Europarlamendi saadikud teevad kuluhüvitistega, mida hing ihkab

0

OHMYGOSSIP – Riigikogu liikmete kuluhüvitised on Eestis iga aasta luubi all, ent Euroopa Parlamendi liikmed, kelle hüvitised on suuremad ja reeglid leebemad, elavad üsna muretult. Parlament kuluhüvitiste aruandlust ei nõua ja ka ajakirjanike huvi Euroopa Liidu asjade vastu on riigisiseste küsimustega võrreldes leigem.

Indrek Tarand ja Yana Toom kasutavad kuluhüvitisteks mõeldud raha muu hulgas annetusteks, mis pole reeglite järgi lubatud. Kaja Kallasel seisab mitukümmend tuhat eurot hüvitisi pangakontol jõude, kuid ta lubab ülejääva raha ametiaja lõpus tagasi maksta. Europarlament hüvitiste kulutamise üle järelevalvet ei tee ega saa seetõttu kommenteerida, kas eurosaadikute kulutused on reeglitepärased või mitte. Tervet europarlamenti arvestades on tegemist suurte summadega. Ühes kuus makstakse saadikutele kuluhüvitisi kokku üle 3 miljoni euro ja aastas ligi 40 miljonit eurot.

Refereeritud artikli täisteksti loe Delfi.ee ´st

Elmar Vaher: Eestis tegutseb hetkel 20 kuritegelikku ühendust, kaheksa on neist väga ohtlikud

0

OHMYGOSSIP – Politsei-ja piirivalveameti juhi Elmar Vaheri sõnul tegutseb Eestis hetkel kokku umbes 20 kuritegelikku ühendust, millest kaheksat peab politsei ohtlikuks. Vaher ja riigi peaprokurör Lavly Perling nentisid 2016. aasta kriminaalstatistikat kokku võtval pressikonverentsil, et mullu jõudis kohtusse 20 kuritegelike ühendustega seotud menetlust ning nendest 16 puhul tehti ka juba otsus. Tunamullu olid need arvud vastavalt 14 ja 10 ning 2014. aastal 11 ja 8.

Tuntumad juhtumid oli mullu loomulikult Assar Pauluse grupeeringu ja Leedu sõidukivaraste grupi süüdimõistmine ning Haron Dikajevi ja Andrey Kuzyakini kuritegelike ühenduste tabamine ja kohtusse saatmine. Siiski tõdes aga PPA juht Elmar Vaher, et Eesti tegutseb endiselt umbes 20 kuritegelikku ühendust, kellest kaheksat peab politsei väga ohtlikuks. “Me kindlasti jätkame nende tegevuse uurimisega ja hoiame silma peal,” rääkis Vaher.

Refereeritud artikli täisteksti loe Delfi.ee´st

Rubriik “Lugemiselamus”: Oma lemmikraamatutest räägib Tauri Tallermaa!

OHMYGOSSIP — Täna avaldab Ohmygossip.ee rubriigile “Lugemiselamus – 5 raamatut, mis muutsid mu elu” oma lemmikud Kiirlugemiskooli mälutreener Tauri Tallermaa!

Mida ostetakse Rootsi kruiisilaevadelt kõige enam? Populaarseimad tooted on selgunud!

OHMYGOSSIP — Väljasõidud ja minipuhkused kruiisilaevadel Rootsi ja tagasi on nii eestlaste kui soomlaste seas väga populaarsed. Kes läheb niisama päevakeseks Stockholmi avastama, kes spetsiaalselt laeva maksuvabadest kauplustest soodsat kaupa tooma või sõpradega merereisi nautima.

Rootsi kruiisilaeva tax-free (maksuvaba) poed on kahtlemata suurim hitt, mis ei jäta kedagi külmaks. Innukamad kruiisitajad on juba poe ukse taga enne avamist järjekorras, et pääseks ostlema. Aga mida sealt ostetakse? Üks Viking Mariella tax-free kaupluste müügihitt on kahtlemata konjak – näiteks soomlastele maitseb enim Rémy Martin. Suunaga Tallinn-Stockholm müügihitiks on soodne ja maitsev vein. “Veine ostetakse aina rohkem ja ka soomlased on veini alal teadmisi arendanud. Eriti just kallimate veinide hinnad on laeval tunduvalt madalamad,” ütleb kaupluse juht Nicholas Hakanen.

Lisaks alkoholile ostetakse laevalt ka maiustusi. Populaarseimad on Fazeri šokolaadid ja Daim´i kotikesed. “Ka ameeriklaste Oreo küpsised on olnud laeval suureks hitiks. Lapsed on sõna otseses mõttes hullud nende järele,” ütleb Hakanen.

Tax-free kaupluste tootevalik on pidevas arenemises ja keskendutakse uutele tooterühmadele. Paljudele reisijatele tuleb tootevaliku suurus üllatusena – poest saab osta ka rõivaid ja ehteid. “Balmuir´i villane sall on toode, mille partii müüakse kogu aeg lõpuni. Odavad hinnad meelitavad reisijaid kohale,” lisab Hakanen.

Avafoto: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet

Esimest korda Dubaisse: 7 asja, mida peaksid teadma

OHMYGOSSIP  — Dubai on mitmetele reisijatele esimeseks meelepäraseks sihtkohaks Lähis-Idas, sest piirkonna kultuur ja sellega seotud käitumis- ja riietumisreeglid köidavad paljusid.

Alljärgnevalt leiate 7 nippi, et reis õnnestuks suurepäraselt.

1. Paketireis või omaette ringi tuuritamine?
Paljud reisibürood pakuvad ekskursioone Dubaisse, aga seal linnas on võimalik edukalt ka omal käel seigelda. Toredaid ja soodsaid reisipakette Dubaisse võib leida pea igast büroost ning eelarve ei pea olema kuigi suur. Kõige soodsama reisi saad siis, kui haarad piletid mõnest viimase minuti lennust. Majutuste võimalus on üpris lai ning hinnad jäävad enam-vähem Soomega samale tasemele. Pakkumises on nii soodsaid kui ka luksuslikke majutusvõimalusi – sobiva leidmisega ei teki tavaliselt probleeme. Soodsaid Dubai hotelle saate otsida SIIT.

2. Viisa saad kätte Dubais
Dubaisse on lihtne reisida, sest viisakohustust pole, kui reis kestab alla 30 päeva. Dubaisse jõudmisel antakse kätte 30-päevane turistiviisa.

3. Riietu konservatiivselt
Kuigi enamus turiste kannab Dubais igapäevaselt maikasid ja lühikesi pükse, tuleb kohalikku kultuuri siiski suhtuda austusega. Kohalike riietus on konservatiivne, ehk siis õlad ja põlved peavad olema kaetud. Kohvri kokku pakkimisel tasukski jälgida, et kaasa saavad sellised riided, millega oleks ka kuuma ilmaga hea olla. Moslemite püha Ramadani ajal tasuks kindlasti kaaluda konservatiivsemat riietust.

4. Kas Dubais saab alkoholi?
Kuigi Dubai on populaarne reisisihtkoht, ei saa alkoholi kõikjalt osta. Välismaa turistidele ei ole alkohol keelatud ja seda saab osta litsentseeritud restoranidest. Hotelli restoranidel on tavaliselt litsents olemas, seega on õhtusöögi kõrvale klaasike veini lubatud. Dubais leidub ka ööklubisid.

5. Suhtluseks sobib inglise keel
Enamik Dubais elavaid inimesi on välismaalased, seetõttu tuleb linnas inglise keelega kenasti toime. Kohalikud räägivad araabia keelt. Reisijal oleks viisakas selgeks õppida mõned araabiakeelsed põhifraasid.

6. Liikumine Dubais
Dubai on suurlinn, kus on otstarbekas ühest kohast teise liikumiseks kasutada taksot, metrood või bussi. Lühikese vahemaa jaoks võib kasutada jalgratast.

7. Kohalik toidukultuur
Dubais leidub palju araabiamaale iseloomulikku toitu (lähis-ida vürtsidega hummus, baba ganoush, datlid). Lisaks klassikalistele toitudele pakutakse loomulikult ka muid toite. Toitu saab nautida nii maailmakuulsate tippkokkade nimetust kandvates restoranides kui ka mitmetes erinevates kiirtoidukohtades.

Avafoto: Dubai (OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet)

 

“Eesti parim pagar” saate Epp-Leen Kalda räägib Ohmygossip.ee-le oma küpsetamiskirest, ilusaladustest ning jagab lemmikretsepti!

OHMYGOSSIP – Epp-Leen Kalda on nooruke juuratudeng Raplamaalt, kes kogub tuntust saates „Eesti parim pagar,“ kuid võibolla vähesed teavad, et neiu on kroonitud ka Miss Raplamaaks.

Peale õpingute väärtustab Epp-Leen aktiivset elustiili – talviti treeningsaalis ning suvel väljas. Oma osa ajast nõuab ka uus pereliige samojeedikutsikas: „Temaga käime tihti looduses matkamas ja üritame talle pakkuda võimalikult palju aktiivset tegevust, et tal oleks rõõmus elu.“ Lisaks on tegusal neiul veel üks uus hobi: „Mäesuuskadel ringi vuhisemine on minu jaoks suhteliselt uus avastus, kuid võin sellegi enda hobiks tituleerida.“ Epp-Leen räägib Ohmygossip.ee-le oma küpsetamiskirest, ilusaladustest ning jagab lugejatega ka oma lemmikretsepti.

Kust on pärit teie kirg küpsetamise vastu?
Meil on alati kodus palju küpsetatud. Olen väiksest peale suur magusasõber olnud ja ilmselt sellest see ongi välja kasvanud. Enda tehtud küpsetis on ju ikka alati parem, kui poest toodud.

Kuidas sattusite saatesse „Eesti parim pagar“?
Minus lõi vist välja väike edevusepisik, sest saatesse saatsin ankeedi täiesti ise. Kuna jälgisin esimese hooaja tegemisi, siis teise hooaja reklaami kuuldes tundsin, et see oleks väga lahe kogemus.

Olete juuratudeng ja küpsetamine on teile vist hetkel pigem hobi aga kas näeksite ennast selles valdkonnas ka kunagi töötamas?
Kindlasti ei saa ma seda välistada. Mõnes väikeses kohvikus või pagariäris käies tekib ikka tunne, et kui tore oleks sellist kohta omada. Kõige suurem hirm selle juures oleks aga see, et hobi muutub rutiinseks.


Epp-Leen Kalda (Stanislav Moshkov/TV3)

Tavaliselt koogid ja saiaksesed ning hea figuur kokku ei käi, mis on teie hea vormi saladus?
Mitte millegagi ei tohi üle pingutada, aga häid asju peab endale lubama. Kui tekib isu koogi järgi, siis olgu see hea ja rammus, nii saab isu kiiremini rahuldatud. Minu puhul kõiksugused gluteeni- ja suhkruvabad maiused nii hästi ei toimi, kuna aju ilmselt teab, et see pole päris see õige ja magusavajadus rahuldatud ei saa. Muidugi on oluline palju liikuda ja trenni teha.

Millised on teie ilusaladused, kas teil on mingeid igakuised iluprotseduure või lemmikhoolitsusi?
Ma arvan, et tervislikust toidust tulevad vitamiinid ja mineraalained ning teadlik treening ongi see, mis teeb inimese ilusaks. Veel pean ma enda iluprotseduuriks saunas käimist ja tihti koorin oma nägu ja keha ka koduse kohvipuru-mee maskiga.

Kuidas on pagarisaates osalemine muutnud teie elu?
Ma olen hakanud küpsetama veel rohkem kui enne! Teiste pagarisaates osalejate käest sain vist veel suurema küpsetuspisiku, kui mul oli varem. Samuti õppisin saate tegemise ajal, ning õpin ka nüüd hiljem väga palju küpsetamise kohta juurde. Seega on mul nüüd palju suurem küpsetamisalane teadmistepagas.

Lõpetuseks jagab Epp-Leen üht oma lemmikretsepti – šokolaadi fondant! „Restoranide hitt šokolaadi fondant on palju lihtsam ja kiiremini valmiv maius, kui tihti arvatakse,“ julgustab neiu kõiki küpsetama ja katsetama.

Vaja läheb:
rameki- või muffinivormi
120g tumedat šokolaadi
120 g võid
4 muna
50 g suhkrut
35 g jahu

Sulata 120 g tumedat šokolaadi ja 120 g võid vesivannil, lase veidi jahtuda. Klopi 2 tervet muna ja 2 munakollast 50 g suhkruga ja kalla see eelnevalt valmistatud segule juurde. Lisa 35 g jahu.
Määri vorm võiga ja kata see õrnalt kakaopuruga. Vormi põhja soovitan lõigata ümmarguse küpsetuspaberist ringi, siis tuleb fondant hiljem kergelt välja.
Kui vormid ettevalmistatud ja taigen valmis, vala segu vormidesse ja küpseta ahjus 180 kraadi juures vähemalt 7 minutit. Kuna vormi suurused ja ahjud on erinevad, siis soovitan ahju ukse ees küpsetisi valvata. Kui tundub, et fondant on pealt küpsenud ja tahke, siis vormid välja võtta ja fondant vormist eemaldada. Söö üsna kiirelt koos jäätise või marjadega, muidu küpseb fondanti sisemine osa järelküpsemise käigus tahkeks ja fondantist saab muffin.

Avafoto: Epp-Leen Kalda (Stanislav Moshkov/TV3)

Save

Save

Save

Save

10 MÄRKI, mis viitavad sellele, et sinu mees petab sind!

0

OHMYGOSSIP – Petmise või reetmisega on kokku puutunud pea iga täiskasvanud inimene. Ometi ei taha me märkide ilmnemisel seda tihti endale tunnistada. Nagu öledakse – armastus teeb pimedaks! Üldiselt  aga hakkavad mehed üsna sarnaselt käituma, kui neil on uus silmarõõm. Järgnevalt toon välja 10 enimlevinud käitumismuutust, mille puhul tasuks mõelda, kas äkki partneril on keegi teine silmapiiril.

1.    Ta uuendab oma garderoobi ilma, et selleks oleks otsene vajadus, ta võib ka suisa muuta oma stiili, osta senisest trendikamaid ja värvilisemaid riideid.
2.    Ta pöörab senisest enam tähelepanu oma välimusele, näiteks muudab soengut, valgendab hambaid, külastab kosmeetikut, hakkab trennis käima vms.
3.    Mees muutub enesekindlamaks võibolla isegi ülbeks, pikaaegses suhtes olles ikka naine kritiseerib ja näägutab ning see võib mehe ensehinnagu alla viia. Uus naine aga tavaliselt mehe vigu ei näe või neile tähelepanu ei pööra ja kiidab meest ning upitab tema ego. Mehel tekib arusaamine, et ta on väärtuslik, teda hinnatkase ja tahetakse.
4.    Ta muutub sinu suhtes kritiseerivaks – välimus, töö, hobid jne. Ta võib sulle ette heita asju, mis pole teda kunagi häirinud aga nüüd on tal ju pidev võrdlusmoment olemas.
5.    Ta võib muutuda tülinorijaks, üks põhjustest on see, et kahe naise pidamine on närvesööv ja tekitab stressi, teisalt ta võib hakata otsima põhjuseid, et kodunt ära tormata, tüli on selleks hea ettekääne.
6.    Ta ei jäta enam ripakile oma telefoni või arvutit, vahetab paroole ja hoolitseb selle eest, et sul puuduks neile ligipääs.
7.    Klassika on loomulikult see, et ta jääb tööle kauemaks või tal on mingid ootamatud tööreisid, tal on telefon välja lülitaud või ei vasta ta enam kohe sinu kõnedele, sõnumitele.
8.    Ta hakkab sulle lilli tooma või ootamatuid kingitusi tegema, nii vähendab mees oma süütunnet.
9.    Sage on ka see, et mees keerab olukorra vastupidiseks, muutub ise armukadedaks ja hakkab naist petmises süüdistama, sellega üritavad nad jälgi hajutada.
10.   Ta ei pea enam kinni teie ühistest plaanidest, unustab need või ajab kuupäevad sassi. Ta ei mõtle ka enam ise kaasa, ei tee ühiseid plaane ega räägi kaasa kodustes asjades.

Avafoto: Panthermedia/Antonio Guillen Fernández/Scanpix

UURING: Stress paneb lapsevanema kasutama halvemaid kasvatusvõtteid

0

OHMYGOSSIP – Lapsele kahjulike kasvatusvõtete kasutamine sõltub rohkem eluviisist kui vanemast endast, selgub värskest Soomes tehtud uurimusest.

Jyväskylä ülikooli psühholoogiaosakonnas läbi viidus värske uurimus väidab, et lapsevanemate negatiivsed tunded nagu väsimus ja ärrituvus sunnivad vanemaid kasutama rohkem psühholoogilist kontrolli lapse kasvatuses. Psühholoogilist kontrolli peetakse manipuleerivaks ja pealesunnitud kohtlemiseks, mis on suunatud lapse mõtete ja tunnete allutamisele. Selline kasvatusmeetod mõjub lapse arengule kahjulikult.

“Varem arvati, et psühholoogilise kontrolli kasutamine on tüüpilisem teatud vanemate puhul,” räägib psühholoogia professor Kaisa Aunola.

Tegelikkuses kasutatakse psühholoogilist kontrolli rohkem neil päevadel, kui vanemal on nö närvid krussis. Teadlaste arvates tähendab see, et üksikvanemate puhul tuleks toetuste asemel rohkem tähelepanu pöörata igapäevastele toimetustele ja stressifaktoritele.

 

Avafoto: PantherMedia/Andriy Popov/Scanpix

Vaata lisaks:
Egiptuses puhkusel viibiv Big Brother-staar Henna Kalinainen: Soome oma süngusega tekitab minus stressi ja depressiooni
OHMYGOSSIP — Egiptuses puhkusel viibiv Big Brother-staar Henna Kalinainen avaldab oma Facebooki lehel, et Soome tekitab temas stressi ja depressioon.

Soome iluuisutaja Kiira Korpi tunnistab, et ilus välimus on olnud suur stressiallikas
OHMYGOSSIP – MTV kirjutab, et hiljuti tippsportlase-kärjääri lõpetanud Kiira Korpi paljastas, et võistluste ajal on olnud välimuse surve väga suur.

Kristiina Kalberg: Kuidas stressi ja unetust vähendada
OHMYGOSSIP – Meil kõigil on tulnud ette hetki, kus stress võtab viimase jõu ja toob närvilisuse ja unetuse. Ma ei ole kohanud ühtegi inimest, kellel ei ole kord elus stressi olnud. Mida siis võiks muuta?

TOP 20: Maailma turvaliseimad lennufirmad on selgunud!

OHMYGOSSIP — Austraallaste Qantas on hinnatud juba neljandat aastat järjest maailma kõige turvalisemaks lennufirmaks, kajastab Airline Ratings veebileht.

Selgusid 2017-nda aasta 20 kõige turvalisemat lennufirmat, milles austraallased juhivad juba neljandat aastat järjest. Austraallaste lennufirma Qantas on tuntud kõrge turvalisustaseme poolest – ükski lend ei ole lõppenud surmajuhtumiga juba alates aastast 1951.

Aasta 2017 turvaliste lennufirmade listis võrreldi 425 firmat, kus vaadeldi õnnetuste arvu, lennukite vanust ja erinevate asutuste nagu näiteks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) raporteid. Listi mahuvad muuhulgas ka meie põhjanaabrite lennufirma Finnair ja teised Euroopa firmad nagu SAS, Lufthansa, British Airways.

20 maailma turvalisemat lennufirmat:

  • Air New Zealand
  • Alaska Airlines
  • All Nippon Airlines
  • British Airways
  • Cathay Pacific
  • Delta Air Lines
  • Etihad Airways
  • EVA Air
  • Finnair
  • Hawaiian Airlines
  • Japan Airlines
  • KLM
  • Lufthansa
  • Qantas
  • Scandinavian Airlines
  • Singapore Airlines
  • Swiss
  • United Airlines
  • Virgin Atlantic
  • Virgin Australia

Avafoto: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet

 

Kas teadsid, et tänapäeval on lennud ajaliselt pikemad, kui näiteks 40 aastat tagasi? Loe, mis selle põhjustab!

OHMYGOSSIP — Õhusõidukite valdkonnas areneb tehnoloogia pidevalt, aga üllataval kombel kestab tänapäeval lendamine kauem, kui 40 aastat tagasi, vahendab Telegraph.

Aastal 1970 kestis otselend New Yorkist Dallasesse umbes 2,5 tundi, aga nüüd, aastal 2017 kestab sama lend ligi 4 tundi. Põhjus seisneb kütuse hinnas, mis tõusis järsult 2000. aastatel ja lennufirmad pidid välja nuputama, kuidas kütusekulusid vähendada. Kui lennuajale lisada vaid paar minutit, võivad lennufirmad sellega säästa miljoneid eurosid aastas. Aeglasemalt lendamine vähendab kütusekulu, aga tööjõukulu on seetõttu suurenenud. Pikas perspektiivis on kokkuhoid siiski meeletu.

Avafoto: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet

 

Riigikontroll: Eesti laste tervishoiukorraldus vajab kiireid muutusi

OHMYGOSSIP — Riigikontrolli hinnangul vajab Eesti laste tervishoiukorraldus kiireid muutusi, kuna laste haigusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei jõua õigeaegselt ravile ning ravi ei ole alati järjepidev.

Haiguste varajaseks avastamiseks on riik ette näinud kindla aja tagant tervisekontrollis käimise. Riigikontrolli audit näitas aga, et tervisekontrollis käivad lapsed ebaregulaarselt ning see sõltub lapse vanusest. Kõige enam jõuavad tervisekontrolli kuni 2aastased, kellest käisid ette nähtud sagedusega perearsti tervisekontrollis 85–93%.

Eelkooliealistel 3–6aastastel lastel tuleb tervisekontrollis käia vähemalt kord aastas. Eelkooliealistest jõudsid sellise sagedusega kontrolli alla 4%. Kolme aasta jooksul ei jõudnud kordagi tervisekontrolli pooled selles vanuses lapsed, mis tähendab, et osad lapsed võivad aastaid olla tervishoiutöötaja vaateväljast eemal.

Kõige vähem käivad lapsed tervisekontrollis koolieas: kontrollis käis sõltuvalt vanusest 8–20% lastest.

Põhjuseid, miks tervisekontrollis ei käida, on erinevaid. Üheks põhjuseks on see, et Sotsiaalministeerium ei ole suutnud tulemuslikult teadvustada tervisekontrollides käimise vajalikkust. Ka paljud perearstid ei ole seni eraldi tähelepanu pööranud laste tervisekontrollides käimisele. Kehva selgitustöö tulemusena on osa lapsevanemate seas jätkuvalt levinud suhtumine, et arsti juurde pole mõtet minna enne kui haigus kallal. Sellist põhimõtet järgivate vanemate lapsed jõuavad spetsialisti juurde sageli liiga hilja ning terviseprobleem on süvenenud. Tagajärjena ravimise aeg pikeneb, tüsistuste oht tõuseb, laps on aktiivsest elust eemal ning rahaline koormus tervishoiusüsteemile kasvab.

Teise kitsaskohana pärsib terviseprobleemide varast märkamist Eesti koolitervishoiu korraldus. Kuna kooliealine laps viibib suure osa päevast koolis, peaksid nii tervisedendus kui ka tervise jälgimine olema osa kõigi laste koolielust. Audit näitas, et koolitervishoiuteenus puudus 14 koolis. Kehtestatud nõuet üks kooliõde 600 õpilase kohta ei suudetud kõikjal täita ehk nõuetekohaselt oli kooliõe hoolega katmata ca 34 000 koolilast.

 

Avafoto: PantherMedia/Marko Volkmar/Scanpix
Allikas: Riigikontroll.ee

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Save

Haigekassa hakkab senisest enam hüvitama diabeetikutele vajalikke meditsiiniseadmeid

0

OHMYGOSSIP — Sellest aastast hakkab haigekassa senisest enam hüvitama diabeetikutele vajalikke meditsiiniseadmeid, sealhulgas laienevad soodustused insuliini pumpravi kasutavatele lastele. Lisaks hüvitatakse senisest suuremat valikut ortopeedilisi ja stoomihooldustooteid, haavasidemeid ning lümfitursete raviks vajalikke tooteid.

Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu kaasajastamise tulemusel laienesid alates 1. jaanuarist 2017. aasta soodustused mitmetele meditsiiniseadmete rühmadele, samuti suurenevad hüvitatavad piirmäärad.

Olulised muudatused puudutavad laste insuliiniravi. Loetellu lisatakse insuliinipumba saatja komplekt 50% soodustusega kõigile kuni 18. aastastele. Lisaks tõstetakse 5-18 aastastele lastele hüvitavate sensorite aastakogust neljakordselt, 12-lt 48-le. Seega järgmisel aastal on hüvitavate seadmete hulgas lisaks insuliinipumbale kõik veresuhkru jälgimiseks vajalikud seadmed, mis võimaldavad lastel pidevalt ilma pausideta oma veresuhkru taset jälgida. Seadmete hüvitamistingimuste uuendamine vähendab ka patsiendi kulutusi.

Lisaks laieneb unemeditsiinis kasutavate seadmete ja nende maskide valik. Samuti hüvitab haigekassa alates järgmisest aastast suuremat valikut stoomihooldustooteid, lümfitursete raviks kompressioontooteid, ortopeedilisi tooteid, haavasidemeid, plaastreid, glükomeetri testribasid,  insuliininõelu ja lantsette ehk vereproovi võtmiseks vajalikke torkevahendeid.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross rõhutas, et meditsiiniseadmete loetelu uuendamisega paraneb seadmete kättesaadavus ja valik. „Laienenud valikuga saavad patsiendid valida endale sobivaima toote ka hinna poolest, mis aitab vältida lisakulutusi. Meie jaoks on väga oluline tagada inimestele parimaid tõendatult kvaliteetseid seadmeid, mistõttu me uuendame loetelu alati koostöös erialaühenduste, meditsiiniseadmete tootjate ja valdkonna ekspertidega,“ ütles Ross. Meditsiiniseadmete tootjate esindajatega on allkirjastanud tänaseks 15 uut hinnakokkulepet, mille tulemusel ühtlustuvad erinevate meditsiiniseadmete hinnad.

Haigekassa hüvitab kindlustatutele selliseid meditsiiniseadmeid, mille abil on võimalik ravida haigusi ja vigastusi või mille kasutamine hoiab ära haiguse süvenemise. Meditsiiniseadme vajaduse määrab raviarst ning väljastab soodustuse saamiseks digitaalse meditsiiniseadme kaardi.

 

Allikas: Haigekassa
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Save

Eurostat: Peaaegu iga kuues täiskasvanu EL-is on rasvunud

0

OHMYGOSSIP — Samal ajal kui 46,1% 18-aastastest ja vanematest Euroopa Liidu (EL) kodanikest oli 2014. aastal normaalkaalus, olid veidi rohkem kui pooled täiskasvanud (51,6%) ülekaalulised (35,7% rasvumiseelses seisundis ja 15,9% rasvunud) ja 2,3% olid alakaalulised. Teisisõnu oli peaaegu iga kuues 18-aastane ja vanem EL-i kodanik 2014. aastal rasvunud, selgub värskest Eurostati uuringust.

Rasvumine on tõsine rahvatervise probleem, mida saab statistiliselt mõõta täiskasvanute kehamassiindeksit (KMI) kasutades. KMI väärtus 30 ja enam tähendab rasvumist.

Rasvunud täiskasvanute osakaal varieerub selgelt vanuserühmade ja erineva haridustasemega inimeste vahel. Kui välja arvata 75-aastased ja vanemad, siis mida eakam on vanuserühm, seda suurem on rasvunud inimeste osakaal: rasvunute osakaal EL-i 65–74-aastaste seas oli 22,1%, samal ajal kui see jäi alla 6% (5,7%) 18–24-aastaste seas. Muster on selge ka haridustaseme puhul: EL-i rasvunute osakaal väheneb koos haridustaseme tõusuga. Tõesti, samal ajal kui rasvunute osakaal madala haridustasemega inimeste hulgas tõusis peaaegu 20%-ni (19,9%), vähenes see 16,0%-ni keskmise haridustasemega inimeste puhul ja vähem kui 12%-ni (11,5%) kõrge haridustasemega inimeste populatsioonis.

Madalaim rasvumise määr oli Rumeenias ja Itaalias, kõrgeim Maltal. EL-i liikmesriikide hulgas, mille andmed olid kättesaadavad, oli madalaim rasvumise määr 2014. aastal 18-aastaste ja vanemate populatsiooni seas Rumeenias (9,4%) ning Itaalias (10,7%), Hollandis (13,3%), Belgias ja Rootsis (mõlemas 14,0%). Skaala teine ots: rasvumine puudutas Maltal iga neljandat täiskasvanut (26,0%) ja iga viiendat täiskasvanut Lätis (21,3%), Ungaris (21,2%), Eestis (20,4%) ning Suurbritannias (20,1%).

 

Allikas: Kliinik.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Save

MIS on salmonelloos, kuidas levib ja kuidas seda vältida?

0

OHMYGOSSIP — Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Oktoobrist alates on terviseamet koostöös veterinaar- ja toiduametiga püüdnud panna piiri suuremale salmonelloosi haigestumise puhangule Tallinnas Kihnu lasteaias. Tänase seisuga on laboratoorselt kinnitatud 57 haigusjuhtu, neist 55 lapsed ja kaks täiskasvanut. Mida haigus endast kujutab ja kuidas seda vältida?

Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Salmonelloos levib peamiselt kas halvasti töödeldud liha ja munaroogade tarbimise või hügieenireeglite eiramisel inimeselt inimesele. Seega tuleks haigestumisest hoidumiseks esmalt järgida hoolega hügieenireegleid: peske käsi, puu ja köögivilju, hoidke töötlemata liha töödeldud toiduainetest eraldi. Kuumutage mune ja lihasaadusi vähemalt kuni 75°C.

Nakatumise tagajärjel tekib äge enterokoliit palaviku, kõhu- ja peavaluga, kõhulahtisusega, iivelduse ja vahel ka oksendamisega ning kujuneb vedelikukaotus. Nähud püsivad neli kuni seitse päeva.  Salmonelloosi lõppdiagnoos kinnitatakse mikrobioloogilise uuringu tulemuse alusel.


Allikas: Terviseamet

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Save

Dr. Pille Märtin: Gripihaige ravimine intensiivravi osakonnas maksab keskmiselt 26 000 eurot

OHMYGOSSIP — Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli arst Pille Märtin rääkis, et kui gripivaktsiin maksab 8-10 eurot, siis keskmise gripi tõttu intensiivraviosakonda jõudnud haige ravimisele kulub 26 000 eurot, vahendab Kliinik.ee.

Pille Märtin võttis gripiteemalisel ümarlaual kokku eelmisel gripihooajal haigla intensiivravi osakonda sattunud patsientide ravijuhtumite maksumused. „Neid patsiente, kel oli A gripi pneumoonia ja kes vajasid kopsude kunstlikku ventilatsiooni või mitteinvasiivset hapnikravi, oli meie haiglas kaheksa,“ rääkis Märtin. Nendest kõige kauem viibis haiglas 67-aastane mees, kes saabus kiirabiga haiglasse 12. märtsil ja väljus sealt 19. juulil. Kogu selle aja jooksul vajas ta kõikvõimalikke organsüsteemide toetust, neeruasendusravi ja muid võtteid. See patsient jäi ellu ja käib praegugi arstide vahet. Kõige lühem viibimine oli kaks päeva – arstid pingutasid küll, kuid tulemust ei olnud.

„Ravi kõige kallim maksumus oli 91 000 eurot. Kõige väiksem raviarve oli 1700 eurot,“ ütles Märtin. „Keskeltläbi maksab ühe intensiivravile laekunud patsiendi ravijuht umbes 26 000 eurot. Kaheksa patsiendi ravi kolmanda astme intensiivis maksis meie haiglas ligi 200 000 eurot.“


Avafoto: Dr. Pille Märtin (Tairo Lutter/Scanpix)
Allikas: Kliinik.ee

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

Perearst Karmen Joller: Loomadelt inimestele kanduvate haiguste diagnoosimine on keeruline + ÜLEVAADE haigustest, mida lemmikloomalt saada võid

OHMYGOSSIP — Perearst Karmen Jolleri sõnul on antropozoonooside ehk loomadelt inimestele kanduvate haiguste diagnoosimine nii arsti kui ka apteekri jaoks keeruline, sest haigustunnused on tihtipeale sarnased viirusinfektsioonidega.

Kivimäe Perearstikeskuse perearst Karmen Joller tõdes, et tänapäeval on lemmikloomade pidamine muutunud väga laialdaseks – lisaks tavapärastele lemmikloomadele leidub kodudes ka roomajaid, ämblikke ja teisi eksootilisi loomi. Vahel on koju võetud ka metsloomad, mis on Jolleri sõnul tegelikult väga ohtlik, sest neil loomadel võivad olla haigused, mida meditsiinis veel eriti hästi ei teata.

Perearst selgitas, et kõikide zoonooside diagnoosimine on küllaltki keeruline, sest nende haigustunnused on väga ebamäärased. Ta tõi näiteks, et need võivad sageli simuleerida viirusinfektsioone (lihasvalu, palavik, lümfisõlmede suurenemine, väsimus) või seedetrakti haiguseid (kõhulahtisus).

Joller märkis, et üldiselt apteekide käsimüügis zoonooside vastu ravimeid ei ole. “Kõik loomadelt saadud haigused on sellised, millega apteekril ei olegi väga palju midagi teha,” lisas Joller. “Võib öelda, et kui on mingi haigus, mis normaalselt ei parane, siis peaks inimene pöörduma perearsti või nakkusarsti juurde.”

Rääkides kõige tavalisematest lemmikutest – koertest ja kassidest –, tõdes Joller, et neilt levivad zoonoosid on väga sarnased. “Kassidelt ja koertelt inimestele kanduvad haigused on kõige sagedamini parasiithaigused, näiteks solkmed, mis võivad nõrga immuunsüsteemiga inimestel minna ka ajju või silma,” ütles Joller. Ta tõi välja, et tavapärane lemmikloomadelt saadav parasiit on ka puuk, kes levib lemmiklooma karvadelt inimesele.

Bakteritest saadakse loomadelt kõige sagedamini kampülobakter, mis põhjustab enamasti sooleinfektsioone. “Tavaliselt möödub niisugune infektsioon kiiresti, aga väikelastele võib see olla väga ohtlik, kuna võib tekitada sepsise,” märkis Joller.

Kui tavaliselt saadakse loomadelt pärinevad haigused kas looma karvade või väljaheitega kokkupuutel, siis lindude ja roomajate puhul on sagedasimad sissehingatavad haigustekitajad. Nii võivad näiteks hingamisteede haigusi põhjustada lindudelt levivad krüptokokk-seened.

Salmonelloosi võib aga saada roomajatelt nii nende naha katsumisel kui ka väljaheitega kokkupuutel. “Väikesele lapsele võib salmonelloos saada saatuslikuks, seetõttu ei soovitata väikeste lastega peredel roomajaid pidada,” märkis Joller.

Viirustest on kõige kuulsam marutaud, mille vastu loomi vaktsineeritakse. “Marutaudi peiteaeg on kümme päeva, seejärel tekivad sümptomid,” kirjeldas Joller. “Kui sümptomid on juba tekkinud, siis on raviks liiga hilja. Seega on marutaudi puhul väga oluline kiiresti reageerida: kui inimene nakatub, tuleb kohe teha vaktsiinikuur. Kui seda ei tehta, siis 99-protsendilise tõenäosusega inimene sureb.”

Loomahammustustega levib teisigi infektsioone, mistõttu tuleks hammustust alati arstile näidata. Nii on olemas näiteks rotihammustustõbi ja ka kassikriimustustõbi, mida põhjustavad teatud bakterid. “Kui on teada, et on loomahammustus, siis võiks inimene pöörduda traumapunkti või EMO-sse,” lisas Joller.

“Kasside puhul tuleb rääkida ka toksoplasmoosist, mis võib katkestada raseduse või kui rasedus ei katke, siis võib see kahjustada vastsündinu nägemist,” ütles Joller. “Toksoplasmoos levib kassi väljaheidetega, mistõttu rase naine ei tohiks mingil juhul kassi liivakasti koristada.”

“Apteekrid saavad inimest aidata kassihaiguse korral,” tõi Joller välja. “See on seenhaigus, mis võib tulla nii koertelt kui ka kassidelt.”

Kassihaigus ei näe välja mitte nagu laik, vaid nagu rõngas:  keskelt on see hele, ümberringi on nahapinnast kõrgem punetav lööve, mis õrnalt sügeleb ja natukene ketendab. Kui lööve on peanahal, siis kukuvad sealt juuksed ühe laiguna ära.

“Apteegist saab seenevastast kreemi,” õpetas Joller. “See peaks mõjuma paari päeva jooksul. Kui paari päevaga lööve paremaks ei lähe, tuleks siiski arsti poole pöörduda.”

Tavapärane lemmikloomadega kaasnev haigus on ka allergia, mis võib olla nii kontaktallergia kui ka hingamisteede allergia. Joller nentis, et üldiselt saavad inimesed ise aru, kui neil allergia on. Selle puhul võib leevendust saada käsimüügiravimeist, ent tuleb arvestada, et väga kiiresti need ei aita ja targem oleks siiski arsti juurde minna.

Mis on mis?

  • Zoonoos – selgroogselt loomalt inimesele (ja vastupidi) leviv haigus.
  • Antropozoonoos on loomalt inimesele leviv haigus.
  • Zooantroponoos on inimeselt loomale leviv haigus.

Marutaud

  • 2013. aasta aprillis kuulutati Eesti marutaudivabaks riigiks.
  • Esimene teade marutõppe surnud inimese kohta Eestis pärineb Kullamaalt kiriku meetrikaraamatu sissekandest 1713. aastast ja viimane 1986. aastast Järvamaalt, kui suri 10-aastane tüdruk.
  • Loomade marutaudioht püsib ka nendes riikides, mis on kuulutatud sellest haigusest vabaks, sest haigus võidakse taas riiki sisse tuua näiteks ebaseaduslikult imporditud marutaudi vastu vaktsineerimata ja nakatunud lemmiklooma vahendusel.


Avafoto: PantherMedia/Wavebreakmedia ltd/Scanpix
Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

10 IGAPÄEVAST asja, mis võivad viia südamerabanduseni

OHMYGOSSIP — Müokardi infarkt ehk südamelihase infarkt on südamelihase pöördumatu kahjustus, mis on tingitud südamelihase mingi osa verevarustuse katkemisest või olulisest halvenemisest ning sellest tingitud hapnikupuudusest (isheemiast). Järgnevalt on webmd.com välja toonud 10 üllatavat põhjust, mis põhjustavad südamerabandust.

Unepuudus. Neil, kes magavad alla 6 tunni ööpäevas on kaks korda suurem tõenäosus saada infarkti kui neil, kes magavad 6-8 tundi.
Peavalud. Eriti neil, kes kuulevad enne peavalu imelikke helisid või näevad imelikke asju.
Külm ilm. Külm on organismile šokk. Külmaga väljas olemine ahendab veresooni, mistõttu on verel raskem südameni jõuda. Lisaks peab süda töötama külmaga topeltkoorumusega. Külmaga väldi rasket füüsilist tööd nagu lume lükkamine.
Autode heitgaasid ja muu saaste. Südameprobleemid on tavalised kõrge saastega kohtades. Liiklusummikus seismine on südamele eriti kahjulik.
Palju toitu korraga. Mõtle enne mitu korda, enne kui toitu lauas juurde võtad. Suurem toidukogus suurendab organismis stressihormooni norepinefriini hulka, see omakorda tõstab vererõhku ja paneb südame kiiremini tööle. Samamoodi mõjuvad osadele inimestele väga rasvased toidud.
Tugevad emotsioonid, nii positiivsed kui negatiivsed. Igasugune lein ja stress suurendab organismis stressihormoonide hulka, aga infarkti võivad kaasa tuua ka õnnelikud sündmused. Südamerabanduse võib põhjustada näiteks sõprade korraldatud ootamatu sünnipäevapidu, pulmad või lapse sünd.
Ootamatu või suur pingutus. Hea tervislik seisund tugevdab südant, aga liiga palju sporti teha võib olla samuti ohtlik. ligi 6% südamerabandustest on saadud sporti tehes. Spordi tegemine küll maandab stressi, aga vastupidiselt mõjub, kui teha sporti vihaselt või ärritunult.
Gripp. Ajal, kui organism võitleb viirustega, võivad tekkida põletikud, mis kahjustavad südant ja veresooni. Ühe uurimise järgi on hingamisteede haiguse korral kaks korda tõenäolisem infarkti saada. Tervenedes infarktioht vähenes hüppeliselt.
Astma. Astma põdemine suurendab infarktiohtu 70% võrra. Isegi siis, kui kasutada inhalaatorit on risk suurem kui teistel. Astma tõttu ei pruugita teha välja valust rinnus, mis on üks südamerabanduse tunnuseid. Arstid veel ei tea, kas infarkti põhjustavad astma puhul hingamisprobleemid või põletikud.
Voodist tõusmine. Südamerabandused on tavalisemad hommikuti. Aju saadab ärkamisel organismi stressihormoone, mis võivad kahjustada südant. Une aja võib tekkida vedelikupuudus, mis samuti kahjustab südant.

Avafoto: PantherMedia/Leung Cho Pan/Scanpix

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

12 NIPPI, kuidas terve päeva vältel energilisena püsida

OHMYGOSSIP — Kas tunned vahel, et vajad lisaenergiat? Tee need 12 muudatust oma päevarutiinis ja tunned peagi erinevust, vahendab Women´s Day.

1. Rahulik ärkamine
Sinu keha soovib ärgata tasahaaval, seega ei ole hea mõte ärgata lärmava äratuse saatel, kuna see omakorda põhjustab stressihormooni tõusu. Stressi tulemusel võivad kortisooli hormoonide tootmine keset päeva lõppeda ja sellest väsimustunne tekibki.

2. Ära lükka ärkamist edasi
Äratuskella edasilükkamine häirib sinu sisemist kella, mis võib hiljem päeva jooksul väsimust põhjustada.

3. Naudi hommikukohvi veidi hiljem
Organismis olev kortisool stimuleerib, et oleksid hommikul reibas. Ei tasu kohe hommikul peale ärkamist kohvi hakata jooma – tee seda veidikene hiljem. Hommikukohvi soovitatakse juua alles paar tundi pärast ärkamist, sest selleks ajaks hakkab kortisooli toime organismis lahtuma.

4. Toitu regulaarselt
Pea meeles nautida ka üks vahepala lõuna- ja õhtusöögi vahel. Kerge snäkk aitab eemale hoida väsimustunnet. Vahepala olgu tervislik ja pigem kergemat laadi, et ta oma eesmärki täidaks.

5. Pane järgmise päeva kohustused paberile kirja
Kui kulutad magamamineku eelset aega järgmise päeva ülesannete mõtlemise peale, võib uni suure tõenäosusega häiritud saada. Selle vältimiseks leia päevas üks rahulik hetk, kasvõi vahepala söömise ajal ja pane paberile kirja, mida homme kindlasti ära vaja teha on.

6. Mine magama kindlal kellaajal
Regulaarne unerütm aitab sind reipana hoida. Pane endale näiteks õhtul pool tundi enne magamaminekut telefonis märguanne tööle, et jõuaksid veel hambad pesta ja muud sinna hulka kuuluvad toimingud teostada.

7. Jahe õhk värskendab
Liiga palavas toas magamine võib unekvaliteeti halvendada. Magamistoas on täiesti piisav, kui seal on paarkümmend kraadi või veidi vähem.

8. Mediteeri
Väike mediteerimine enne magamaminekut rahustab meeli, mis tekitab parema une. 5-10 minutit mediteerimist on täiesti piisav.

9. Jaluta 20 minutit
Horvaatia ülikooli teadlased tegid kindlaks, et kolm korda nädalas, 20 minutit jalutuskäiku tõstis energiataset 20% ja vähendas väsimustunnet lausa 65%.

10. Leia omale sobiv spordiala
Kui jalutamine ei paku huvi, siis on ka mõnel teisel mõõduka kehalise koormusega alal sarnane mõju. Ära siiski treeni end liiga hilisel õhtul, see võib hoopistükkis liialterksaks muuta.

11. Seisa sirgelt
Sirge kehaasend võib värskendada keha ja ergutada meelt.

12. Jälgi, mida sööd
Näiteks magusate toodete söömine võib veresuhkru taset järsult tõsta ja alandada, mis omakorda tagab väsinud olemise.

Avafoto: PantherMedia /Anna Omelchenko/Scanpix

 

Soome ja Eesti sõlmisid kaitsekoostöö kokkuleppe

OHMYGOSSIP — Eile, 18.jaanuaril, kirjutasid Eesti ja Soome kaitseministrid Helsingis alla kahepoolsele kaitsekoostöö raamkokkuleppele.

Kaitseminister Margus Tsahkna viibis oma esimesel välisvisiidil Helsingis. Kohtumisel minister Jussi Niinistöga vahetati mõtteid regionaalse julgeoleku, kahepoolse ja Põhjala-Balti kaitsekoostöö edendamise ning Euroopa Liidu ja NATO teemadel, teatas kaitseväe peastaap.


2x Väljavõtted Puolustusministeriö twitteri lehelt @DefenceFinland 

Avafoto: Margus Tsahkna (Jaanus Lensment/Scanpix)