“Loomulikult olen ma oma vitsad kätte saanud, aga ma ei hakka oma vaenlastele kätte maksma,” ütleb naine pärast europarlamendi töö lõppu tipp-poliitikast kõrvalejäämise kohta. Mikko järgib pigem vana hiinlaste ütlust: jõe ääres oodates ujuvad vaenlaste laibad ükskord mööda, kirjutab ajakiri Naised.

“Miks me arvame, et 50ndates inimene peaks olema kalestunud ja küüniline, mõtlema, et lõpp on lähedal? Sa oled noor nii kaua, kui sa mõtled uutest algustest ja julged unistada!” Marianne seniste väljaütlemiste peale on arvatud, et ta on radikaalne feminist. “Muidugi olen ma feminist, ma olen ju naine! Mulle tundub, et ma võin olla isegi päris naiselik naine,” hakkab poliitik lõbusalt naerma.

“Ma ei jaga seisukohta, et meestemaailmas paremini läbi löömiseks tuleb samamoodi riietuda, muutuda üheks meestest. Eeldatakse, et kui sa oled välimuselt naiselik, siis sa oled tingimata andestav, leebe, korralik, ei võta sõna, ei väljenda oma arvamust – pehmeke. Aga kui ma tahan, et pehmed väärtused oleks edenenud, tuleb aeg-ajalt kasutada väga jõulisi argumente, et see pehmus tagasi tuua.”

Poliitik on pühendunud doktoritöö kirjutamisele. “Sellega ei kahane su naiselikkus, kui sul on kahe kõrva vahel ka natuke ajukäärusid!” Ta lippab Tallinna Ülikooli vahet ning kirjutab õhtuti esseid, šoti terjer Milano laua kõrval puhkamas. Milano ongi praegu lahutatud naise ainus kaaslane ja võrdväärne partner eraelus. “Ta on õpetanud mulle, kuidas olla empaatiline.” Oma vallalisuse-staatuse üle arutledes sõnab naine aga, et üksiolek pole kindlasti ideaalne. “See ei tähenda, et ma peaksin end tundma üksikuna … aga üksiolemine pole kindlasti minu pärisosa. Ma vaatan väga suurte ja avatud silmadega elus ja ilmas ringi,” annab ta mõista, et võrdväärse elupartneri otsingud käivad. “Ma olen tähemärgilt Kaalud ja Kaalud on paarisuhte märk,” lisab ta teema lõpetuseks mõtlikult.