OHMYGOSSIP — Oravaratas vaid pöörleb. Töö, lapsed, kodu, hobid, sugulased ja tuttavad – kõige ja kõigi jaoks peab aega leidma. Kuid tuhat rauda tules ei pea ilmtingimata kahjulik olema. Tihe graafik võib olla ka midagi positiivset. Sa leiad endas rohkem energiat, muutud efektiivsemaks ja tunned end paremini. Stress on tegelikult hädavajalik, selleks et end hästi tunda.
Tähtis on see, et stressad õigesti ja oskad vahepeal aega maha võtta. “On võimalik elada tempokalt samal ajal end säästes,” ütleb stressiteadlane Dan Hansson Aftonbladetile. “Ilma stressita oleksime me surnud. Siis ei jaksaks me hommikul üles tõusta ega isegi bussi peale joosta.”
Dan Hansson on kirjutanud stressist doktoritöö ja töötab praegu Stockholmi Ülikooli juures asuvas Karolinska Instituudis ja Stressiuuringute Instituudis. Ta tegeleb stressi, une ja tervise küsimustega. Hansson selgitab, et stressi näol on meil tegemist üleelamisinstinktiga, mille abil me kohandume muutliku maailmaga. Aju teeb kindlaks võimaliku ohu, et keha vajaduse korral tegutsemiseks valmis oleks.
Kui tegemist on jalgratturiga, kes Sulle peaaegu otsa sõidab, toimib see hästi. Kui aga oht kujutab endast näiteks mingit mure, tekivad probleemid. Kas ma kaotan töö? Ka ma tulen rahaga välja? Stressifaktor on pidevalt peal ja kui Sa sellest kunagi ei suuda välja lülituda, hakkab kannatama terve organism. Seetõttu on oluline osa stressiga hakkama saamisel oskus negatiivsetele mõtetele lõpp teha ja vahetada need positiivsete vastu. Mis veelgi tähtsam – eelduseks, et Sa suudad oma mõtteid juhtida, on oskus lõõgastuda… ja seda kiiresti. Seda tuleb teha iga päev, kuid paljud ei tea, kuidas.
Stressimaandamine ei tohi omakorda stressi tekitada. Siis töötab see iseenda vastu. “Kõige lihtsam on sügavalt sisse ja välja hingata. Vaheldus on väga hea. Mängi natuke lastega või joo tass kohvi. Alati ei pea pikali olema ja puhkama, selleks et uut energiat koguda,” ütleb Dan Hansson. “Paljud pikaajalise stressi käes kannatanud inimesed jäävad haigeks kui nad on vabad. Usutakse, et immuunsüsteem suudab haigestumist edasi lükata kuni selleks on sobivam hetk. Kui inimene on stressis, prioriteerib ta teisi funktsioone. Sellepärast ei tunneta stressiseisundis inimesed sageli ka seda, millise stressi käes nad tegelikult vaevlevad.”
Nina Jansdotter, käitumisteadlane ja kirjanik, tuli hiljuti välja uue raamatuga ajast ja “aja isikutüüpidest”. “Me elame ajale fikseeritud ühiskonnas. Detailselt planeeritud tihe päevakava samastub edukusega. Kuid kui me võtame võimu aja üle enda kätte, on võimalik elu rohkem nautida ja mitte elada vaid kõigi ootustele vastates. Kõik saavad õppida oma aega juhtima. Esimene samm on see, et õpid tundma, missugune nö “ajaisik” Sa oled. Missugune on Sinu lähenemine ajale? Nii üle- kui ka alastimuleerimine on kahjulikud.”