Mis põhjustab väikelaste agressiivsust? Kas see on kuidagi mõjutatud vanemate käitumisest või on lapsele kahju tehtud juba enne sündi ning üsasiseselt kogetud stressid löövad teistega mänguplatsil mängides välja? Cardiffi ülikooli teadlased on otsustanud sellesse küsimusse selgust tuua longitudinaalse uurimusega, mille esimesed kokkuvõtted seostavad imikute agressiivsust emade probleemse noorukiea või depressiivse rasedusega, vahendab teadus.err.ee.
Suurbritannias toimuvasse väikelaste agressiivsuse uuringusse on kaasatud 271 beebiga perekonda. Uuringus osalevate perede kohta hakati taustinformatsiooni koguma juba enne laste sündi ning laste kohta kogutakse infot peale sündi neljal korral: kui nad on saanud 6, 12, 21 ja 33 kuu vanuseks.
Uuringu esimesest osast, kus analüüsiti sünnieelsete mõjurite osa imiku agressiivsuse kujunemisel, on valminud juba ka esimesed kokkuvõtted. Õnneks näitavad uuringu tulemused, et esimesel eluaastal esinev agressiivsus on pigem erand kui reegel. Kuid paraku näitab vanemate kohta kogutud info ja laste vaatlusandmete kõrvutamine, et imikute agressiivsuse perekonnast tulenevad põhjused on väga sarnased nooruki- ja täiskasvanuea agressiivsuse tagamaadele.
Esimeste järelduste aluseks võeti juba kolmandal raseduse trimestril kogutud info, mis hõlmas andmeid vanemate hariduse ja tööelu ning nende noorukiea käitumisprobleemide kohta ning ka rasedusaegse depressiooni kohta. Kogutud andmete põhjal loodud psühholoogilisi profiile kõrvutati beebi esimesel eluaastal kogutud vaatlusandmetega. Näiteks kuuekuuliste laste kohta andsid vanemad tagasisidet, kui palju esines neil jonnihooge ja hammustamist.
Aastased lapsed aga kutsuti laborisse “sünnipäevapeole”, kus jälgiti, kuidas lapsed kolmekesi mängides omavahel käituvad. Labor kaunistati selleks puhuks dekoratsioonide ja mänguasjadega ning ühel peol osales korraga kolm perekonda. Peo käigus loeti aga kokku iga lapse agressiivse käitumise ilmingud – kui laps oma keha või mõnd eset teise lapse vastu kasutas.
Uuringu tulemuste analüüs näitas, et pidevalt teiste laste käest mänguasju ära sikutanud laste emad olid olnud raseduse ajal depressioonis. Kehalist agressiivsust üles näidanud laste emadel oli olnud probleemne noorukiiga. Soolisi erisusi imikute puhul ei täheldatud. Ka kinnitasid aastaste lastega tehtud katsed pooleaastaselt kogutud andmeid, näidates, et tegu oli tõesti agressiivsuse välja elamisega, mitte reageeringuga stressi tekitavale olukorrale.