Ohmygossip.ee / Ohmygossip Couture / OHMYGOSSIP Teen / Intervjuud / Seltskonnauudised / Suhted & Seks / Üritused / Blogid / Mitmesugust / Ilu & Mood / Film & TV / Gourmet
NordenBladet.ee / Ühiskond, Poliitika ja Äri / Reisimine & Kultuur / Kodu & Lapsed / Tervis, Keha & Vaimsus / Helena-Reeda Blogi / Eesti uudised / Soome uudised / Päevauudised

Kas tead, miks vajad und ning mida sinu aju öösel teeb?

Kas tead, miks vajad und ning mida sinu aju öösel teeb?

OHMYGOSSIP — Selleks, et inimese aju töötaks päeval korrapäraselt, tuleks tagada öösel täisväärtuslik uni. Öö jooksul toimub ajus arhiveerimine, tankimine ja puhastus, vahendab Suomen Aivosäätiö.

Aju ei maga kunagi. Kuna aju ei suuda kõiki toiminguid teha ärkveloleku ajal ära, toimub osa protsessi magamise hetkel. “Kui inimene on une ajal lahti lasknud välismaailmast, hakkavad aju närvirakud tööle samas rütmis. Une esimese kolmandiku jooksul hakkab toimuma aeglustuv protsess, kus keha ja aju samastuvad tempoga. Sügav unefaas on aju jaoks kõige tähtsaim,” ütleb Helsinki Ülikooli teadlasest neurobioloog Henna-Kaisa Wigren.

Kui teed ületööd une arvelt, on aju selleks ajaks juba läinud aeglase rütmi peale üle. Sedasi hakkavad tekkima aju töös vead, kuna rakkudest on energia otsa lõppenud. Närvirakud vajavad pidevalt veresuhkru glükoosi, muidu nad hävivad. Kui rakk on liiga pikalt aktiivne, ei pruugi glükoosisisaldus olla piisav. Ajus on sadu miljardeid närvirakke. Ärkvelolles on nad pidevas tegevuses ja moodustavad uusi seoseid. “Kõikidele seostele ei jagu ruumi ja energiat ning ülearused heidetakse minema. See kõik toimub sügava une ajal,” ütleb Wigren. Ajus tundub olevat justkui mõõdik, mis näitab, millal ja kui palju on und tarvis. Oletatava mõõdikuna toimib adenosiin (signaalmolekul). Mida enam närvirakud ärkveloleku ajal energiat kulutavad, seda enam adenosiini ajju koguneb. Kohvi on üks sellistest, mis blokeerib adenosiini mõju kuid täielikult adenosiinist vabanemiseks tuleb ikkagi magada.

Aju kasutab und selleks, et informatsiooni üle korrata ja kinnistada. See toimub hipokampuses (paikneb oimusagara keskosa poolel asuvas koores), kuhu koguneb ja säilitatakse päeva jooksul saabunud infot, emotsioone jne.
Wigren toob näiteks roti, kes kulgeb labürintipidi, et leida maiustust. “Roti hipokampuse ajurakud on aktiveeritud sellises järjestuses, kuidas loom liigub. Kui rott magab, labürindi nurgatagused taasaktiveeruvad üksteise järel. Selle tulemusena siirdub informatsioon püsimällu. Rott, kes on maganud, oskab järgmisel päeval palju tõhusamalt leida tee maiuspalani, kui väljamagamata kaaslane,” toob Wigren näite.

“Inimese mälu toimib samal põhimõttel. Niiet, kui on soov õppida ja meelde jätta, tuleb vahepeal magada. Uus materjal ühendub une ajal juba olemasolevate teadmistega ja asjad loksuvadki paika.” Organism reageerib unepuudusele samamoodi, kui infektsiooni, ehk siis immuunsüsteem aktiveerub. Korralikku ja kvaliteetsesse unne tuleb suhtuda tähelepanelikkusega. “Keegi ei tohiks und kärpida. Kui uni oleks ebavajalik, siis poleks seda evolutsiooni ajal loodudki. Isegi ühtegi looma ei ole veel leitud, kes ei magaks,” ütleb Wigren.

Avafoto: (PantherMedia/Lev Dolgachov/Scanpix)

 

Magamine, sinu tervise alus. VAATA, kui kaua soovitatakse magada!
OHMYGOSSIP — Uni on ehk kõige rohkem alahinnatud tegur sinu kehale ja vaimule. Alustame ikka minevikust. Enne, kui Ben Franklin lohet lennutades välku taga ajama asus, oli meil üsna vähe põhjust õhtuti üleval passida. Peale päikeseloojangut polnud suurt midagi teha. Pealegi oleks pirruvalgel hommikutundideni ülevalolek tähendanud ümberkaudset lageraiet ja seega palju lisatööd.

Psühholoog vastab: „Olen pidevalt väsinud, aga magamine ei tee ka erksamaks. Mind ei huvita enam miski. Mis mul ometi viga on?”
Lugeja küsib: „Olen pidevalt väsinud, aga magamine ei tee ka erksamaks. Ma ei suuda enam keskenduda ja tahtejõudu pole kusagilt võtta, miski ei paku enam huvi. Elu on nii pingeline ja ma ei suuda igapäevaseidki valikuid langetada. Keegi ümbritsevatest ei mõista mind. Eks ma olen ise süüdi, et kõik nii on läinud …

 


Tags assigned to this article:
ajuHenna-Kaisa Wigrenmagamineuni

Advertisements: vacationhunter online
blog.tr.ee

socialbakers