OHMYGOSSIP – Kuidas olla õnnelik? Kuidas saada õnnelikuks? Miks mina õnnelik ei ole? Mida pean tegema, et õnnelikuks saada? Miks ma väsinud olen ja miks mul eluisu puudub? Nii mõnedki küsivad selliseid küsimusi endalt ning on masenduses, sest ei tunne elust enam rõõmu. Muretsemiseks on tõsine põhjus, sest suure tõenäosusega olete te depressioonis. Toome teile siin artiklis välja mõned näpunäited ja lihtsad abinõud, kuidas saate ise oma meeleolu kontrollida ning elu õnnelikumaks muuta!

1. TEGELEGE OMA NEGATIIVSETE MÕTETEGA – Depressioonis inimene muutub pessimistlikuks ja negatiivseks – nii iseenda kui ümbritseva suhtes. Püüdle muuta oma mõtlemist ning asenda negatiivne mõtlemismuster positiivsema mõtlemisega!

* Püüdke end kõrvalt hinnata
* Suhelge positiivsete inimestega
* Märkige oma negatiivsed mõtted üles

2. SUHELGE INIMESTEGA – Kuigi depressioonis inimesel võib olla raske isegi pereliikmete ja lähedaste sõpradega suhelda, tuleks seda teha. Suhtlemisest hoidumine vaid süvendab depressiooni. Lähedaste toetus on tervenemiseks ja tervena püsimiseks väga oluline. Selgitage mõnele lähedasele inimesele, mida te läbi elate. Kui võimalik, vestelge temaga näost-näkku. Andke mõista, et tema mõistev ja toetav hoiak on teile suureks abiks. Kui olete juba hakanud kõikidest inimestest eemale hoidma, püüdke mõnda usaldusväärset suhet „elustada“.

* Rääkige oma tunnetest
* Helistage sõbrale ja tundke huvi, kuidas tal läheb (rääkige ka sellest, kuidas teil läheb)
* Leppige kokku kohtumine (kohvik, kino, kontsert, jalutuskäik) ja pidage sellest kinni
* Pange paika regulaarne traditsioon kohtumiseks (näiteks iganädalane ühine lõuna/õhtusöök)
* Minge sõbraga koos väiksemasse seltskonda
* Helistage või kirjutage mõnele sõbrale, kellega te ei ole viimasel ajal suhelnud
* Kohtuge uute inimestega (huviring, kursus, trenn vms)
* Aitake teisi (näiteks vabatahtlikuna)

3. HOOLITSEGE ENDA EEST – Depressioonist tervenemiseks tuleb teil iseenda eest hoolitseda. See tähendab tervislikku elustiili, stressiga toimetuleku õppimist, kohustuste tasakaalustamist meeldivate tegevustega.

* Seadke eesmärgiks 7-8 tundi päevas magada, sess tavaliselt kaasnevad depressiooniga uneprobleemid.
* Viibige iga päev värskes õhus, võimalusel päikese käes. Päevavalguse puudumine võib depressiooni süvendada.
* Olge tähelepanelik oma stressitaseme suhtes. Liigne stress mitte ainult ei pikenda ega raskenda depressiooni, vaid võib selle ka vallandada. Mõtelge kõikide asjade peale, mis teile elus stressi tekitavad (näiteks: liigne õpi- või töökoormus, probleemid lähedastega). Seejärel mõtelge, kuidas nendega seonduvaid pingeid vältida või nende mõju minimiseerida.
* Hakake kasutama lõõgastustehnikaid. Igapäevane lõõgastustehnikate kasutamine aitab depressiooni sümptomeid leevendada, stressi maandada ning positiivseid emotsioone (rõõm, rahulolutunne) kogeda. Võite proovida joogat, sügavat hingamist, progressiivset lihaste lõõgastamist, meditatsiooni või mõnda muud lõõgastavat tehnikat.
* Tegelege lemmikloomaga. Kuigi miski ei vähenda inimsuhete olulisust, pakuvad ka loomad rõõmu ja seltsi ning aitavad üksildustunnet vähendada. Nad aitavad meil tunda end vajalikuna, mis on võimas vastumürk depressioonile.
* Tegelege asjadega, mida te naudite (või varasemalt nautisite).
* Koostage nimekiri asjadest, mis aitavad teil oma meeleolu tõsta.

4. OLGE REGULAARSELT FÜÜSILISELT AKTIIVNE – Uuringud näitavad, et regulaarne füüsiline aktiivsus võib energiataseme tõstmiseks olla sama efektiivne kui ravimid. Märgatava efekti saavutamiseks võtke eesmärgiks olla päevas vähemalt 30 minutit füüsiliselt aktiivne. Võite alustada väiksemate sammudega – juba 10-minutiline füüsiline aktiivsus mõjub meeleolule hästi (kuid füüsiline aktiivsus peaks olema regulaarne).

5. TOITUGE TERVISLIKULT – Sellel, mida te sööte, on otsene mõju enesetundele. Püüdke süüa võimalikult tasakaalustatult: iga päev liha, täisteratooteid, puu- ja köögivilju. Vältige või vähendage selliste jookide ja toitude tarbimist, mis võivad meeleolule halvasti mõjuda (kohvi, alkohol, energiajoogid, transrasvad, küllastunud rasvad, töödeldud või lisaaineterikkad toidud).

Avafoto: Pexels