Tänu rootsi teadlaste edukatele uurimustöödele võib autismi ravimine varsti võimalikuks osutuda. “Kümme aastat tagasi oleksin ma öelnud, et see on võimatu. Nüüd olen seda oma silmadega näinud. Sellisel juhul tuleb oma arvamust muuta,” ütleb psühhiaatriaprofessor Christopher Gillberg.
Autismi ravi pole senini võimalikuks peetud. Selle sügava puude käes kannatab näiteks 95 000 rootslast. Värske uurimus näitab aga, et teatud autismi vorme on võimalik ravida. Täpsemalt neid, mis on põhjustatud geenimuutustest.
Teadlased avastavad pidevalt uusi geenimuutusi. Hiljuti hakati uurima rootsi lapsi, kes põevad autismi. Praeguseks on kindlaks tehtud, et 20%’l neist on geenimuutused, kuid see protsent tõuseb kiiresti. Järgmisel aastal on neid tõenäoliselt juba 25%, arvab Göteborgi Ülikooli laste- ja noortepsühhiaatria professor Christopher Gillberg. Gillberg ja teised autismi uurivad teadlased avaldasid hiljuti artikli ajakirjas Nature Medicine.
Geenimuutused põhjustavad seda, et erinevad proteiinid ehk valgud/valkained ei toimi ajus nii nagu nad peaksid. Lihtsalt seletades võiks öelda, et kuna proteiinid ei toimi õigesti, siis häirib see ajus närvirakkude tegevust ning signaalid ei jõua ajusse kohale.
Nii inimeste kui loomade peal läbiviidud katsed näitavad, et autismi puhul ei teki ajus selliseid “ühendusi”, mis seal tekkima peaksid. Piltlikult võib seda võrrelda Internetis surfamisega – surfad, aga satud ainult ühele veebilehele ja sealt edasi enam ei saa, seletab Gillberg.
Geenimuutust parandada on raske. Seetõttu on teadlaste põhiliseks eesmärgiks leida vahendeid parandamaks seda, mida geenimuutus põhjustab — proteiinide ebaõiget toimimist. “Niimoodi saab protsessi pidurdada ja teistpidi käima panna. Saab ära lõpetada selle, mis aju närvisüsteemi kahjustab. Autismile iseloomulikud nähud taanduvad ja inimene funktsioneerib paremini,” ütleb professor.
Hiirte peal läbiviidud uurimus näitas, et autismi sümptomid kadusid nii noortel kui täiskasvanutel kui valesti toimivaid proteiine raviti. Sama märkasid teadlased ka inimeste puhul. Christopher Gillberg ei suutnud alguses uskuda, et see võimalik on. “Näha täiskasvanud inimesi, kes põevad autismi, järsku täielikult muutumas normaalsuse suunas… omaenda silmadega! See on midagi täiesti ainulaadset. Varem ei julgenud me sellest isegi mõelda, aga nüüd julgeme uskuda, et oskame ravida teatud autismi tüüpe.”
Ülemaailmses uurimuses, milles osaleb 150 inimest “fragile X” sündroomiga ning autisti, katsetatakse nüüd uut ravimit, mis peaks takistama proteiinide kahjulikku mõju aju närvirakkudele. Tulemused selguvad järgmise aasta kevadel.
“See on tohutult põnev ja annab uut lootust peredele, keda see probleem puudutab,” ütleb professor Gillberg.