Ajakiri Naistleht uurib Iiris Vesik’ult, kuidas ta julgeb nii noorelt olla nii erinev tavaühiskonnast ning kas teda on sellepärast kunagi ka kiusatud?
“Ma ei arva, et olen erinev. Igaühel on oma kiiksud ja oma obsessioonid, minu omad on lihtsalt rohkem nähtavad. Mind õnneks pole otseselt kiusatud selle pärast,” räägib Iiris.
“Kunagi ignoreeriti ja räägiti taga, aga see oli siis, kui inimesed olid noored ja mitte eriti välja kujunenud. Samuti tundub mulle aina enam, et mida rohkem anda edasi hoolivaid mõtteid ja soojust, seda rohkem saad seda ka vastu, ükskõik kui veider sa ka poleks.”