“Tõsised tegijad nokitsevad oma asja teha, sa võid neid kohata toidupoe kassajärjekorras või rulluisurajal ja kaamerad ei sähvigi. Superstaaristaatusel ja andekusel ei ole Eestis küll mitte mingit omavahelist seost, see on mingi meediamull,” räägib endine raadio- ja telesaatejuht ning täna Saku Huvikeskuses kunstilise juhina töötav kaunis Ave-Maria Ban Gossip.ee-le.

Ave-Maria Ban, teie sünnipäev ja sünnikodu?
Olen sündinud 4.oktoobril, sünnikodu on Sakus.

Kelleks unistasite saada lapsepõlves?
Lapsepõlvest erilisi unistusi ei mäletagi, kuid nooruses unistasin näitlejaametist. Hiljem pidasin pikka aega ideaalseks algklasside
õpetaja ametit, mida sai mõned aastad pedas ka tudeeritud.

Milline oli teie esimene töökoht?
Nõukaaja lapsena olen minagi teeninud oma esimesed teenistuse kuskil kodukandi põlde rohides ja ema töökohas näiteks koristajat asendades. Päris esimene töökoht oli koolieelse rühma lasteaiakasvataja, kust saigi edasi pedasse põrutatud! Praegu tundub ebareaalne, kuid tookord nautisin väga- võtsime lastega igasuguseid põnevaid tegevusi ette.

Hakkasite mulle silma kunagisest TV1-e noortesaatest, mis saade see oli ning kuidas meenutate selle saatega seonduvat nüüd?
Saate nimi oli Link. See oli tunniajane saade, eetris mingil pärastlõunasel ajal viis päeva nädalas…Selline tempo tähendas suhteliselt tihedaid ja pikki võttepäevi, erinevaid võttekohti, üritustel käimisi, intevjuusid erinevate inimestega, tüütut riiete vahetamist ja meikimist. Kuid see oli ka väga lõbus ja andis tohutu kogemuse.

Saadet juhtis kaks saatejuhti, minu partner oli Urmas Väljaots, täna Prantsusmaal resideeruv moeasjatundja. Intervjueerisime vahelumisi külalisi, läksime ise põnevatesse kohtadesse, otsisime uudiseid meelelahutusmaailmast ja katsusime muidu coolid olla ;-)

Saate toonased kaadritagused jõud Raoul Suvi ja Raivo Maripuu, kes on tänasel telemaastikul väga tuntud kujud. Kahjuks oli saade (kui ma ei eksi) eetris ühe hooaja, sest TV1 vahetas omanikku ja läks peagi üldse kinni.

Olete ka raadioajakirjanik olnud, kus täpsemalt ning mis saateid tegite?
Jah, juba enne TV1-e tegin nädala sees öiseid ja varahommikusi saateid nädalavahetustel SKY+-is, mis oli just alustanud ning väga popp raadiojaam! Raadiosse kutsus mind Margu Pilt. Toonased öised saated kestsid kuus tundi, kusjuures saatejuhil oli playlisti valikul vabad käed – tohutu luksus tänapäeva kommertsraadiojaamades! Hiljem töötasin üsna mitu aastat Uuno Raadios, kus sai veetud erinevaid saateid: üksildaste südamete klubi, õhtust soovisaadet, hommikuprogrammi…

Ka Kanal 2-e öösaates olete saatejuhi rollis olnud, mida sellest ajast meenutate?
Ka Ö oli pull saade, eriti Kanal 2 öötiim: saate produtsent Teet Margna, Lauri Kool, praegune Kuku uudistetoimetaja ning muidugi mu kaassaatejuhid Venno Loosaar, Kadri Adamson, kes oli muide sel ajal veel täiesti tundmatu ning minu partner ka Uuno Raadiost, juba lahkunud Madis Malk. Korraga oli eetris üks paar, põhiliselt mina ja Madis ning Kadri ja Venno. Vahepeal tegime paaride vahetust ka.

Põhiline saate eesmärk oli panna inimesi teleekraanil chattima, taustaks meie muretu loba, naljad, mingid mängud, vahepeal käisid stuudios ka külalised, mängisime soovilugusid. Öine aeg, saade kestis hommikuni, inimesed teleri ees vahetusid ja meie pidime olema iga kord värsked, uudsed ja lõbusad.

Meenutage palun mõnda naljakat juhtumit või eetriapsu raadio või teletöös?
Kus inimesi ja tegijaid, seal juhtub ikka! Raadiotöötaja suurim hirm on, et pult jääb vait või ei leia õiget lugu üles, seda juhtus päriselus ka.
Viimastest naljakamatest juhtumitest meenub tegelikult, kui mingil öisel ajal Madisele raadiotöö tehnilist külge õpetasin. Tal oli seal vaja umbes pool tundi lugusid, reklaame ja vahekõlle kokku miksida, selleks on vaja eelkuulamisnupud sisse lülitada ja teha seda nö eetriväliselt. Kuid Madisel jäid teatud nupud ikkagi välja ja tulemus oli…Nagu ütles üks Madise tuttav, kes sel korral raadiot kuulas: “Täitsa huvitav..!” Korraga mängis kaks programmi, see, mis oli parasjagu eetris ning see, mida Madis miksis. Meil oli võimalus seda hiljem arvutis kuulata ja see oli ikka päris naljakas.

Omale meenub peale mingit raadiomängu Tarmo-nimelise kuulaja poole pöördumine sõnadega:”Nonii, Tarmunn..!” Rääkisime pikalt ja kõik oli nagu ok, ma ise ei pannud oma apsakat tähelegi. Kuid tuttav oli Tarmo raadios rääkimise lindistanud ning mehe viha paisus tohutuks! Ta nõudis läbi peatoimetaja minult avalikku vabandust ja oli väga kuri, süüdistades mind ülbuses. Vabandasin loomulikult, ehkki tegemist oli ju tõesti vaid tobeda apsakaga.

Kes on olnud parimad kolleegid- kaassaatejuhid?
Kellegagi koos saadet tehes tuleb õppida partneriga arvestama, raadios, mis pilti ei näita on oluline näiteks jätkata sealt, kus teine pooleli jäi, mitte rääkida teisele “peale” jms; ideaalis tekib kahe saatejuhi vahel mingi ühine rütm, üksteise tajumine. Eks parimad ongi olnud need, kellega see klapp paremini tekkis. Uuno tiim oli üpris mehine, head kaaspartnerid olid Meiko Kell, Urmas Linnamägi, Ballader, Ahto Kruusmann, Andres Soo, Madis Malk…Venno Loosaar Ö-s. Mul oli hea õnn lahedate tüüpidega koos töötada! Usun siiani, et tiimis peitub jõud.

Huvialad?
Muusika, teater, kirjandus- eriti ajaloolised romaanid, elulood ja luule. Kirjutan ka ise ning juba mitu aastat on küpsenud mõte oma asjad
kaante vahel välja anda. Tundub, et aeg on küps ja ilmselt teen selle plaani lähiajal teoks!

Viimased kolm aastat on tõsisem huviala olnud sotsiaaltööõpingud, tuleval talvel saab lõputöö vast kaitstud. Huvitab inimene ja tema elu.

Südamelt ära?
Mis siin ikka- oleme ise kõik ilutegijad! Väärt oma poliitikuid, kangelasi, aga ka paljusid probleeme. Vahel teeb nukraks meil lokkav massiline väliste väärtuste propageerimine, materialism, kiired naudingud, pealiskaudsus. Aga ka passiivisus. Mida olen õppinud, et üks inimene saab maailma muuta küll ning heal algatusel on alati liitujaid!

Ka see on kurb, et paljud tööd on alahinnatud ning inimesed on sunnitud tegelema asjadega, mis pole neile tegelikult südamelähedased või üldse Eestis ära kolima. Meil tehakse liiga palju tööd liiga vähese tasu eest – eks see jätab oma jälje meisse ja meie lastesse.

Mis ametit praegu peate?
Olen Sakus Huvikeskuse kunstiline juht. See töö on peaasjalikult kõikvõimalike erinevate vaba aja ürituste korraldamine, vahendamine, kohaliku kultuurielu edendamine jms. Ka huvialaringidega seonduv.  See töö on pidev uute ideede genereerimine, katsetamine, suhtlemine inimestega, mis tihti ei tunne nädalavahtusi, pühasid või ka väga hiliseid õhtutunde.

Tulevikuplaanid?
Eks ikka areng ja edasiminek! Konkreetsed tulevikuplaanid on rohkem vaimset laadi; osata olla parem inimene, osata rohkem nautida, armastada ja puhata, näha rohkem head- need on oskused, mis tänapäeva meeletus rütmis kiirustades kipuvad taandarenema;-)

Kes on teie arvates meie tõelised superstaarid Eestis
nimeliselt?
Nõia-Ints, Võsa-Pets, Evelyn Sepp ja teised sellised, keda (sopa)meedia vahetpidamata esitleb, kes muu! Superstaaristaatusel ja andekusel ei ole Eestis küll mitte mingit omavahelist seost, see on mingi meediamull. Tõsised tegijad nokitsevad oma asja teha, sa võid neid kohata toidupoe kassajärjekorras või rulluisurajal ja kaamerad ei sähvigi.