Psühhiaater Jüri Enneti hinnangul on depressioon kui haigus Eestis aladiagnoositud, alaravitud ja alatähtsustatud nii üksikisiku tervise ja töövõime kui ka kogu ühiskonna arengu seisukohast. Depressiooni tuleb tema sõnul põhjalikult ravida, alustades oma väärtushinnangute paika panemisest ning elutempo muutmisest, kirjutab Tarbija24.
Inimestega rääkides jääb mulje, et naised kannatavad depressiooni all sagedamini. On see nii? Või võtavad naised rohkem antidepressante?
Naise-mehe bioloogiline olemus on erinev ja see avaldub nii heas kui ka halvas – teatud psüühikahäired omavad soolist aktsenti, sealjuures ka depressioon. Kasvatus, kultuuriline taust, religioosne sättumus on ka olulised. Naised on oma tervise suhtes avatumad: räägivad, konsulteerivad, hoolitsevad rohkem, ravivad aktiivsemalt. Mehed on kinnisema iseloomuga – “mehed ei nuta” -, suunavad oma probleeme hingesügavusse ja sealt siis hakatakse seda muremuda alkoholiga eemaldama. Siit siis ka suur oht alkoholismi arenguks. Naised võtavad antidepressante, mehed eelistavad alkoholi.
Kas depressioon võib tekkida ka näiliselt ilma põhjuseta? Või peitub seal alati tegelikult mingi sisemine rahulolematus, ajapuudus, läbipõlemine?
Ilma põhjuseta ei teki küll midagi. On asju, mida me täpselt ei tunneta, ei saa nende olemusest aru, siit siis ka see näiliselt põhjuseta. Inimene ja keskkond – eriti sotsiaalne – peavad omavahel harmoneeruma. Kiiresti muutuv ühiskonnakord, uued väärtushinnangud, uued töö- ja omandisuhted, uus riigi ja rahva ühisosa või siis võõrandumine on kõik olulised. Kõik on kiiresti muutunud. Uus-vaesed on halvemas seisundis kui eelnevalt juba kitsikuses olnud ja puudustega «harjunud» inimesed. Püsiväärtusi ehk hingetuge, rahvuslikku üksmeelt, religioosset kokkuhoiuideed napib – siit suur ebakõla muutuva ja stabiliseeriva vahel, siit hingevalu, depressioonid ja muu sellega seonduv. Kindlad elusihid on olulised, õige motivatsioon, õige töö ja puhkuse vahekord. Kõik need tegurid on olulised, mida rohkem sotsiaalse spektriga, seda olulisemad.
Kas depressiooni ravimata jätmine võib lõpuks põhjustada ka muid haigusi?
Organism on suur tervik ja kui nüüd depressiooni ei ravi, ta hakkab siis nagu aurukatel nõrgematest kohtadest endast tunda andma. Kõigepealt läheb depressioon intensiivsemaks, hingevalu läheb suuremaks ja repertuaar mitmekesisemaks. Järgmine tasand on psüühika. Need asjad, mis enne psüühikas tunda ei andnud, hakkavad endast järjest rohkem tunda andma – on need siis unehäired või tahteaktiivsuse häired või mõtlemishäired. Inimene hakkab siis nendega abi otsima.
Siis on tuhat varianti kehalistest vaevustest. Hakkab siis süda tunda andma või magu või annab soolehäireid. Kus on suhteliselt nõrgem koht, see hakkab endast tunda andma. Ja siis hakkab tunda andma sotsiaalsel tasandil. Nii ongi reegel selline, et kui inimesel on juba sotsiaalsed häired olemas – konfliktid tööl ülemustega või kaaslastega või alluvatega või siis kodutülid -, siis ainult rumal inimene võib küsida, et kas nüüd on siis ka kehalisi kaebusi. Kakssada protsenti on. Kas on siis ka psüühilisi häireid? Kolmsada protsenti on olemas. Kas on ka hingemuresid? Nelisada protsenti on olemas. Ühesõnaga kui ei ravi, siis need kihid annavad endast tunda. Ja siis ta läheb abi otsima juba kuskilt mõne muu küsimusega, kuigi asja tuum oleks depressiooniga seotud asjad ja põhiravimiks oleks antidepressant.