OHMYGOSSIP – ”Ainult armastusest ei piisa“. Igaüks meist on öelnud, kuulnud või mõelnud lausest ”Ainult armastusest ei piisa“ – ja nii see kipubki olema. Seda teemat puudutades ei pea ma silmas ainult mehe ja naise vahelisi suhteid. Ma mõtlen selle üle laiemalt. Suhted sõpradega, sõbrannadega, vanematega, koduloomadega. Üheks toimivaks ja harmooniliseks inimsuhteks jääb armastusest väheks. Mida me peame sellesse retsepti lisama, et maitse tuleks vürtsikas ja hõrk…

Leppimine teiste vigadega

Ma tunnen, et ma olen viimasel ajal muutunud väga kriitiliseks inimeste suhtes. See pole miski, mille üle ma uhke oleksin. Ma leian inimestes totakaid vigu, mille tõttu ma ei oska ega taha nendega suhelda. Praegu mõtlen endamisi – nagu mul endal neid poleks ja kui palju veel. Kui sa ei suuda teiste vigade, lollide harjumuste või naljadega harjuda siis hiljem sa seda kindlasti ei tee. Seega pead aru saama kas lepid või ei. Teistes vigade nägemine võib tegelikult näidata, et sa ei taha ega julgegi kedagi endale lähedale lubada. Oled haiget saanud, emotsionaalselt pettunud ning kellegi vigadega leppimine tundub hiiglaslik samm.

Usaldus

Ma ei hakka siin pikalt peatuma, piirdun vaid ühe lausega. Kui seda pole, pole midagi! Minule on usaldus justkui ronimine kõrgeimasse mäetippu.

Mõistmine

Mõistmine on tegelikult elamiseks sama vajalik, kui toit või vesi. Kui me ei suuda mõista esmalt iseend ning selle järel teisi ei saa me kunagi rahu. Kui keegi otsustab teha asju nii nagu sina ei sooviks, teeb valikuid, mis sulle ei meeldi – tuleb mõista, ükskõik, kui võimatu see tundub. Kõigil on oma elu ja me keegi ei saa teist omada. Seega on hädavajalik mõista selliseid normaalseid asju – me kõik vajame oma aega, meil kõigil on veel sõpru ja sõbrannasid, me kõik tahame teha vahel oma asju.

Ma annan andeks…

Inimesele üks raskemaid asju on andeks andmine. See nõuab meilt meie ego allasurumist ning laiemalt asjadele vaatamist. Vaid väga tugevad inimesed suudavad andestada. Veidi nõrgemad jätavad asja hingesoppi ulpima ja hõõruvad endale või teisele seda päevast-päeva nina alla. See kasvatab hoopis vaenu ja viha – nagu maailmas seda vähe oleks. Andestamine on oluline ja vajalik, kuid mitte lõpmatuseni. Sa ei saa anda lõputult andeks midagi, millest inimene isegi ei taha õppida. Sa ei tohi andeks anda asju, mis on riivanud sinu väärtust ja põhimõtteid. Seega on võtmesõnaks- andestamise tarkus. Mida, kellele, kui palju ja mis koguses.

Tingimusteta armastus

Ja nüüd see kõige raskem… kellegi armastamine ja austamine kõigi tema plusside ja miinustega. See ongi ehe ja tõeline! Kindel võid olla – kui sa seda teha ei suuda ei ole asi õige. Kas olete tundnud, et mõne inimese puhul naudite tema lolle harjumusi, totakaid nalju või isegi tema vigu ja teise puhul ei suuda neid taluda isegi viis sekundit. Mõni on õige inimene sulle ja mõni ei ole. Mõne inimesega jõuate koju ja teisega alati hotelli – seletamatud seadused, mis ometigi toimivad.

Kindlasti ei piirdu see loetelu nende väheste märksõnadega. Ehk on igaühe jaoks enda märksõnad igas suhtes eraldi. Võibolla tuleb need märksõnad koos luua ja paika panna.

Elu on üks pidev kogemuste omandamine, vigade tegemine ning õppimine. Selle kõige kõrval on meil võimalik olla armastatud ja armastada, tuua maailma rohkem rahu ja positiivsust. Me kõik oleme oma väiksel moel maailmaparandajad – kas siis enda maailma, kellegi teise või koguni selle suure ruumi parandajad.

Jagagem armastust ja hoolivust kõigele, mis meid ümbritseb, kõik elutu ja elus. Õppigem hoolima igast võõrast tänaval ja lähedasest kodus.