Aeg ajalt leidub ikka eestlasi, kes lahkuvad Eestist kas ajutiselt või päriseks sooja päikese alla, et oma silmaga maailma avastada. Kas elu on seal kergem ja parem? Kas võõra rahva odav tööjõud on olla parem kui Eestis palgapäevast-palgapäeva elav täisõiguslik riigi kodanik? Arvamusi on seinast seina, ent siin üks intervjuu emotsioonide ajel Austraaliasse põrutanud noore eestlannaga.
Kust tuli mõte kolida teisele poole maailma?
Mõte sündis endalegi ootamatult! Kuna Eestis oli täielik paigalseismine ja iga päev tavaline ning ühesugune, siis polnudki pikalt vaja mõelda. Kuna vanus on ka veel vastav ja soov maailma näha olemas siis saigi vastu võetud otsus sellega algust teha just Austraalias.
Kuidas valmistusite pikaks ärasõiduks?
Eeltöö oli väga üürike, otsus sai vastu võetud enne kui isegi hakkasin uurima, mis ja kus. Suhtlesin mõne sõbraga, kes olid juba seal kohal ja sai sirvitud mõningaid foorumeid, et mingit infot saada.
Kui suur oli esmane möödapääsmatu väljaminek?
Piletid, viisa ja röntgenpilt kopsudest läks kokku 1000 euri, et jõuda Austraalia mandrile.
Milline oli lähedaste reageering?
”Piisavalt vana, et ise teada, mis teha.“ Kuid eks lähedased olid kurvad, sest vahemaa on pikk ja pikalt ei kohtu. Samas olid inimesed õnnelikud ja uhked, et sellise asja ette võtsin. Maha jäid väga kallid inimesed, kellega koos olemist igatsen!
Mis eesmärgiga te Austraaliasse sõitsite?
Eesmärk oli maailma näha. Kogemused on alati minu jaoks olnud tähtsamad kui raha, kuid paraku rahata ei tee siin ilmas midagi ja raske on seda krõbisevat Eestis koguda. Siin on küll elu kallim, aga võrreldes palkadega siiski odavam, kui Eestis. Lihtsat tööd tehes saab ilusti elatud, millestki puudust ei tunne. Piisavalt saab kõrvale panna, et lubada pikemaid puhkusi või ringreise. Mida ühel noorel muud vaja!
Kui raske oli kohanemine ja algus Austraalias?
Eks iga algus ole raske, aga tuleb võtta rahulikult. Piisavalt tuleb hoida end tegevuses ja võimalustest kinni haarata, et ei tekiks paigalseismist või mõtet, et ma ei saa hakkama. Tuleb osata kannatlik olla ja igat päeva võtta kui uut väljakutset. Kõik on võimalik kui väga tahta!
Milliseid töid olete siiani teinud?
Erinevaid töid on tehtud. Üldiselt võetakse seljakotitajaid justkui kõige mustema töö ära tegijaid. Kuid kui endal on vähegi iseloomu ja arusaama siis ei tohi endale lasta lihtsalt pähe istuda. Ei tohiks kinni hoida esimesest ettejuhtuvatest töödest, mille tegemisega sa ise rahul ei ole. Olenevalt muidugi rahalisest varust, kuid tööd siin jätkub erinevaid, seega ei pea end kohe esimese ettejuhtuvaga siduma. Iga ukse sulgemine avab järgmise, peab end lihtsalt asjaga kursis hoidma, silmad-kõrvad kogu aeg lahti hoidma.
Millist elu elate seal?
Elan enda jaoks väärtuslikku ja mõnusat elu. Teen tööd ja puhkan. Mõni tuleb siia mõtetega ainult tööd rabada, et kõrvale panna summasid, millega siis tulevikus Eestis soetada auto ja kodu vms. Nendel inimestel pole millestki rääkida Austraalia elu või muu kohta, kuna veedavad oma terve siin oldud aja ainult seintevahel. Soovin isegi, et oleks tagavara koju naasedes, aga mitte hiiglaslike summasid kokku ajada hommikust õhtuni tööd rügades ja ringi mitte liikudes. Tööd peab tegema, aga elama peab ka!
Milline on edasine plaan?
Plaan on ära olla kinnimakstud aasta ning ära teha 3 kuud farmipäevi, mis garanteerivad ka teise aasta. Vahepeal koju kallimatele külla tulla, aga kindlasti tagasi teiseks aastaks, sest milleks vaevata end peost-pihku ja palgapäevast-palgapäevani elamisega Eestis, kui siin on võimalused palju suuremad.
Kui palju on seal eestlasi juba?
Eestlasi on kohatud nii palju, et ei saagi aru, kes veel kodumaale jäänud on! Räägitakse, et viimane, kes tuleb, kustutab enda järgi tule! Eesti on lihtsalt kade, et palju noored lahkuvad, aga see on ju ilmselge, sest neid ei väärtustata seal!
Kas teie meelest on rohi välismaal rohelisem?
ROHI ON MUJAL ROHELISEM!
Ainus soovitus — kui juba plaan tekib, tuleb see teostada! Kui ei ole põhjust jäämiseks, siis on põhjus tulemiseks! Igaüks saab sellest lõpuks aru, kui on juba Eestist minema saanud!