OHMYGOSSIP — Health.com selgitab välja, miks ootamatu lihaste tõmblus ajab keset ööd üles või miks peaks sellise nähtuse kulgu üldse hoolikalt jälgima.
Tahtmatud lihastõmblused on väga levinud ning enamasti täiesti ohutud. Une- ja ärkveloleku ajal toimunud lihastõmblus ehmatab tihti üles. Asjatundjad usuvad, et tõmblused tekivad peale närvide lõdvestumist või siis aju seostab tõmblemist kukkumisega (teinekord tekibki pikaliolles kukkumise tunne). Tõmbluseid võib esineda rohkem, kui oled stressis või kannatad magamatuse all. Samuti võib tõmblust esile kutsuda liigne kohvijoomine või tugevam sportimine.
Kui lihastõmblused häirivad und juba niivõrd, et sa ei puhka seetõttu välja, tasub külastada arsti, sest siis võib tegu olla hoopis Rahutute jalgade sündroomiga*.
_______________________________
Rahutute jalgade sündroom (inglise keeles RLS ehk Restless legs syndrome) ehk Willis Ekbomi sündroom on neuroloogiline haigus, mida iseloomustab vastupandamatu tung ennast liigutada, et leevendada oma kehas tekkinud ebamugavustunnet. Tavaliselt hõlmab ebamugavustunne jalgu, kuid võib haarata ka käed ja keha. Liigutamine annab patsiendile ajutist leevendust. Iseloomulikku ebameeldivustunnet on kirjeldatud erinevalt: kihelemine, mida pole võimalik sügamisega leevendada, tõmblemine või valu. Haiguse sümptomid algavad või intensiivistuvad tavaliselt rahuolekus ja tüüpiliselt enne magamajäämist. Oluliseks füsioloogiliseks markeriks antud sündroomi puhul on järsk lihastõmblus magamise ajal.
Selle haiguse raskusaste varieerub laias spektris. Mõnel inimesel avaldub see vaid vähese ebamugavusena enne magamajäämist, teisel põhjustab aga tõsiseid unehäireid ja halvendab oluliselt elukvaliteeti. Rahutute jalgade sündroom võib alata ükskõik mis eas. Uuringud näitavad, et kuni 45% patsientidest tundis esimest korda sümptomeid juba enne 20. eluaastat.
Levinumad sümptomid on:
1. Tulenevalt ebamugavustundest tekib vastupandamatu tung ennast liigutada. Enamasti esineb see tunne jalgades, kuid vahel ka kätes või muudes kehaosades. Mõned inimesed kannatavad suurema sunni all ennast liigutada kui teised.
2. Motoorne rahutus. Liigutamine toob tavaliselt endaga kaasa lühiajalise kergendustunde. Inimesed teevad ebamugavustundest vabanemiseks erinevaid harjutusi: kõndimine, painutamine, sirutamine, jooga, jalgrattasõit jms.
3. Sümptomite algus või süvenemine puhke- või füüsilise tegevusetuse perioodi ajal. Teleri vaatamine või raamatu lugemine võib sümptomeid esile kutsuda ja nende raskusaste sõltub inimese haiguse raskusastmest.
4. Sümptomite esinemine pigem õhtul kui päeval või hommikul.
5. Väsimustunne päeval. Rahutute jalgade sündroomiga inimene on õhtul või öösel füüsilist tööd teinud ning sellest tulenevalt ei puhka ta ennast öösiti välja.