“Vananemine on loomulik ja selliste asjade ees ei tohi hirmu tunda,” räägib näitleja Ülle Lichtfeldt. “Kui mõtled, et mul pole peret ja lapsi, kuid ise olen juba kolmkümmend, siis lähevadki asjad luhta. Iga asi tuleb omal ajal.”
Näitlejanna mõistab siiski sotsiaalset survet, mida sookaaslased tundma peavad. “Naiste elu ei ole tänapäeval sugugi kergeks tehtud. Sa pead olema kõigepealt ilus ja edukas, siis alles mõtled perele – see on juba maast madalast pähe pekstud,” räägib ta ajakirjas Naised. Ülle meelest me tegelikult alahindame noori. “Kui mõelda kõige selle ebakindluse peale, siis on küll juba palju parem vana olla.”
Ülle Lichtfeldt usub, et vananeda tuleks väärikalt. “Sellega tuleb leppida ja tegelikult on vananeda tore. Vaatan tänapäeva noorte probleeme oma vanema lapse pealt ja mõtlen, et ise ma ei tahaks neid küll läbi elada. Ma ei igatse noorust kunagi tagasi.”