NordenBladet — Täna, 28. mail kell 12 avatakse külastajatele värskelt renoveeritud Anija mõisapark. Anija mõisapargi ja suvehooaja avamisele on oodata väga erilisi külalisi, teatas mõis. Üle aastakümnete saabuvad Mary ja Otto von Wahl´ile kuulunud mõisa vaatama nende lapselapsed Henning ja Otto von Wahl.

Mõisapargi avavad riigikogu esimees Eiki Nestor ja Anija vallavanem Arvi Karotam. Päeva jooksul saab tutvuda mõisa ja seal pakutavate võimalustega, veeta aega värskelt avatud mõisakohvikus, teha peahoone terrassil mõisastiilis jumestust ja ilupilte, lustida koos lastega ning teha koos väikeste kohalike giidide, Otto ja Mariiga mõisapargis üks meeleolukas ringkäik. Päeva teise poolde mahub stiilset kammermuusikat ja Anija naisansambli 20. aastapäeva tähistav kontsert.

Tänavu 535. aastat esmamainimisest tähistav Anija mõis asub Anija külas Anija vallas Harjumaal, vaid mõnekümne minuti autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Mõis on üks ehedamaid mõisakultuuri esindajaid Eestimaal ja ümbritsetud üheksal hektaril laiuva pargiga.

Mõis on viimaste aastate jooksul kiiresti populaarsust kogunud oma kultuurisündmuste ja mitmekesiste vaba aja veetmise võimaluste poolest.

Muinsuskaitse aluse mõisapargi renoveerimine kestis 2015. aasta sügisest käesoleva aasta kevadeni. Ühtekuuluvusfondi kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamise ning taastamise meetme kaudu saadi projektile “Anija mõisa loodus- ja muinsuskaitsealuse pargi rekonstrueerimine” 286 000 eurot toetust.

NordenBladet — Eeloleval neljapäeval (01.juunil) kogunevad Põhjamaade riigipead Helsingisse tähistama Soome 100. aastapäeva. Põhjamaad on terves maailmas erakordsed, kuna neil näib kõik õnnestuvat: Soome on maailma kõige vabam ja turvalisem, Taani kõige vähem korrumpeerunud, Rootsi kõige naistesõbralikum, Islandil on kõige suurem sugupoolte võrdsus. Seda nimekirja võiks lõpmatuseni jätkata. Mis on Põhjamaade enneolematu edu saladus?!

Soome Yle helistas maailma õnneprofessorile, Kanada teadlasele John F. Helliwellile, kes paneb igal aastal kokku maailma õnneraportit. Raporti järgi on maailmas viie parema hulgas tervelt neli Põhjamaad. Võrdluseks, Eesti on alles 66. kohal, ühe koha võrra Valgevenest ees, aga tagapool Lätist (54. koht), Leedust (52) ja Venemaast (49).

Helliwell ütleb kõigepealt, et naudib ise elu nagu Põhjamaades: ta elab Vancouveri lähedal keset loodust, maja köetakse päikseenergiaga ning akna taga paistab kaunis merevaade.

Kas Põhjamaades on midagi sellist, mida mujal pole? Helliwell vastab, et seda, mida on tehtud Põhjamaades, on võimalik teha igal pool mujal. Ajalool pole seejuures mitte mingit tähendust.

Põhjamaad hakkasid teistest erinema alles vähem kui 20-30 aastat tagasi. Teised riigid on sotsiaalsete reformidega Põhjamaadel sabas sörkinud. Põhjamaade heaolu sünniajaks peetakse aga 1930ndaid aastaid, mil pöörduti demokraatliku arengu teele. 1930ndatel algas Põhjamaades sotsiaaldemokraatia võidukäik ja on kestnud tänase päevani. See tähendas võrdõiguslikkust igas valdkonnas. Sotsiaaldemokraatia tõi kaasa rahvapensioni ning pere- ja töötutoetused. Sugupoolte võrdsus kasvatas tööjõudu ning lisas tarbimist, tõstis majanduskasvu ning aitas arendada haridussüsteemi.

Ühiskonna võrdsus on Helliwelli arvates üks õnnelikkust lisavaid tegureid. Samas on oluline märkida, et Põhjamaade õnnelikkus ei tulene ühiskonna heaolu mudelist. Õnnelikkuse põhjuseks on Põhjamaadele iseloomulikud tunnused, aga need ei iseloomusta ainult Põhjamaid.

Helliwelli uurimistes on tähtsal kohal võrdõiguslikkus, aga lisaks sellele on oluline, et inimene on oma valikutes vaba, samuti on tähtis sõltumatuse, usalduse ja õigluse õhkkond. Lisaks on tähtis oodatava eluea pikkus, SKP elaniku kohta, suuremeelsus ning hooliv õhkkond.

Raporti tegemiseks küsitleti inimesi kokku 155 riigis. Vastajad pidid ise oma elu hindama ja arvama, kuivõrd lähedal või kaugel on nad ideaalsest elust.

Ühiskonna õnnelikkuse eelduseks on asjaolu, et inimesed tahavad teineteist aidata ja teevad selleks koostööd. Heaolu ja õnnelikkus satuvad ohtu niipea, kui inimesed enam üksteisest ei hooli. Põhjamaades on eriti tugev tunne, et sind aidatakse isegi siis, kui sa hätta satud. Kõik rohkem kogevad seda islandlased. Heaoluühiskonna üheks tunnuseks on asjaolu, et saad vajadusel teistelt abi ning oled valmis ise teisi abistama. Inimesed tahavad tunda, et neid hinnatakse, räägib Helliwell.

Maailmas on uuritud sedagi, kuivõrd saad abi, kui satud hätta maailma suurlinnades. Selles osas võitis esikoha Helsingi: kaotatud rahakott tagastatakse seal omanikule 11 juhul 12-st.

Kanada professor seob Põhjamaade heaolu ilmastikuga: külmades oludes on ellujäämiseks vaja teha rohkem koostööd ja teineteist abistada. Näiteks Kanada põhjaosas elavad inuiidi hõimud pole omavahel kunagi sõdinud.

Heaoluühiskonna mudel on olnud aeg-ajalt küsimärgi all. Näiteks 1990ndate algul leidsid majandusliberaalid, et kõige edukamad on kõige efektiivsemad ühiskonnad. Praegu seavad heaoluühiskonnale väljakutseid kärped, ühiskonna vananemine ja  massiline immigratsioon. Mõnedes Põhjamaades koheldakse immigrante kehvemini kui kohalikke elanikke. See aga ei tähenda veel heaoluühiskonna põhimõtetest loobumist. Vastupidi, inimeste heaolu on tõusmas üheks põhiteemaks maailma majandusfoorumitel, kus varem hinnati arengut ainult läbi majanduskasvu.

Mis on õnneprofessori sõnum 100-aastasele Soomele? Helliwell usub, et tulevikuski saavad paremini hakkama võrdsemad ühiskonnad. Põhjamaad aga võivad tema arvates asja rahulikumalt võtta – karme reegleid võiks veidi leevendada.

Avafoto: NordenBladet

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Sel laupäeval, 27.mail, toimus 30. ERKI moeshow parkimisplatsil, kus kunagi asus ERKI hoone. Konkursi võitis Frida Jõe kollektsiooniga “Perpetuum Mobile”. Noorte moeloojate konkursi finaaletenduse avas vaatemäng, mille koreograafia autoriteks on Janina Sarantšina ja Rene Köster.

Sel aastal tuli esitlusele 20 kollektsiooni, 5 väljastpoolt Eestit:

Anni Kivisto, Kirke Talu “Diver City”
Anu Rieberg “Followed it”
BABA VAVA “Pilgrim”
Britta Liisa Brutus “Inbetween”
Cärol Ott “N_BU”
Dorot? Joana Poci?t? “Femine Tropic Rebellious”
Elisabetta Silvesteri “Witness of Heritage”
Ester Soidla “Fold Snap Repeat”
Eva Maria Kõrvas “Hi”
Evgeniya Dolgopolova “Identiteet”
Frida Jõe “Perpetuum mobile”
Katrin Aasmaa “How to Coexist”
Kertu Kivisik “gemma”
Krista Tulp “Piece of Cake”
Kristiina Jeromans “Interlace”
Laima Jur?a “Constructionism”
Merlis Orion “Scar Tissue”
Sirli Pohlak “Under the Cap”
Tauri Västrik “Tyhik”
Uršul? Gužait? “Saudade”

ERKI 2017 (NordenBladet)

Esmakordselt oli konkursil rahvusvaheline žürii: Roberta Einer, Tanel Veenre, Katrin Kuldma, Marit llison ja Aljona Eesmaa kodumaalt ning Basia Szkutnicka (Hong Kongi Tehnikaülikooli moemagistrantuuri professor ja raamatute seeria “Technical Drawing for Fashion” autor), Giovanni Ottonello (Euroopa Disaini Instituudi kunstiline juht, arhitekt ja disainer) ja Adriana Rodriguez (Camper jalatsibrändi rahvusvahelise võrgustiku ja disaini juht) võõrsilt.

ERKI moeshow toetajad jagasid välja mitu eripreemiat oma lemmikutele, kelleks olid Kirke Talu ja Anni Kivisto “Diver City”, Evgeniya Dolgopolova “Identiteet”, Elisabetta Silvestri “Witness of Heritage”, Tauri Västriku “Tyhik”, Krista Tulbi “Piece of Cake” ning Laima Jur?a “Constructionism”.

Õhtu teises pooles leidis aset ERKI ALL STARS show, hõlmates endas kollektsiooni esemetest, mis loodud ERKI-st tuule tiibadesse saanud disainerite poolt sündmuse 30. juubelit silmas pidades.

Avafoto: ERKI moeshow 2017 – disainer Evgeniya Dolgopolova esitlus (NordenBladet)

NordenBladet — Sõudmise Euroopa meistrivõistlustel Tšehhis Racices võitis Eesti neljapaat koosseisus Kaur Kuslap, Allar Raja, Sten-Erik Anderson ja Kaspar Taimsoo B-finaali ehk lõpetas võistluse seitsmenda kohaga.

Sõitu algusest peale juhtinud eestlased läbisid distantsi ajaga 5.50,49 ning edestasid finišis teiseks tulnud Saksamaad 2,47 sekundiga, kolmanda koha sai Ukraina (5.55,11). Neljandaks tuli Venemaa (5.56,92), viiendaks Tšehhi (6.04,07) ning kuuendaks Rumeenia (6.07,75). A-finaalis, millest eestlased eile napilt välja jäid, on stardis Suurbritannia, Holland, Norra, Leedu, Itaalia ning Poola. ETV2 otseülekanne finaalvõistlustelt algab kell 13.30. Geir Suursilda tabas eile kõhuhäda ning seetõttu tuli kahepaadist tema asemele Allar Raja. Kuna Raja paarilist Tõnu Endreksoni tabasid probleemid tervisega, ei saa Eesti paarisaeruline kahepaat niikuinii tänases B-finaalis osaleda.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet – Täna, 28. mail toimub Tallinnas Pirita Spordikeskuses võimlemispidu “Kui sõnast saab liblikalend”, millest võtab tänavu osa ligi 1900 võimlejat Harju ja Rapla maakonnast. XVIII Tallinna võimlemispeo pealavastajaks on Katre Jaani.

Lavastaja ja koreograafi Katre Jaani sõnul paistab tänavune võimlemispidu silma just oma mitmekülgsuse poolest. “Platsil astuvad üles nii beebid oma vanematega kui eakamad inimesed ning erinevatest rahvustest võimlejad. Minu hinnangul on see imeline näide sellest, kuidas võimlemisel ja muusikal on väga tugev jõud liita erinevaid vanusegruppe ja rahvusi,” sõnas Jaani.

Lisaks eesti ja vene lasteaedade, koolide ja võimlemisklubide võimlejatele võtab peost osa ka Tallinna rahvusvahelistest koolidest hispaanlasi, itaallasi ja sakslasi.

Tänavu astub võimlemispeol üles 223 beebit ja väikelast, 468 mudilast, 681 koolilast, 83 poissi ja meest, 326 naist ning 112 memme ja taati. Eakaim ehk 60.-80. eluaastates memmede ja taatide grupp osaleb võimlemispeol esmakordselt. Ühtlasi on Tallinna Võimlemispidu esimene suurüritus Eestis, kus on esindatud nii eakate vanusegrupp.

Sel aastal on võimlemispidu eriline ka seetõttu, et võimlemisklubi Piruett pühendab eraldi kava jaanuaris meie seast lahkunud klubi asutajale ja pikaajalisele juhile ning eluaegsele kalevlasele Mall Kalvele, kes tegutses Piruetis kokku 25 aastat. Kalve on üles kasvatanud mitu põlvkonda võimlejaid ning andnud suure panuse nii Eesti kui ka rahvusvahelise võimlemise arengusse. Eraldi kava valmis koostöös Kaitseväe orkestriga Peeter Saani juhatusel.

Eesti Spordiseltsi Kalev korraldab võimlemispidu juba 18. korda. Võimlemispeo eesmärgiks on tähistada lastekaitsepäeva ning propageerida võimlemist laste ja noorte hulgas.

Tallinna XVIII võimlemispidu “Kui sõnast saab liblikalend” toimub sel pühapäeval, 28. mail algusega kell 17 Tallinnas Pirita Spordikeskuses aadressil Rummu tee 3. Üritus on kõigile tasuta.

Korraldajad paluvad võimlemispeol osalejatel varuda üritusele tulemiseks aega ning kasutada võimaluse korral selleks ühistransporti. Rummu peatusesse sõidavad bussid numbritega 1A, 6, 8, 34A ja 38, 114, 260 ja 288. Parkimiseks on avatud Merivälja tee 1E parkla ning Jõesuu teel Regati majast mere poole jäävad kaks esimest, Pargi ja Reisi parklat. Üritusel osalejatele on samuti on avatud Pirita TOP-i parkla.

Avafoto: Eesti Spordiselts Kalev korraldab tänavu juba 18. korda suure võimlemispeo (Erakogu)

NordenBladet —  Eile, 27.mail toimus seitsmendat korda Paul Kerese tänava maleturniir, mille käigus võtsid Nõmme mändide all vabas õhus mõõtu 186 malesõpra. Võistlus toimus eraldi täiskasvanute ja kuni 12-aastaste laste arvestuses. Seitsmenda Paul Kerese tänava maleturniiri võitis Tarvo Seeman, talle järgnes tihedas konkurentsis Andrei Šiškov ning kolmanda koha pälvis Sergei Neff. Kuni 12-aastaste turniiri võitis Nikita Slavinski, teise koha saavutas Artur Mihhailov ning kolmanda Marko Taro.

“Ma tänan siiralt kõiki võistlusest osa võtnud malehuvilisi ning head korraldusmeeskonda, tänu kellele kujunes tänavune võistlus taas väga rahvarohkeks ja huvitavaks,” sõnas peaminister Jüri Ratas. “Mul on hea meel, et ilus ilm andis kõigile noorematele ja vanematele malesõpradele võimaluse ennast hästi tunda ja omavahel sõbralikult mõõtu võtta. Loodan, et kõik osavõtnud jäid rahule ning taas sai kinnitust, et Paul Kerese mälestus on jätkuvalt au sees.”

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

NordenBladet — Eile, 27.mail algas Võrus 2. jalaväebrigaadi Taara linnakus 4. juunini kestev rahvusvaheline juhtimisõppus Saber Knight, kus ligi sada 2. jalaväebrigaadi staabi kaitseväelast harjutab koostööd Läti, Leedu ja Taani brigaadide staapidega.

„Meie brigaad liitus Taani diviisi õppetsükliga selle aasta alguses,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo, kelle sõnul aitab õppetsüklis osalemine 2. jalaväebrigaadi staabil liitlasüksustega koostööd tõhustada. „Õppuse Saber Knight üks eesmärk on ühtlustada osalevate üksuste staapide tööd ühistel operatsioonidel,“ ütles kolonel Rebo.

Kokku võtab õppusest osa üle seitsmesaja kaitseväelase kuuest riigist, lisaks Taanile ja Balti riikidele osalevad õppusel Ameerika Ühendriikide ja Slovakkia kaitseväelased.

Saber Knight on osa Taani diviisi väljaõppetsüklist, kus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja läbiviimist Balti riikides, et tõrjuda fiktiivse riigi Botnia rünnak. Õppus Saber Knight on seotud Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse õppusega Saber Strike, mille eesmärk on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu.

Taanlaste staabiõppustel on Eesti osalenud alates 2009. aastast, mil 1. jalaväebrigaad seoti väljaõppealaselt Taani diviisiga. Diviis kuulub NATO kirdekorpusesse, mis on muuhulgas valmis läbi viima NATO artikkel viiest tulenevaid kollektiivkaitseoperatsioone.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — 1. juunil kolib Tartu Elektriteater tähistaeva alla ja kutsub publikut vaatama filme värskes õhus. Kahel esimesel õhtul, 1. ja 2. juunil linastuvad filmid algusega kell 23 Tartu Emajõe linnaujulas Lodjakoja kõrval. Rannaliivas näidatakse komöödiat “Täiuslikud võõrad” ja parima filmi Oscariga pärjatud “Kuuvalgust” inimeseks kasvamisest. Avatud on Möku pop-up baar.

3. juunil linastub ERMi ees Terje Toomistu värske dokfilm “Nõukogude hipid”, mis viib 1970ndate psühhedeelsesse alternatiivmaailma. Kell 22 algab vestlus režissööriga ja tund aega hiljem film ise.

13. juunil on harukordne võimalus kogeda filmielamust nagu seda tegi 1980ndate ja 1990ndate vahetusaja inimene. Karlova staadionil näidatakse dokfilmi “Tartu Video kroonikad” kurioossest videokinost Thalia, kus kõigile legendaarsetele filmidele salvestati peale eestikeelsed tõlked. Räägitakse asjaosalistega, kuidas see tollal kõik võimalik oli ning pakutakse näha ka mõnd näidet sellest tänapäeval kättesaamatust filmivaatamise vormist.

Filmiprogramm jõuab ka Aparaaditehasesse, kus peatutakse neljal suveööl. Lisaks Tartule minnakse veel külla Tallinna, Tõrva ja Viljandisse. Elektriteatri programmis on ka neli festivali: Stencibility, UIT, tARTuFF ja Filmilindifestival. Filmivalikus on lisaks varem nimetatutele dokumentaal “Kedi” Istanbuli kassidest, psühhomaag Jodorowski uus autobiograafiline film “Lõputu poeesia”, festivalidel laineid löönud õõvafilm “Toorelt”, liigutav komöödia “Jaht metslastele” ning palju muud paeluvat.

Aparaaditehase, Tellisikivi loomelinnaku ja ERMi seansid on piletiga, ülejäänud kohtades näeb filme tasuta.

Avafoto: Elektriteater

NordenBladet — Eesti curlingu segapaaridest hoiab hiljuti avaldatud MK-etappide edetabelis kõrgeimat positsiooni võistkond Turmann/Lill. Eesti sportlased asuvad maailma edetabelis 51 181 punktiga 11. kohal.Edetabeli eesotsas on Venemaa võistkond koosseisus Anastasia Brõžgalova ja Aleksander Krušelnitški, kes juhivad edetabelit veenvalt 233 984 punktiga, vahendab Eesti Curlingu Liit.

Eesti võistkondadest on edetabelisse jõudnud ka curlingupaar Maile Mölder ja Erkki Lill, kes asuvad 21. kohal 38 884 punktiga. Kristiine Lill ja Martin Lill hoiavad 15 190 teenitud punktiga 40. kohta ning Triin Madisson ja Karl Kukner asuvad 7 490 punktiga 52. kohal.

MK-etappide edetabelis Eesti segavõistkondadest kõrgeimal positsioonil asuv võistkond Turmann – Lill esindab Eestit ka 2017. aasta talima?ngudel Uus-Meremaal, mis toimuvad selle aasta augusti lõpus ja septembri alguses. Talima?ngudel Eestit esindav vo?istkond selgus kodumaise kvalifikatsiooniturniiri käigus, kus kohtusid vo?istkonnad Marie Turmann – Harri Lill ja Kristine Lill – Martin Lill. Turmann ja Lill tagasid pääse mängudele võitudega 2:1.

Curling on rahvusvaheliselt üks kõige kiiremini kasvavaid talispordialasid. Tegemist on olümpiaalaga, mida saavad harrastada väga erineva vanuse ja füüsilise ettevalmistusega inimesed. Mängu saavad harrastada ka liikumispuudega inimesed. Curlingut on võimalik harrastada nii perekeskselt, kui ka kolleegidega töölt. Eestis saab curlingut mängida regiooni parimaid tingimusi pakkuvas Tondiraba jäähallis. Curlinguhooaeg kestab Eestis mai lõpuni.

Avafoto: Marie Turmann ja Harri Lill  (Eesti Curlingu Liit)

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Helsingi peatselt ametisse astuv uus linnapea Jan Vapaavuori tahab kesklinna alla rajada autotunneli, mis läheb maksma 600 miljonit eurot. Tunneli ehitust hakati planeerima juba eelmise linnavalitsuse ajal. Vapaavuori ütles Helsingin Sanomatele, et ta toetab kesklinna uuendamist.

Muutused tähendavad eelkõige jalakäijatele mõeldud ala laiendamist, autotunneli ehitust ja varem Guggenheimi kunstimuuseumile mõeldud Lõunasadama tühja krundi saatust.

Tunneli maksumus on praegu veel ebaselge. Sarnase, möödunud aasta sügisel valminud 2,3 km pikkuse Tampere kaldatunneli maksumus oli ligi 200 miljonit eurot. Tunneli maksumus võiks seega olla ligi 100 miljonit ühe kilomeetri kohta.

Kümme aastat tagasi planeeritud 3,5 km pikkuse Helsingi kesklinna tunneli maksumuseks arvestati 475-545 miljonit eurot. Inflatsiooniga läbi korrutades võiks see summa olla praegu 550-630 miljonit.

OHMYGOSSIP — Rootsi autotootja Volvo on maailmas esimene, mis loobub diiselmootoritest. Volvo juhataja Håkan Samuelsson on andnud lubaduse diiselmootoritest loobuda, vahendab Kauppalehti. Juhi väitel on Volvo loobunud uute diiselmootorite arendamisest.

Samuelsson ütles, et diiselmootoriga autosid ei tasu enam tulevikus toota seoses suuremate kulude ja keskkonnanõuetega. Praegu täiustatakse 2013. aastal välja töötatud diiselmootorite põlvkonda nii palju kui see on võimalik. Pärast seda lõpetab Volvo diiselmootorite tootmise. Sellega on Volvo esimene autorfirma, mis teatas diiselmootoritest loobumisest.

Samuelssoni arvates kannatab diiselmootoreid toota kuni 2023. aastani. Pärast seda keskendub Volvo elektriautodele. Volvo esimene elektriauto peaks jõudma seeriatootmisse 2019. aastal. Tesla on näidanud, et elektriautoga võib edu saavutada.

Pärast 2019. aastat kavatseb Volvo pakkuda elektriautona kõiki mudeleid. Müügile tulevad täiesti uued elektriautod, laetavad hübriidautod ja 48-voldilise elektrisüsteemiga varustatud bensiinimootoriga autod.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Helsingis on kavas lammutada Töölö haigla ja ehitada asemele kortermajad. Praeguste madalate haiglahoonete asemele Topeliuksenkatu ääres tuleb 8-korruseline elamukvartal, vahendab Helsingin Sanomat.

Vana haiglahoone, mis ehitatud 1930ndatel aastatel on kavas siiski säilitada. Sellele leitakse uus rakendus. Helsingi piirkonna haigla HUS viib Töölöst tegevuse üle Meilahti haiglasse. Lammutatavad hooned pärinevad 1960ndatest ja 1980ndatest aastatest. Uued korterid rajatakse 650 inimesele. Töölö haigla alustas selles kohas tegevust juba 19. sajandi algul. 1930ndatel rajati sinna Punase Risti haigla, mis tegutses Talve- ja Jätkusõja ajal sõjaväehaiglana. Haigla hoone projekteerisid arhitektid Jussi ja Veli Paatela. Paatela on projekteerinud ka Naistekliiniku. Praegu tegutseb Töölö haigla erakorralise meditsiini haiglana. Haiglas on ortopeedia, traumatoloogia, kirurgia, plastikakirurgia, anestesioloogia, intensiivravi ja neuroloogia osakonnad. Möödunud aastal viidi Töölö haiglas läbi Soome esimene näosiirdamine.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome Post andis seoses Muumimuuseumi avamisega välja Muumi postmargid.

Kokku lasti välja viis marki, mille on kujundanud kunstnikud Ari Lakaniemi ja Susanna Rumpu, edastab moomin.com. Margid põhinevad Muumide looja, kunstnik Tove Janssoni loomingul. Marke saab kasutada välismaale saadetavatel ümbrikutel ja postkaartidel. Muumi markidega buklette on trükitud kokku 200 000 tükki. Muumi marke saab osta Posti veebipoest.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome neljandal kanalil kolmapäeva õhtul eetris olnud saates Mad Cook Show söödi inimese liha.

Tegemist oli pirukaga, mis oli valmistatud platsentast ehk emakoogist, vahendab Ilta-Sanomat. Saatejuhid-kokad Riku Rantala ja Tunna Milonoff on varem vaatajaid šokeerinud, aga midagi sellist pole veel ette võetud. Kokk Jenni Tuominen oli valmistanud inimese lihast, platsentast piduliku piruka. Saates külalisena osalenud näitleja Vilma Melasniemi sõi pirukat hea meelega ja ütles, et see pole tema jaoks esimene kord inimese liha süüa.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet – Rootsi parlament otsustas anda sealsetele ametiühingutele õiguse nõuda, et võõrtööjõule oleksid tagatud teistega võrdsed tingimused. Eesti ettevõtjaid meelitaval Rootsi turul saavad ametiühingud 1. juunist suuremad õigused nõuda, et ettevõtted sõlmiksid kollektiivlepinguid ja pakuksid töötajatele nendes ette nähtud tingimusi. Kui seda ei tehta, võidakse töö seisma panna, kirjutab Äripäev.

Soome, Rootsi, Norrasse ja Taani peamiselt ehitus- ja tööstusvaldkonna töötajaid vahendava ettevõtte S.T. Eskandia juhataja Karol Sisask ütles, et Rootsis on ligikaudu 85 protsenti töötajatest kaitstud kollektiivlepingutega ja üle 75 protsenti töötajatest kuulub ametiühingutesse. Seadusemuudatused annavad Rootsis ametiühingutele suuremad õigused ja rohkem kohustusi, et kaitsta töötajate huve.

Allikas: Äripäev

NordenBladet – Rootsi päritolu telekommunikatsiooniettevõte Ericsson sõlmis lepingu nii Rootsis kui Taanis tegutseva mobiilioperaatoriga Hi3G, valmistamaks viimase võrku ette 5G sagedusele üleminemiseks.

Ericsson kinnitas lepingu sõlmimist, vahendas Rootsi ärileht Dagens Industri. Ettevõte sõnul aitab lepinguga ette nähtud võrguuuendus valmistada Rootsis ja Taanis tegutsevat mobiilioperaatorit Hi3G-d üleminekul 5G-le. Leping näeb ette, et Ericsson aitab mobiilioperaatoril vahetada teatud osad võrgust välja Ericssoni Radio Systems lahendusega, mis võimaldaks Hi3G-l kogu võrgu ulatuses üle minna 4G sagedusele. Varustades sellega koos mobiilioperaatorit ka Ericssoni e-riba lahendusega aitab see valmistada Rootsi ja Taani mobiilioperaatori võrku ette võimalikuks üleminekuks ka 5G sagedusele. “Ericssoniga sõlmitud lepinguga ehitame me tugeva vundamendi selleks, et meie võrk saaks mingi hetk minna üle ka 5G sagedusele,” märkis Jörgen Askeroth Hi3Gst.

Allikas: Postimees

NordenBladet – Miljardär Mats Qviberg, kes ostis veebruaris Rootsi Metro ajalehe, müüs selle 1 Rootsi krooniga maha, teenides nii üle 70 miljoni krooni (7,1 miljon eurot) kahjumit.

Täpsemalt omas Qviberg 40 protsenti investeerimisfirmast Custos, mis ostis veebruaris ajalehe Metro 50 miljoni krooni (5,1 miljoni euro) eest. Sama ettevõte ostis 2016. aasta novembris ka osaluse ärileheküljel Realtid, kirjutab The Local. Qviberg müüs hiljuti aga oma osaluse Custoses 1 krooniga edasi Metro juhatuse esimehele ja Custose tegevdirektorile Christen Ager-Hanssenile. Osaluse müük Metros läks Qvibergile maksma 20 miljonit krooni (2 miljonit eurot) ja osalus Realtidis 1,6 miljonit (163 000 eurot). Kui sellele lisada 50 miljoni krooni, mille miljardär pani lehe alla selleks, et “Metro saaks oma tööd jätkata,” siis tulebki kahjum kokku 71,6 miljonit Rootsi krooni.

Allikas: Postimees