OHMYGOSSIP – Kuigi lootust on, et Eesti sellist õudust üle ei pea elama, kardan ma ka teie pärast kallid kaasmaalased. Olen mures, sest see mis toimib siin, on hirmuäratav ja seda ei sooviks mitte ühelegi teisele maale. Tahan teiega jagada seda mis siin toimub, sest ehk suudate ka teie rohkem kodus püsida!

Eile meie linnaosas oli pea 30 surnut, statistika andmeil sellel ajal tavaliselt on olnud surnuid 5-8. Koroona on karmim kui tavaline gripp ja on viinud juba tohutult palju inimelusid.  Kirikud ja surnukuurid on kirste täis. Sealhulgas kaks pisikest kirstukest. Nende nägemine, kaasa tehtud piltidelt, õõnestab seest. Ei ole enam kohta, kuhu surnuid panna!

Kiirabi sireen ajab sõna otseses mõttes nutma ja tekitab külmavärinaid. Sel hetkel kui kuuled, et läheneb, palud Jumalat, et järjekordselt keegi sinu tuttavatest ei oleks. (Hetkel kui teile kirjutan, sõitis üle maja kaks korda helikopter.) Haiglates on tohutult palju patsiente ja puuduvad voodikohad. Pole piisavalt intensiivraviaparaate ega ventilaatoreid, et aidata kõiki kriitilisi haigeid. Koroonaviiruse tarbeks rajatakse kiirkorras uusi haiglaid. Arstid magavad sõjaväelaste telkides.

Kes sureb koroonaviirusesse, sureb põhimõtteliselt üksi. Pere ei saa hüvasti jätta, kirst pannakse koheselt kinni – keegi riideid ei vaheta, jäävad selga need, mis olid haiglas olles ja valge lina ümber. Peale pritsitakse spetsiaalne vedelik. Matuseid ei korraldata, kirst läheb otse hauda või krematooriumisse.




See kõik on südantmurdev. Mõtlen vaid sellele, et kui oleks minu vanaema või vanaisa või siis minu ema… kuidas elada üle selline kaotus ja veel ilma normaalse ärasaatmiseta?

Kokku hetke seisuga on Itaalias 3405 koroonasse surnut. Kõik need numbrid näitavad vaid seda, et liiga palju inimesi liigub veel ringi. Liiga paljud inimesed ei pea lugu reeglitest. Liiga paljud on pohhuistid ja arvavavd, et on surematud. Liiga paljud löövad käega ja eelistavad riskida.

Paljud teist kordavad sama lauset: ”Niikuinii haigestuvad vaid pensionärid”. Uskuke mind, see ei ole päris nii. Eilse seisuga avaldasin Facebookis või isiklikult telefoni teel kaastunnet kaheksale inimesele, kolm nendest on noored, meie emade-isade vanused! Kuni te ise või teie lähedane ei haigestu ja seda üle ei pea elama, nagu mina, sellest kindlasti aru ei saa.

Ei oleks uskunud, et oma elus midagi sellist üle pean elama. Kes ei tea, siis see ei ole maailmas esimene kord „gripis olla”. 20. sajandile langes kolm gripipandeemiat: 1918. aastal Hispaania gripp, 1951. aastal Aasia gripp ja 1968. aastal Hongkongi gripp. Gripipandeemiasse nakatunutest suri hinnanguliselt 50 kuni 100 miljonit inimest. Gripipandeemial oli kaks ebatavalist aspekti. Esiteks tappis haigus kaks kuni kakskümmend protsenti nakatunutest, mis erineb tavapärasest gripiepideemia 0,1-protsendisest suremusest. Teiseks tappis pandeemia peamiselt nooremaid täiskasvanuid: 97% gripipandeemias surnutest olid alla 65 aasta vanad ning üle poole vanuses 20–40 aastat. See on tavatu, sest tavaliselt on kõige surmavam kas väga noortele (alla kahe eluaasta) või väga vanadele (üle 60 eluaasta). See kõik on meid, vaatamata maailma arengule, ees ootamas. Ajalugu kordub. Itaalia arstid ja meditsiiniasjatundjad loodavad, et teistes riikides võetakse Itaalia kogemusest õppust. Üks põhimõtteid on see, et varajasest tegutsemisest on väga palju abi. Mida varem sulgeda riik ja piirata kontakte, seda parem. Ainus võimalus hullemast pääseda on olla kodus. See pole ainult Itaalia, vaid ka Hiina õppetund.

18. märtsi hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 258 inimesel. Kui nüüd kõik ilusti kodus istute, jääb see number väikseks. Haiguse peiteaeg on umbes 2 nädalat, seega kui kuu aega keegi kedagi ei nakata, on see kõik läbi! Inimesed on hakanud Itaalias väljas olles, näiteks poes käies kasutama näomaski. Seega võtke õppust ja kasutage ka teie maski, peske hoolega käsi, peskse puu-ja juurvilju ja vaadake hoolega, kas ja mida suhu pistate. Võtke kõigest paus, kui võimalik.

Ma loodan südamest, et järgmisel korral kui teiega ühendust võtan, saan olla veidi positiivsem. Hetkel aga seis on nii mage, et ma isegi ei proovi kõike roosamaks värvida. TAHAN VÄGA EESTI TULLA, seega tehke mulle teene ja püsige kodus, et see üksteisele edasi nakatamine juba läbi saaks ja piirid jälle avataks.

Uff… tuli meelde just . Et ei kirjutanud sellest, mis juhtub kui välja minna siin. Kuna siin Itaalias paljud ei tahtnud sõna kuulata ja kodus olla,keelati ära ka rattasõit ja jalutamine. Kui sellest kinni ei pea võib pikaks ajaks kinni minna.

Suured virtuaalsed kallistused SAAPAMAALT!

Fotod: 6x Erakogu

Vaata ka:
Kristiina Kalbergi blogi: Mis on siin saapamaal muutunud? ÜKS SÕNA: KOROONAVIIRUS!