Iisraeli 69. sünnipäev – pidustused Eestis ja Soomes + FOTOD (kutsed, kingitus suursaadikule ja Israel69 ehted)

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP – Tänavu 02.mail (6 Ijar) oli Iisraeli 69-s iseseisvuspäev (Yom ha-Atzmaut), mille puhul Iisraeli suursaadik Eestis ja Soomes, Mr. Dov Segev-Steinberg ning konsul Mrs. Michal Cohen korraldasid piduliku vastuvõtu nii Eestis kui Soomes. OHMYGOSSIP-lehtede juhina, NordenBladeti asutaja ning Iisraeli meedia suursaadikuna Skandinaavias oli mul suur au saada kutse mõlemale üritusele.

Iisraeli iseseisvuspäeva tähistati  Eestis 03.mail Radisson Blue Sky Hotellis (Rävala puiestee 3, Tallinn) ning Soomes House of Nobility palees (Ritarikatu 1, Helsinki) 09.mail. Soomes toimunud üritusest näete põhjalikku galeriid ning kokkuvõtet minu varasemast postitusest eesti keeles (SIIT), soome keeles (SIIT), rootsi keeles (SIIT), vene keeles (SIIT) ja inglise keeles (SIIT). Seal on omakorda lingid veel ühele suurele galeriile – nimelt toimus Soomes Iisraeli iseseisvumispäeva pidustuste raames ka väike moeshow. Eesti üritusest on mul kahjuks vaid mõned telefoniga tehtud pildid, see-eest aga olen paaril pildil ka ise peal.

Disainisin Ohmygossip Couture´ile kaks komplekti “Israel69” eksklusiivehteid, millest ühte komplekti Eestis toimunud üritusel kandsin. Komplekti kõik kivid, poolvääriskivid ja vääriskivid on toodud Iisraelist, lisaks kaunistavad ehteid ka arvukad Swarovski kristallid! “Israel69” komplektid on mul valmistatud heategevuslikul eesmärgil ning kui need maha saan müüdud, siis müügist saadud raha annetan  Tallinna Juudi Sünagoogile. Komplekt (kaelakett ja kõrvarõngad) on näha SIIN (kasutasin Estella Elishevat modellina ning tegin mõned klõpsud). Kui keegi on komplektist huvitatud, siis palun võtke minuga FB´s või meili kaudu ühendust!

Vastuvõtud olid nii Eestis kui Soomes  pidulikud ning külaliste seas oli arvukalt oma ala liidreid, poliitikuid kui Iisraeli sõpru ning Iiraeli kultuuri arendajaid. Iisraeli sünnipäeva puhul otsustasin ühele üritusele kaasa võtta ka kingituse – selleks valisin välja suure õlimaali Eesti Raekoja platsist, täpsemini Raekojast, mille maalis minu hea sõbranna – kunstnik Mrs. Olga Stankevits Raag (vaata ka tema kodulehte SIIT). Lisan pildid kutsetest,  enda valmistatud ehetest, mõned klõpsud Eesti üritusest ning pildi imekaunist maalist!







Kevadine Helsingi: Kruununhaka idarannik, Pohjoisranta ümbrus + SUUR GALERII

Helena-Reet Ennet
-
0
Kevadine Helsingi: Kruununhaka idarannik, Pohjoisranta ümbrus + SUUR GALERII

OHMYGOSSIP – Kruununhaka (rootsi keeles Kronohagen; soome kõnekeeles ka Krunikka ja Kruna) on linnaosa Helsingis Vironniemi piirkonnas Helsingi kesklinna moodustava poolsaare kirdeosas. Selle läänepiir on Unioninkatu ning lõunapiir on Pohjoisesplanadi lõik, mille vastas on Kauppatori. Ülejäänud osas piirneb see merega (Pohjoisranta idas ja Siltavuorenranta põhjas). Kallio linnaosaga ühendab Kruununhakat sild üle Siltavuorensalmi.

Linnaosa pindala on 0,57 km². Elanike arv on 7202 (1. jaanuar 2014). Soomlasi on elanike seas 83,5% ja rootslasi 10,9%.

Kruununhaka vanemas osas on ampiirstiilis ehitatud Senati väljaku ümbrus ning Pohjoisesplanadi ja Aleksanterinkatu vaheline ala. Linnaosale iseloomulikud on neist põhjas asuvad 20. sajandi alguses ehitatud juugendstiilis elamud Liisankatu ümbruses. Kruununhakas asuvad muu hulgas presidendiloss, Riiginõukogu hoone, Helsingi toomkirik, Bocki maja (vana raekoda), Burtzi maja, Helleniuse maja, Helsingi raekoda, Soome Pank, Säätytalo, Ritarihuone, Helsingi Ülikooli peahoone ja teisi ülikooli hooneid ning mitmed prestiižikad büroohooned. Liisankatul on Sibeliuse gümnaasium, üks Soome tuntumaid gümnaasiume. Üks vähestest algse puithoonestuse jäänustest on 1818 ehitatud kodanikumaja Ruiskumestarin talo, kus on muuseum. Idarannal on Pohjoisranta, selle lähistel on maismaaga tammi kaudu ühenduses olev väike saar Tervasaari, kus on park.

Kruununhaka alale toodi linn 1640. aastal. Algusest peale olid elanike seas linna- ja riigiametnikud. Linnaosa teenindab Helsingi Ülikooli metroojaam.

Linnaosa on nime (‘Kroonukoppel’) saanud praeguse Rauhankatu piirkonnas kunagi paiknenud kroonu suurtükiväe hobuste karjamaa järgi. Veel 18. sajandi alguses jäi see linnast väljapoole, tänapäeval aga kuulub peaaegu kogu tollane linna territoorium Kruununhaka linnaosa alla.

Kruununhaka tänapäevane tänavavõrk sündis Johan Albrecht Ehrenströmi generaalplaanis aastal 1812; ainult mõned linnaosa lõunapoolsemad tänavad olid olemas juba Rootsi võimu ajal. Ka tänavanimed on antud 1820. ja 1830. aastatel ning ainult mõned tänavad on hiljem uued nimed saanud. Suur osa tänavaid on nime saanud Romanovite keiserliku perekonna liikmete järgi. Kõige vanemat praeguseni säilinud tänavanimed on Unioninkatu ja Liisankatu, mis Venemaa keiser Aleksander I kinnitas visiidil Helsingisse aastal 1819.

Tänavate nimed on Aleksanterinkatu, Hallituskatu, Helenankatu, Katariinankatu, Kirjatyöntekijänkatu, Kirkkokatu, Kristianinkatu, Kruununhaankatu, Kulmakatu, Liisankatu, Maneesikatu, Mariankatu, Maurinkatu, Meritullinkatu, Oikokatu, Pohjoisranta, Rauhankatu, Ritarikatu, Siltavuorenpenger, Siltavuorenranta, Snellmaninkatu, Sofiankatu, Unioninkatu, Vironkatu ja Välikatu.

OHMYGOSSIP toob teieni kevadise galerii Kruununhaka idarannikust, Pohjoisranta ümbrusest:





























































Fotod: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet

Juha Sipilä: Soome roll ELis suureneb pärast Britannia lahkumist

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Pärast Suurbritannia lahkumist avaneb Soomele võimalus suurendada oma rolli Euroopa Liidus, ütles Soome peaminister Juha Sipilä.

Selles osas on Soomel olnud juttu juba teiste Põhjamaadega, vahendab Sipilä juttu Ilta-Sanomat. Põhjamaadel on tähtis roll näiteks siseturu küsimustes. Põhjamaad peavad koos Soomega võtma rolli, mida seni täitis Suurbritannia.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kirk Douglas oma armukestest: Mis seal salata, olen igavene kaabakas

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — “Kirk ei püüdnudki minu eest oma kõrvalehüppeid varjata,” kirjutab 100aastase Hollywoodi legendi Kirk Douglase paljukannatanud abikaasa Anne (98) nende uues ühisteoses, mis paljastab nende intiimse kirjavahetuse. “Mõistsin Euroopast pärit naisena, et on ebarealistlik abielus täielikku truudust oodata.”

Jõukast perest pärit sakslanna Anne, kes tegutses Kirki filmi “Act of Love” võtteil pressiesindajana, abiellus Teise maailmasõja ajal julgeolekukaalutlustel belglasest sõbraga. Puruvaeste juudi immigrantide pojana Hollywoodi tippu tõusnud Kirk oli selleks ajaks juba lahutatud oma esimesest naisest Diana Dillist, kuid salaja kihlunud Hollywoodi tippkaunitari Pier Angeliga. Ometi kutsus ta sakslanna kohtama, kuid Anne andis talle korvi. “Ta oli kõige kangekaelsem naine, keda ma näinud olin!” naeris Kirk enda ja oma naise hiljutises intervjuus USA Todayle. “No kuulge, ma olin ju tohutu filmistaar! Ja ma kutsusin ta õhtust sööma ja tema ütles: “Oi, tänan väga, aga ma olen nii väsinud.”

 

Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Helsingi kesklinna kai äärde saabus moodne Rootsi sõjalaev

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Helsingi kesklinna kai äärde saabus täna hommikul moodne Rootsi sõjalaev HMS Härnösand. Laevaga tuli Helsingisse töövisiidile Rootsi mereväe juhataja admiral Jens Nykvist.

HMS Härnösand on üks Visby-klassi korvettidest, mis on Rootsi ühed kõige moodsamad sõjalaevad. Laevadel on kate, mis teeb nad raskesti avastatavaks. Laeva relvastuse hulka kuuluvad meretõrjeraketid, vahendab Helsingin Sanomat.

HMS Härnösand on nime saanud sellenimelise valla järgi Rootsi idarannikul, umbes Vaasa vastas. Kroonprintsess Victoria õnnistas laeva 2004. aastal.

Korvetid on väiksema suurusega sõjalaevad. Soome mereväel on plaanis Rauma tehases ehitada aastatel 2019-2014 kokku neli korvetti. Laevade ehitus läheb maksma kokku 1,2 miljardit eurot, sellest poole moodustab relvade maksumus.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kari Huovinen tappis valju muusika pärast naabri, sai 10 aastat vanglat

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Kesk-Soome kohus mõistus 9 aastaks ja 6 kuuks vanglasse mehe, kes tappis möödunud aasta suvel oma naabri valju muusika tõttu. Süüdi mõistetud Äänekoski elanik, 66-aastane Kari Huovinen peab lisaks tasuma ohvri lähedastele hüvitist kannatuste eest ning matusekulud, vahendab Iltalehti.

Kohtu andmetel tappis Huovinen 34-aastase naabrimehe lüües teda kaks korda pussiga rindu ja kõhtu. Lisaks oli ohvrit muul moel vigastatud. Jaanuaris tehti mehele psühhiaatriline ekspertiis, mis tunnistas mehe süüdivaks. Eeluurimisel oli Huovinen öelnud, et tahtis naabri vaigistada. Kohus otsustas Huovineni vahi alla jätta ja ta viiakse karistust kandma Kuopio vanglasse. Kohtuotsust on võimalik edasi kaevata.

Huovinen on ka varem vägivaldsusega silma paistnud. 2005. aastal mõisteti ta surma põhjustamise eest 6 aastaks vangi. Huovinen ütles kohtus, et tappis naabrimehe enesekaitseks. Naabrimees oli tulnud talle noaga kallale. Enne seda oli ta naabri oma korterisse kutsunud, et arutada naaberkorterist kostva valju muusika üle. Tapmine toimus köögis, aga tapariista pole leitud.

Naabri surnukeha oli korteris kaks ööpäeva. Huovinen ütles kohtus, et keeras laiba vaiba, prügikoti, teki ja kalavõrgu sisse. Siis viis ta laiba sõiduauto järelkäruga Äänekoskis asuvale Matilanvirra sillale ja viskas sealt vette. Jälgede peitmiseks pani ta laibale raskuseks kive ning pesi köögi verejälgedest puhtaks.

Kohtu andmetel toimus tapmine 27. augustil. Ohvri lähedased ei saanud temaga ühendust alates 26. augustist. Tapetud meest otsisid nii politsei kui lähedased. Surnukeha tõsteti Matalanvirrast välja 5. septembril, kui Huovinen oli asukoha ette näidanud.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome avab gaasituru 2020. aastal

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Soome avab gaasituru 2020. aastal, kui valmib Soome ja Balti riikide vaheline gaasitoruühendus Balticconnector ning väheneb oht, et gaasi hind võiks turu avanemise järel soomlaste jaoks kerkida. Vastava eelnõu esitas valitsus täna parlamendile, teatas töö- ja majandusministeerium.

Seni on Soome kasutanud ligi 40 aasta vältel Venemaalt gaasitoru kaudu tulevat gaasi. Turu avamine võimaldab lisaks kasutada biogaasi ja veeldatud maagaasi LNG-d. Lisaks valmib Leedu-Poola gaasiühendus, mille kaudu tuleb gaas Kesk-Euroopast.

Uue seaduse järgi lahutatakse teineteisest gaasivõrgud ja gaasi müük. See tagab, et gaasivõrk kohtleb kõiki gaasi edasimüüjaid ühtemoodi. Samal ajal avanevad uued võimalused gaasi alal tegutsemiseks ja gaasi edasimüümiseks.

Eesmärk on ka maagaasi konkurentsivõime parandamine. Seaduses nähakse ette piirangud nii gaasi kui elektri hinna tõstmisele. Toodete hinna osas teeb järelvalvet energiainspektsioon.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Finnair palkab 350 stjuardessi ja stjuuardit

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Finnair värbab aasta jooksul 350 stjuardessi ja stjuuardit. Aktiivne värbamine jätkub järgnevate aastate jooksul. Lisaks vajab ettevõte piloote, kelle värbamine algab sügisel, vahendab Yle. Ettevõte kasvab kiiresti, mis on kaasa toonud ühe suurema töötajate värbamise Soomes.

Finnairi personalijuht Eija Hakakari ütles, et paari viimase aasta jooksul on Finnair võtud tööle ligi 1000 inimest.

Finnair võtab inimese tööle nii täis- kui osalise-ajaga.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

OP-grupp hakkab Helsingis pakkuma autode väikerenti

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Soome suurim finantsgrupp, ühistupanku ühendav OP-grupp hakkab Helsingis pakkuma autode väikerenti, kus autot on võimalik mobiili kaudu rentida kasvõi minuti kaupa. Rendiauto saab võtta tänava äärest ja jätte tänavale nagu seni on toiminud jalgrattarent.

Teenuse nimi on DriveNow ja seda saab kasutada mobiiliäpi kaudu, vahendab Helsingin Sanomat. DriveNow kuulub kahe peale autofirmale BMW ja rendifirmale Sixt. Mobiiliäpi abil saab auto broneerida, avada auto uksed ning siis saab kohe sõitma hakata. Kui sõidud tehtud, saab auto jätta mõnda avalikku parklasse. Enam-vähem sellisel viisil tegutseb Helsingis juba paar autode renditeenust. OP-grupp tuleb turule DriveNow teenuse ja 150 autoga. Valikus on 9 eri malli BMW-d ja Mini Cooperit. Kümme autot on elektrilised.

OP ostab BMW-lt autod, kindlustab need ära ja kasutab olemasolevat DriveNow teenust. Maksmise ja teenuse kasutamise eest Soomes vastutab OP. OP liiklus- ja terviseteenused on uus viis teenindada ettevõtte klientidest osanikke. Neist teenustest võib pikapeale kujuneda omaette äri. OP tervisekeskuste võrgustik on laienenud üle terve Soome. Liikluse osas alustas ettevõte möödunud aasta lõpus elektriautode rentimist.

DriveNow teenus hakkas tööle täna ja autod ilmuvad tänavatele paari nädala jooksul. Tegevuspiirkond on Helsingi linn, Vantaa lennujaam, Espoo Otaniemi ja Leppävaara. Kasutamine maksab 57 senti minut. Kasutajaks registreerumine on esimesel kuul tasuta, sealt edasi 30 eurot.

Autot pole vaja tankida ega pesta, kõik kuulub minutimaksu sisse. Kindlustuse 1000-eurose omavastutuse saab alandada 350 euroni, kui maksta lisaks 1,5 eurot ühe sõidukorra kohta. Kui bensiini või elektrit napib, võib ise tankida ja saada selle eest 20 minutit tasuta lisaaega. Igas autos on tanklakaart. Muul juhul tegelevad tankimise ja laadimisega DriveNow töötajad ise.

Teenus on teistes riikides juba end õigustanud, näiteks Berliinis on kasutusel 1300 autot, ütles DriveNow Finlandi juht Timo Valtonen. Praeguses seisuga tegutseb DriveNow 11 linnas.

Helsingi linnas on teenusel sõlmitud kokkulepe elanike parkimiskohtade kasutamiseks. Kasutusel on ka muid parkimiskohti ja lennujaams eraldi tähistatud kohad.

Auto võib kasutamise ajal vahepeal seisma jätta ja siis edasi sõita. Seisuajal on tasu 30 senti minuti eest. Argipäeva öödel võib kasutusel oleva auto seisma jätta tasuta. Tulevikus saavad teenuse soomlastest kliendid kasutada teenust ka välismaal.

Aasta tagasi alustas Helsingis 30 autoga analoogne teenus GoNow. Lisaks tegutseb Ekorent, mis pakub ainult elektriautosid. Teenuse Shareit Blox Car kaudu on võimalik rendile anda oma isiklik auto. Teenus Whim ühendab sõidukaardi, autorendi ja sõidujagamisteenuse.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tamperes vangistati mees laste korduva seksuaalse ärakasutamise eest

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Pirkanmaa kohus andis loa vangistada keskealine Tampere mees, keda kahtlustatakse laste korduvas seksuaalses ärakasutamises. Politsei võttis mehe kinni esmaspäeval, vahendab Ilta-Sanomat. Politsei info kohaselt toimus laste ärakasutamine kaheksal korral Ida-Tmperes tänavusel aastal ühes privaatses kohas. Rohkem kahtlusaluseid ei ole.

Kuriteo ohvreid on mitmeid. Politsei peab võimalikuks, et ohvreid võib uurimise käigus veel juurde tulla. Laste iga ja toimunu asukohta ei avalikustata, et kaitsta lapsi ja nende lähedasi.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Politsei eest põgenemine on Soomes igapäevaseks muutunud

Helena-Reet Ennet
-
0
Politsei eest põgenemine on Soomes igapäevaseks muutunud

OHMYGOSSIP — Soomes on muutunud igapäevaseks mootorsõidukitel politsei eest põgenemised ning ohtlikud tagaajamised. Politseile teeb selline asi muret. Mootorsõidukite puhul on tavaline, et nad ei peatu politsei märguande peale, vaid sõidavad edasi, vahendab Ilta-Sanomat. Tagaajamised on muutunud igapäevasteks.  See seab aga suurde ohtu ülejäänud liiklejad.

Tavapäraselt on põgenemise põhjus kas alkoholijoove või juhtimisõiguse puudumine. Samuti põgenetakse siis, kui turvavöö on lahti, midagi varustuses puudu või on oht saada kirja kolmas rikkumine.

Tähelepanuta jäetakse aga asjaolu, et peatumismärguande peale peatumata jätmine ning sellele järgnev eluohtlik kihutamine toob kaasa veelgi rangema karistuse.

Põgenejatest enamus on noored mehed. Tavaliselt on nad sõiduautos üksi. Üle poole neist on joobes olekus.

Politsei märgib, et põgenemine on ohtlik juhile endale, taga ajavale politseinikule kui ka teistele liiklejatele. Õnnetusse satub enamasti põgeneja ise.

Politseil on õigus põgenev sõiduvahend peatada kas tee peale laotatava naelmati ehk nn siiliga või autoga rammides. Samuti võib politsei jälitamisest loobuda, kui sellega kaasneb suur oht teistele liiklejatele. Kui politsei loobub jälitamisest, siis tehakse põgeneja isik kindlaks muul moel. Osal juhtudel tuleb sõiduk peatada enne, kui ta muutub ohtlikuks teistele liiklejatele.

 

Avafoto: Helsingi (OHMYGOSSIP/ Helena-Reet Ennet)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Psühholoogia dotsent Timo Saloviita õpetab, kuidas kaheaastast ühe päevaga potile harjutada

Helena-Reet Ennet
-
0
Psühholoogia dotsent Timo Saloviita õpetab, kuidas kaheaastast ühe päevaga potile harjutada

OHMYGOSSIP — Lapsed võiksid mähkmetest palju varem loobuda kui seda praegu tehakse, leiab kasvatusteaduse professor ja psühholoogia dotsent Timo Saloviita. Nõuandlad soovitavad lapse potile harjutada 2-3-aastaselt, aga tegelikult on võimalik laps potile harjutada alla 2-aastaselt, vahendab professori juttu Helsingin Sanomat. Professor annab nõu, kuidas harjutada laps potil käima ühe päevaga.

Praegu on potile harjutamine raske kolmel põhjusel: esiteks on mähkmed muutunud mugavamaks. Teiseks leitakse, et potil käimine vajab teatud küpsust, mistõttu ei tohiks last liiga vara potile sundida. Ja kolmas põhjus on mähkmefirmade agar müügitöö – selle vastu on USA lapsevanemad juba kisa tõstnud.

Professor märgib, et ka kassipoeg harjutatakse potil käima ilma mingi küpsuseta. Potile harjutamine ei valmista professori väitel lastele mingeid probleeme. Professori väitel on lapse varajane potile harjutamine parem kõigile: nii lastele, vanematele kui keskkonnale. Mähkmetele kulub aastas ligi 500 eurot ja need saastavad loodust.

Lapsed ei taha professori väitel potil käia, kuna nad on harjunud häda tegema mähkme sisse. Harjutamise juures motiveeritakse lapsi potil käima. See toimub kahes etapis. Esiteks kutsutakse esile õige reaktsioon ja siis premeeritakse seda.

Professor Saloviita õpetuse abil on võimalik harjutada laps potil käima vähem kui päevaga. Selleks tuleb mähkmetest üldse loobuda, isegi öösel. Vajadusel võib kasutada aluskilet. Välja minnes võib kaasa võtta varupüksid.

Õpetus on järgmine:

  1. Alusta suvisel laupäevahommikul. Jäta mähkmed ära ja pane pott elutuppa.
  2. Anna lapsele nii palju juua kui ta tahab.
  3. Pane laps potile istuma. Loe talle juturaamatut. Lapsele meeldib, kui temaga tegeletakse.
  4. Kui piss tuleb potti, siis kiida last ja anna talle rosin.
  5. Lase lapsel jalgu sirutada. Siis anna uuesti mahla juua ja korda uuesti varasemat tegevust.
  6. Jäta ära lisategevused nagu kiitused ja preemiad. Laps õpib kõike ise tegema ja edasi läheb asi loomulikku rada.

 

 

Soome president Sauli Niinistö on homse Lennart Meri konverentsi peakõneleja

Helena-Reet Ennet
-
0
Soome president Sauli Niinistö on homse Lennart Meri konverentsi peakõneleja

OHMYGOSSIP — Soome president Sauli Niinistö on Tallinnas 13. mail toimuva Lennart Meri konverentsi peakõneleja. Lisaks kohtub Niinistö Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga, edastab Soome presidendi kantselei.

Lennart Meri konverents käsitleb käesoleval aastal läänemaailma julgeolekuküsimusi ja nende lahendamist. Konverentsi pealkiri on Darkest Just Before the Dawn? (Kõige pimedam enne koitu?). President Niinistö käsitleb oma kõnes rahvusvahelisi julgeolekuküsimusi Soome vaatevinklist.

Lennart Meri konverents on iga-aastane välis- ja julgeolekupoliitika alane kohtumine. Konverentsi korraldab Eesti tegutsev Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. Lisainfot leiab konverentsi veebist.

 

Avafoto: Sauli Niinistö (OHMYGOSSIP)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

TEADLASED: Puukide leviala on laienenud ja lisandunud kolmas raske puugihaigus

Helena-Reet Ennet
-
0
TEADLASED: Puukide leviala on laienenud ja lisandunud kolmas raske puugihaigus

OHMYGOSSIP — Puukide leviala on Soomes laienenud ning lisaks kahele olemasolevale lisandunud veel kolmas raske puugihaigus. Puukide leviala on kõvasti laienenud, selgub Turu ülikooli juures läbi viidud uuringust. Turu ülikooli uurimise aluseks olid inimeste poolt ülemöödunud suvel leitud ja saadetud puugid, vahendab Helsingin Sanomat.

Puuginäiteid tuli palju rohkem kui Turu teadlased ootasid – tervelt 19 923. Need saadi ligi 7000 inimeselt. Ligi 17 000 puugi kohta olid toodud leidmise koordinaadid. Selle järgi leiti puuke põhiliselt rannikult ja järvede äärest. Kogutud puukidest võtsid teadlased 2000 puugilt proovid. Pooled neist olid Siberist pärit laanepuugid ja pooled tavalised võsapuugid. Esimene analüüs puukidest ilmus ajakirjas Nature.

Analüüs näitab, et puugid on levinud laiemalt kui arvati, isegi Lapimaal. See tähendab, et puugid on liikunud 200-300 km põhja poole kui veel 60 aastat tagasi. Uued puugipiirkonnad on Pohjanlahti rannik ja Ida-Soome.

Puukide arvukus on samuti kasvanud. Lisaks tavalisele võsapuugile on Soome jõudnud Siberi taiga- ehk laanepuuk. Puukide arvukust suurendab kliima soojenemine, mistõttu puugid jäävad talvel ellu üha põhja pool. Puukidel on ka rohkem peremehi, kelle seljas nad elavad. Peamised peremeesloomad on hirved ja kitsed, kelle arvukus on kasvanud.

Laanepuuke oli leidudest viiendik ja nad olid levinud ühtlaselt üle kogu maa. Kõik Lapimaalt leitud puugid olid laanepuugid. Laanepuukide uued alad on Lõuna-Soome, Savo ja Põhja-Karjala.

Tavalisi võsapuuke on kõige rohkem rannikul, Lõuna- ja Põhja-Karjalas, Päijät-Hämes, Pirkanmaal, Kanta-Hämes, Kesk-Soomes ning Põhja- ja Lõuna-Savos.

Proovidest tuli välja, et Soome puugid kannavad kolme haigust. Esimesed kaks on juba varem tuntud puukentsefaliit ja borrelioos. Kolmas haigus on teatud borrelia-bakterite poolt levitatav troopilise palavikuna tuntud vahelduva palavikuga haigus. Seda haigust kandnud puuke leiti Lääne- ja Kesk-Soomest ning Pohjanmaa rannikult.

Palavikuhaigust kandnud puuke oli vähe võrreldes borrelioosi kandnud puukidega, keda oli 17%. Laanepuugid kandsid haigust veidi rohkem.

Puukentsefaliiti kandnud puuke oli vaid 1,6% kõigist puukidest. Ka entsefaliit oli levinum laanepuukide seas.

Kaheksast puugist leiti nii entsefaliidi kui borrelioosi tekitajaid. Puukentsefaliiti haigestub Soomes aastas umbes 60 inimest ja borrelioosi 6000-7000 inimest.

Puugihaiguste vastu on kõige lihtsam võidelda sobiva riietusega. Borrelioosi nakatumine toimub ööpäeva jooksul, mistõttu on abi puugi kiirest eemaldamisest. Entsefaliiti nakatumine toimub aga mõne minuti jooksul, selle haiguse vastu aitab vaktsineerimine.

 

Avafoto on illustreeriv: (OHMYGOSSIP/Mika Pulkkinen)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

4 NIPPI, kuidas reisikulutustelt säästa

Marju Rõmmel
-
0
4 NIPPI, kuidas reisikulutustelt säästa

OHMYGOSSIP — Valged liivarannad on otseloomulikult kõrgeim unistuste sihtkoht, aga mida teha, kui selliseks reisiks raha lihtsalt napib? Antud olukord on paljudele tuttav. Mille pealt on võimalik säästa, et puhkus siiski peetud saaks?

Iltalehti loetleb üles 4 nõuannet neile, kellel veidi kitsam eelarve, aga siiski välismaale puhkama minna soovib.

1. Väldi tipphooaega
Reisi ajal, kui teised on tööl. Väldi suusa- ja suvepuhkuse perioodi. Kõrghooajal on hinnad laes ja kõikjal ülerahvastatus.

2. Külasta vähem populaarseid sihtkohti
Vali linn, mis ei turgata esimesena pähe. Näiteks Itaalia Rooma ja Toscana on absoluutselt lummavad paigad, aga nendes sihtkohtades reisides tuleb rohkem ka raha välja käia. Itaalias on teisigi kauneid paiku – näiteks Milanost 50km eemal ajalooline Bergamo linn, mis pakatab kultuuri võludest. Kui unistad rannapuhkusest, võib kagus asetsev Apuulia maakond olla tõeline pärl. Niisiis võta kõigepealt kaart lahti ja uuri, milliseid linnu sihtriigis leidub. Võid avastada enda jaoks oma paradiisipaigad.

3. Rendi korter
Kui reisikaaslasteks on rohkem inimesi, võib korteri rentimine tulla märksa soodsam, kui hotellis ööbimine. Rendikorter pakub privaatsust ja rohkem ruumi. Näed rohkem kohalikku kultuuri ja elu, kui elad nagu kohalikud.

4. Väldi turistidele mõeldud restorane
Turistide restoranid tunneb kohe ära: terrassid on paksult rahvast täis ja söögikoht on kesklinna südames populaarsete paikade läheduses. Turistide restoranide toit ei ole tegelikult midagi erilist, aga maksab kaks korda rohkem, kui mujal. Leia toidukoht, mis asetseb kõrvaltänavas ja uuri välja, kus kohalikud lõunasööki söömas käivad. Alati ei peagi restoranis sööma: osta lõunasöök supermarketist või mõnest väiksemast poest ning naudi seda pargipingil.

Avafoto: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet

 

Roosid, mis kestavad lummavana ligi 3 aastat + FOTOD!

Marju Rõmmel
-
0

OHMYGOSSIP — Teeb ju kurvaks, kui kallima kingitud roosi ilu jagub keskmiselt pooleks nädalaks ja seejärel hakkavad lehed kuivama ja õis närtsima? Kauni roosi ilu võiks jaguda kauemaks ja nüüd on see täiesti võimalik, vahendab Flower in a Box.

Austraallaste lillepood Flower in a Box müüb päris roose, mis säilivad värskena ilma kastmata kuni kolm aastat. Rooside kaunidus on garanteeritud, aga selleks pead ka ise koostööd tegema ning ei tohi neid panna liigse kuumuse ja otsese päikevalguse kätte. Kauplus müüb “igaviku roose” kümnetest õitest koosnevas kimbus, mis on istutatud dekoratiivsesse kasti. Roose on võimalik tellida ka üksikuna, aga sel juhul on lill klaaskupli all. Roose saab paraku ainult Austraalias tellida ning meil kodumaal tuleb veel leppida olemasolevate variantidega. Muideks ka Eestis on võimalik oma roosi kauem kaunina säilitada, kui osta spetsiaalset lõikelille väetist/säilitajat – uuri kindlasti järgmine kord lillepoest!

https://www.instagram.com/p/BSx_7UaDHXp/

https://www.instagram.com/p/BRWQQcejezk/?taken-by=flowerinaboxau

https://www.instagram.com/p/BQZn9Gsgsc2/?taken-by=flowerinaboxau

https://www.instagram.com/p/BTSWOoFjX_o/?taken-by=flowerinaboxau

Avafoto: Instagram @ flowerinaboxau

Heikki loobus jahutoodetest ja piimast ning võttis alla 55 kilo

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Lõuna-Soomes Järveläs elav 66-aastane pensionär Heikki muutis oma toitumist, võttis aastaga kaalus poole alla ja suudab nüüd lõuga tõmmata. Mees räägib, et toiduvalikul oli kõige suurem roll kaalulanguse juures, vahendab Iltalehti. Meest vaevanud põlveprobleemid on kadunud.

Veel 13 kuud tagasi kaalus Heikki poole rohkem. Aastaga kaotas ta kaalus 55 kilo ja vööümbermõõt vähenes 32 cm. Kõige suurem probleem hetkel on suureks jäänud rõivad. Mees naerab, et õmblusmasin läks katki, kui ta hakkas oma riideid väiksemaks tegema. Poole kergemana tunneb mees end väga hästi. Kord proovis ta, kuidas lisakilodega oli. Ta võttis selga 20-kilose koti ja ei jaksanud rohkem kõndida kui kilomeetri, siis tuli tagasi koju. Ülekaaluga vaevasid meest põlveprobleemid, nüüd on need ajalugu. Nüüd teeb ta mitu korda nädalas kepikõndi ja on proovinud muudki. Näiteks suudab ta 5-6 korda lõuga tõmmata ning teha 30 kätekõverdust. Ta suudab käed maha panna ilma põlvi kõverdamata ja seda peaaegu 67-aastaselt!

Varem Heikki üldse taimetoitu ei söönud, aga nüüd on taimetoit tema põhiline toit. Varem sõi ta päevas ära terve saia ning jõi kulinal piima peale. Samuti maitsesid talle küpsised. Nüüd on mees jahutoodetest ja piimast loobunud. Kartuli asemel eelistab ta bataati. Lisaks sööb palju kala, kana, köögivilju ning pajaroogi ja suppe. Tema lemmik on pada, kus on bataat, kana ja kaalikas. Heikki on loobunud punasest lihast. Varem 120-kilosena sõi ta liha iga päev, nüüd haruharva. Mees imestab, et toidusedelit muutes on kadunud näljatunne toiduaegade vahepeal. Kui toiduvalik on õige, siis pole vahepeal midagi näksida vajagi. Kui nälg näpistab, sööb ta puuvilju.

Heikki räägib, et sööb kolm korda päevas: hommikul putru, lõuna ajal sooja toitu ning õhtul tumedat leiba ja kohvi. Just selline toit on talle kõige parem. Hekki märgib, et just toidusedeli muutmine aitas tal kaalust alla võtta. Regulaarne liikumine on olnud tähtis, aga mitte peamine. Kaalulangus on meest sedavõrd muutnud, et tuttavad ei tunne teda enam äragi. Osa lähedasi on juba mures tema kaalu pärast. Mees naerab, et naise arvates on ta juba nii kõhn, et varsti kukub kokku. Ta on üritanud kaalu tõsta, aga see enam ei õnnestu. Ta on söönud šokolaadi ja jäätist, et kaal 70 kg peale tõsta, aga kaal ei tõuse.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome mees suri pärast elektrišokirelva kasutamist

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Soome mees suri kinnivõtmisel pärast elektrišokirelva kasutamist. Ligi 30-aastase mehe surma kohta ei algatata eraldi uurimist. Helsingi prokuratuuri info kohaselt pidas politsei mehe kinni jaanuarikuus Vantaal Varistos. Politsei märkas Vihti poole suunduva Vihdintie ääres peatunud autot, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui politseinikud läksid autole lähemale, siis jooksis juht eemale tee peale. Seepeale peatas politseipatrull mehe „tema enda turvalisuse tagamiseks”. Politsei kasutas mehe peatamiseks gaasi ja elektrišokirelva. Elektrišokirelv polnud meest siiski tabanud ja mehe surma põhjus jäi selgusetuks.

Selgusetuse tõttu politseinikke surma põhjustamises ei süüdistatud.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomekeelne SSS-Raadio Eestis vaidlustab raadiolubade konkursi

Helena-Reet Ennet
-
0

OHMYGOSSIP — Soomekeelne SSS-Raadio Eestis vaidlustab raadiolubade andmise konkursi tulemuse sarnaselt Eesti Meedia ASiga, mis selle vaidlustas, tuues põhjuseks ebapädevuse otsuse tegemisel. SSS-Raadio toimetaja Tapio Reini kinnitas, et asi on kavas vaidlustada, kuna raadiojaamad ei peaks kannatama ebapädevate otsuste tõttu ja ootama mitu aastat järgmist võimalust.

Reini ütles, et vildakalt tehtud otsuse tõttu kannatamist võib võrrelda olukorraga, kus inimene tellib puusepalt laua ja kui selgub, et üks jalg on teistest lühem, ütleb puusepp, et teeb kahe aasta pärast uue jala.

Sarnaselt soomekeelse SSS-Raadioga levipiirkonna konkursil sageduseta jäänud Eesti Meedia AS vaidlustas Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) otsuse Tallinna halduskohtus ning loodab hakata levitama eestikeelset raadioprogrammi Ida-Virumaal.

TJA tunnistas märtsi keskel Harjumaa levipiirkonna konkursil parimaks Äripäeva Kirjastuse ASi taotluse ning Ida-Virumaa levipiirkonna konkursil parimaks OÜ Huumor taotluse programmiga „Jumor FM”. Harjumaal taotles luba peale Äripäeva veel SSS-Raadio ning Ida-Virumaal kolm pakkujat programmidega „Raadio Volna”, „Raadio Elmar”, „Russkoje Radio”, „Retro FM” ja „DFM”.

„Taotlusi hinnati vastavalt kultuuriministri sätestatud kõrvaltingimustele, mis seadsid eelise päevasel ajal rohkem sõnasaateid, levipiirkonna elu kajastavaid saateid ja eesti autorite teoseid pakkuvale programmile,” märkis TJA märtsis.

„TJA langetas otsuse punktisüsteemi kasutades, mis pole aga läbipaistev ja ei selgita, milliste kriteeriumide järgi üht pakkumist teisele eelistati,” rääkis Eesti Meedia sisu- ja programmidirektor Hanno Tomberg BNS-ile.

Eesti ringhäälingute liidu juht Toomas Vara on öelnud ERR-ile, et TJA lubadekomisjon ei ole pädev hindama ringhäälinguloa taotlusi, sest koosneb valdavalt inseneridest, kes ei oma raadio- või teleorganisatsiooni juhtimise kogemust ega suuda seetõttu hinnata taotluste programmi ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Seetõttu on lubadekonkurss muutunud iludusvõistluseks, kus plusspunkte saab ilusa jutu, mitte aga tugeva sisu ja jätkusuutliku äriplaani eest.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...616263...759Page 62 of 759
© Newspaper WordPress Theme by TagDiv