”Alguses oli raske end sarja karakteriga samastada, mul oli hirm, et mind on valesse rolli valitud. Aga võtteplatsil olles hakkas see hirm kaduma. Meil oli hästi toetav ja äge võttemeeskond. Arun ja Andres aitasid mul leida tugipunkte, mille abil rolli sisse elada ja ma hakkasin aja jooksul oma karakterit armastama. Ma ei vahetaks seda kogemust mitte millegi vastu,“ jagab muljeid ”Nurjatud tüdrukutes“ Chris´i mängiv Kirke Algma.
Kas teile meeldis juba lapsena näitlemisega tegeleda?
Jah meeldis küll. 15- aastaselt muutus see soov eriti tugevaks ja seetõttu läksin ma õppima Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi. Vanemaks saades soovid ja mõtted veidi muutusid. Ma proovisin ka lavakasse saada ja pääsesin isegi viimase kolmekümne viie hulka, aga sisse ei saanud. Eks ta oli natuke kurb ka — üks lapsepõlve unistus purunes. Aga ma arvan, et kõik läheb nii nagu peab ja ju see polnud siis mulle määratud või oli ajastus vale.
Kuidas sattusite mängima sarja “Nurjatud tüdrukud”?
Ma olin juba varem sarja režissööride Aruni ja Andresega koostööd teinud filmis “Vasaku jala reede”. Üks hetk tuli mulle kõne, kus nad kutsusid mind uue sarja castingutele. Alguses pakuti mulle üht teist rolli, aga nad kutsusid mind ka teist korda castingule ja pakkusid siis lõplikult Chrisi rolli.
Milliseid ohverdusi tuli teil teha selle sarja nimel?
Nad palusid mul rolli nimel pool pead kiilaks ajada. Ma olen kunagi noorena oma pikad juuksed maha lõiganud ja see tulemus oli kohutav, seega ei olnud mul alguses mitte mingit tahtmist oma viga uuesti korrata. Ma isegi ei mäleta enam miks, aga ühel hetkel ma ikkagi otsustasin, et teen selle ära. Õnneks ma ei pettunud, jäin tulemusega väga rahule.
Milliseid positiivseid ja negatiivseid emotsioone saite läbi sarja?
Alguses oli raske end sarja karakteriga samastada, mul oli hirm, et mind on valesse rolli valitud. Aga võtteplatsil olles hakkas see hirm kaduma. Meil oli hästi toetav ja äge võttemeeskond. Arun ja Andres aitasid mul leida tugipunkte, mille abil rolli sisse elada ja ma hakkasin aja jooksul oma karakterit armastama. Ma ei vahetaks seda kogemust mitte millegi vastu.
Millega tegelete hetkel?
Hetkel õpin Tallinna Ülikoolis pedagoogikat ja olen ääretult rahul.
Millised on teie unistused?
Kõige lähem unistus on seotud tuleva suvega — ma sõidan Ameerikasse tööd tegema ja õiget sooja suve nautima ja ma loodan, et kõik läheb hästi. See on minu jaoks päris võimas kogemus minna kolmeks kuuks teise riiki elama ja toimetama. Ma ei jõua ära oodata.
Kuhu soovite jõuda kümne aasta pärast?
Ma loodan, et ma olen kümne aasta pärast endiselt oma eluga ja iseendaga rahul, õnnelik ja väga hea õpetaja.
Kas teie süda on vaba või hõivatud?
Minu süda kuulub minu elukaaslasele.