Alkohol võib mõjuda unele negatiivselt. “Võib piisata vaid kergest joobest, et see unele halvasti mõjuks,” ütleb meditsiinidoktor ja peaarst Marianne Ors Lund´i Neurofüsioloogia Kliinikust, kirjutab Aftonbladet.
Iseenesestmõistetavalt võib alkoholil olla rahustav ja uinutav mõju, olgu see siis õlu, vein või whiskey, ning piisavalt väikeses koguses võib see aidata ka magama jääda. Kuid nagu ikka, kehtib ka siin põhimõte “parasjagu on parim”.
“Kui inimene on võimeline piiri pidama, ei muutu sõltlaseks ega liialda, siis on see OK. Kui tunned, et oled sunnitud enne magamaminekut jooma õlut või whiskey´t, siis pole asjad sugugi hästi,” ütleb Marianne Ors. “See, mis on teinud alkoholist nii populaarse “unerohu”, on tema ängistust leevendav ja rahustav toime, just sellepärast joob suur osa inimesi liiga palju ja nad muutuvad alkohoolikuteks.”
Probleem seisneb selles, et alkohol ei mõju sugugi rahustavalt kui seda liiga palju juua. Suur alkoholi kogus ei mõju mitte rahustavalt, vaid vastupidi, organismil on raske lõõgastuda.
Kui inimene joob palju vahetult enne magamaminekut, siis takistab see üleminekut sügavasse REM-unne. Inimene jääb pealiskaudsesse unne, mis suurendab stressihormoonide arvu organismis. See toob endaga kaasa südame pekslemise ja rahutu une, millega omakorda kaasneb väiksem arv unetunde.
“Lagundavad ained, mis alkoholis sisalduvad, häirivad rahulikku und. Võib piisata vaid kergest joobest. Peale selle tekib tõenäoliselt vajadus WC´sse minna, sest alkohol viib organismist vett välja. Juhul kui oled joonud kolm kuni neli kanget õlu, on täiesti kindel, et sul tekib vajadus ära käia.”
Täisjoomine võib peale kõige muu põhjustada ka norskamist ja hinge kinnipeetust. Ka need ei tõsta une kvaliteeti. Ülemised hingamisteed ja neelumusklid muutuvad alkoholi mõjul nõrgemaks ning suuremad kogused võivad hingamisteed isegi kokku suruda ning tekitada hingamise ajutise seiskumise.