Soome on suutnud tõrjuda Vene inforünnakuid paremini kui keegi teine. Kuidas ta seda teeb?

OHMYGOSSIP — Soome on suutnud tõrjuda Venemaa inforünnakuid paremini kui Saksamaa, USA ja Baltimaad, kirjutab USA poliitikaväljaanne Foreign Policy. Mis on Soome edu saladus? Ajakiri märgib, tuginedes Soome ametnikele, et Soomel on tugev riiklik haridussüsteem, pikk ajalugu Venemaa vaoshoidmisel ja valitsuse strateegia seismiseks vastu koordineeritud propagandale ja valeinfole, vahendab Eestinen.

USA Harvardi ülikooli välispoliitika asjatundja Jed Willard ütles, et parim viis reageerimiseks on valeinfo parandamine, aga veel paremini aitab oma positiivse kuvandi loomine ja sellest visalt kinni hoidmine. Willard töötab praegu Rootsi valitsuse heaks, aga enne seda aitas ta Soome valitsusel välja töötada programmi, mis aitab aru saada, kuidas valeinfo levib ja kuidas propagandale vastu seista.

Asi sai alguse päris tipust, kui president Sauli Niinistö tunnistas 2015. aasta oktoobris, et Soomes on käimas infosõda ja sellega võitlemine on iga kodaniku kohus. 2016. aasta jaanuaris võttis Soome valitsus kokku ligi 100 ametnikku, kes said infosõja-alase väljaõppe lähtuvalt Willardi juhistest.

Paljudes teistes riikides pole sellist võimekust inforünnakutele vastu seista kui on Soomes.

Willard ütles, et Soomet toetab eelkõige kõrge elustandard, inimeste võime kriitiliselt mõelda ning valitsuse kiire reageerimisvõime, mistõttu välised inforünnakud ei saavuta vajalikku toetuspinda.

„Asi on tõsine. See on sama tõsine kui sõda,” rääkis Willard, „aga soomlased said sellest väga ruttu aru ja reageerisid vastavalt.”

Endine Soome suursaadik Moskvas René Nyberg ütles, et Soomel on Vene-vastases infosõjas mitmed eelised. Esiteks osatakse Soome ajada Venemaaga asju, seda esialgu läbi sõja ja annekteerimiste, hiljem külma sõja ajal. See võimaldas Soomel kainelt hinnata Kremli tegelikke motiive. Lisaks aitab see, et Soome pole Venemaa peamine sihtmärk Euroopa ühtsuse lagundamises.

Peamine sihtmärk on Saksamaa ja Merkel, ütles Nyberg.

Nn Lisa juhtum on kõige ehedam näide valeinfo levitamisel põhinevast infosõjast. Vene infomeedia edastas 2016. aasta jaanuaris, et migrandid vägistasid Berliinis 13-aastase saksa-vene päritolu tüdruku ja enne kui infot jõuti kontrollida, edastas seda juba Saksa meedia.

Ajakiri kirjutab, et Eesti, Läti ja Leedu, samuti teised endised nõukogude vabariigid nagu Gruusia ja Ukraina on olnud Vene infosõja vastu tegutsemisel vähem edukad. Põhjuseks on asjaolu, et neis riikides on tähtsal kohal Vene meedia, mille leviku takistamine võib tekitada omakorda vastandumist. Näiteks Ukrainas rõhub Vene meedia korruptsioonile, et õõnestada Lääne-meelse valitsuse tegutsemist. Samas näiteks Soome on korruptsioonitase ülimadal, mistõttu korruptsiooni argumentidega pole Soome haavatav. 2016. aasta kevadel pandi kinni soomekeelne Vene infokanal Sputnik, kuna see ei kogunud piisavalt lugejaid.

Soome valitsuse infojuht Markku Mantila ütles, et soome ühiskond on hästi haritud ja seetõttu pole seda suudetud mitte millegagi mõjutada.

Vaata ka: foreignpolicy.com

Avafoto: OHMYGOSSIP

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Helsingi kinnisvarahinnad hakkasid langema

OHMYGOSSIP — Jaanuaris langesid vanemate korterite hinnad Soomes keskmiselt 1,1%, Helsingi piirkonnas 0,6%. Aasta aega varem kerkisid hinnad Helsingis 3,4%, vahendab statistikaamet.

Korterite hinnad nii Soomes kui Helsingis on pööranud langusse. Lilla joon tähistab Helsingi piirkonda, sinine Soome keskmist ja kollane ülejäänud maad peale Helsingi. Allikas: Tilastokeskus/Statistikaamet

  1. aasta jaanuaris oli vanemate korterite ruutmeetri hind Helsingi piirkonnas 3507 eurot, Soomes keskmiselt 2216 eurot ja ülejäänud maal peale Helsingi 1638 eurot.
Vanemate korterite ruutmeetri hind Soomes. Allikas: Tilastokeskus/Statistikaamet

Helsingi piirkonna hinda aitab üleval hoida tõus Espoos ja Kauniainenis, samas kui Helsingis ja Vantaal on hinnad veel suuremas languses.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome saatejuht Axl Smith sai sekspartnerite salaja filmimise eest tingimisi vanglakaristuse

OHMYGOSSIP — Helsingi kohus mõistis Soome saatejuhile ja hip hop muusikule Axl Smith’ile ühe aasta ja 2 kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse. Smith oli salaja filminud 33 korral oma sekspartnereid. 32-aastast Smithi süüdistati 33 salajase filmimise episoodis, lisaks neljas au haavamise episoodis ja kahes privaatsust haavava teabe levitamise episoodis. Mehe ohvriteks olid 29 noort naist. Kuriteod pandi toime aastail 2014-2016. Mees oli videoid näidanud teistele bändibussis.

Lisaks peab Smith maksma ohvritele ligi 100 000 euro ulatuses kahjutasu. Ühtlasi peab ta maksma 50 000 euro ulatuses kinni ohvrite kohtukulud, vahendab Iltalehti. Prokurör nõudis saatejuhile pooleteise aasta pikkust tingimisi vanglakaristust ja trahvi 100 päevamäära ulatuses.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Skanska ja Ikea ühisfirma BoKlok kavandab Helsingisse odavaid kortermaju

OHMYGOSSIP — Skanska ja Ikea ühisfirma BoKlok kavandab Helsingi Siltamäe linnaossa Peikonpuistosse kortermajade ehitust, kus kahetoalise rõduga korteri saab kätte 164 000 euroga. BoKlok tähistab väiksemahulist ja odavat linnaehitust, mille asutajad on ehitusfirma Skanska ja mööblimüüja Ikea. Köögimööbel tuleb Ikeast. 44,5-ruutmeetrise 2-toalise korteri uues puumajas saab kätte 164 000 euroga.

Kortertites pole sauna, selle asemel ehitatakse mitme kortermaja peale hoovi ühissaun. Lisaks on hoovis võimalus tegeleda aiandusega.

Helsingisse rajatakse kahekorruselistesse kortermajadesse kokku 26 BoKlok-kodu. Neist 10 on kahetoalised, 10 kolmetoalised ja 6 neljatoalised. Kõigis kodudes on ühesugused lahendused, mis teeb ehituse odavamaks.

Korteri soetamiseks tuleb tasuda vaid 40% hinnast, ülejäänud 60% on ühistulaen, mida on aega paindlikult tasuda 27 aastat. Soome S-Pankki pakub korteri ostjatele omaosaluse tasumiseks kuni 45 aasta pikkuse tähtajaga laenu, et laenumaksed oleksid võimalikult väikesed.

Varem on Skanska ehitanud selliseid kodusid Vantaale. Kivistös 2013. aastal valminud rajoonis leidis omale korteri 500 huvilist.

Vaata lisaks: kodit.skanska.fi

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Suures kahjumis Seppälä taotleb pankrotikaitset ja sulgeb 14 kauplust

OHMYGOSSIP — Pika ajalooga rõivakauplusekett Seppälä taotleb Soomes pankrotikaitset ja sulgeb 14 kauplust. Ettevõte viis täna Helsingis kohtusse sisse saneerimistaotluse. Kahjumis ettevõte alustas kulude kärpimist juba möödunud aastal, aga pole suutnud kahjumist välja tulla.

Oleme kahjumis, tunnistas ettevõtte juht Eveliina Melentjeff. Ta polnud nõus veel täpsemalt tulemust kommenteerima, kuna aruanne on kinnitamata. Seppälä grupi käive oli 2016. aastal ligi 40 miljonit eurot ja ettevõttes töötab ligi 500 inimest, edastab Helsingin Sanomat.

Melentjeff tunnistas, et ettevõte pole suutnud teha sellist käivet, et see aitaks kulusid tasa teha. Ettevõte peab nüüd vähendama kahjumis kaupluste hulka seda kas rendileppeid ringi vaadates või muul moel. Melentjeff polnud nõus nimetama kahjumis kaupluste arvu.

Seppälä alustas töötajatega läbirääkimisi, et sulgeda 14 kauplust vastavalt sellele, kuidas rendilepingud lõppevad. Pärast sulgemisi on ketil Soomes järel veel 78 poodi. Lisaks on ettevõttel kauplused Eestis.

Veel detsembris eitas ettevõtte juht Kauppalehtile antud intervjuus seda, et ettevõte on kriisis. Juba siis olid ettevõttel makseraskused, näiteks on jäetud rendimakseid tasumata.

Ettevõtte asutasid 1930. aastal Kouvolas Edvard Seppälä ja tema vend. 1960ndatel võtsid ettevõtte juhtimise üle Hannu ja Liisa Seppälä. Liisa Seppälä perenimi vahetus Lipsaneniks pärast seda, kui ta abiellus laulja Danny Lipsaneniga. Hannu Seppälä ja Liisa Lipsanen müüsid ettevõtte Stockmannile 1988. aastal.

Stockmann müüs ettevõtte edasi toonasele tegevjuhile Eveliina Melentjeffile ja tema mehele 2015. aastal.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Soome rahvapensioniamet Kela teenindab eelisjärjekorras neid, kel pole raha toidu või ravimite ostmiseks

OHMYGOSSIP — Soome rahvapensioniamet Kela, mis on viimasel ajal hädas klientide teenindamisega, otsustas teenindada eelisjärjekorras neid, kel pole raha toidu või ravimiste ostmiseks. Kela võttis alates aasta algusest omavalitsustelt üle toimetulekutaotluste menetlemise ja on saanud kokku ligi 300 000 toimetulekutoetuse taotlust. Kela klientide arv on mitmekordistunud.

Kela töötajatel on praegu käed ja jalad tööd täis. Telefoniteenuse kaudu tuleb Kelale päevas 22 000 kõnet ja esindustes käib päevas 12 000 inimest, vahendab Helsingin Sanomat.

Töö hakkas kuhjuma alates veebruari algusest ja on üllatav, et taotlusi tuleb kogu aeg juurde, märkis Kela juhataja Elli Aaltonen täna hommikul toimunud pressikonverentsil. Aaltonen lisas, et suur avalduste hulk tuleneb sellest, et toetusi on hakatud rohkem taotlema seoses elektroonilise teenuse lihtsusega.

Üle poolte taotlustest tehaksegi elektroonilisel teel veebi kaudu. Märtsis on ligi kolmandiku võrra taotlusi vähem, mis näitab, et inimesed proovisid, kas on võimalik toetust saada või mitte.

Klientide arvu suurusest on Kela jaoks üllatavam see, kui kaua võtab aega taotluste menetlemine. Aega läks rohkem ka seetõttu, et omavalitsustelt ei saadud inimeste kohta infot. Info liikumist takistab vajadus kaitsta klientide andmeid.

Elli Aaltonen kinnitas, et need kliendid, kel pole raha toidu või ravimiste ostmiseks, saavad oma toetuse kätte eelisjärjekorras ja nende toetusi menetletakse täpsemalt hiljem. Kela on teinud juba tuhandeid väljamakseid neile, kes vajavad kohe raha toidu või ravimiste soetamiseks. Kela on sõlminud üle tuhande toidukauplusega lepingud, et abivajajad saaksid sealt omale toitu hankida.

Elli Aaltonen ütles, et neil, kelle häda on väga suur, võidakse teenindada väljaspool järjekorda.

Kela hinnangul suudetakse suuremast ajahädast üle saada aprillikuuks.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Miss Reval tiitli pälvis 19-aastane Võru kaunitar Karina Prants

OHMYGOSSIP — Tallinnas, hotellis Hilton valiti 3. märtsil pealinna kauneim neiu, Miss Reval 2017.  Soome missi Kati Kokkoneni korraldatud Miss Reval iludusvõistluse võitis Võrust pärit 19-aastane Karina Prants. Prants on lõpetanud Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja õpib Eesti Maaülikoolis toiduainete tehnoloogiat.

Esimeseks printsessiks valis žürii eile 18-aastase Valeria Zemerkina ja teiseks printsessiks 20-aastase Ingrid Usari.

https://www.instagram.com/p/BRRIoduBDGm/?taken-by=karinaprants

Miss Reval 2017 žüriisse kuulusid tänavune Miss Helsingi Sephora Ikalaba, Miss Estonia 1989 Cathy Tullkvist, ajakirjanik Andres Raid, laulja-näitleja Kristjan Kasearu, kulturist Ott Kiivikas, moekunstnik Gerli A. Chantelle ja Õhtulehe veebiturundusjuht Sten-Erik Unt.

Nii nagu 1990ndate algul, mil Eestis oli kaks konkureerivat missivalimist: Eesti Miss ja Miss Estonia, valitakse tänavu kaks Tallinna missi: Miss Tallinn ja Miss Reval.

Teise, Miss Tallinna nimelise võistluse korraldab vanameister Valeri Kirss, kelle hallataval Miss Estonia kodulehel avaldatud info kohaselt algab kandidaatide registreerimine 15. veebruaril. Kandideerimisavaldusi oodatakse kuni 15. septembrini. Miss Tallinn on kavas korraldada 2017. aasta sees ja Miss Estonia 2018. aastal, Eesti Vabariigi juubeliaastal.

Viimane Miss Estonia valiti 2013. aastal ja tiitli pälvis Kristina Karjalainen, kes on sündinud Eestis, aga elanud Soomes.


Loe uudist ka soome keeles!
Avafoto: Karina Prants (Erakogu)

Lahti MMi võistluspaiga karm minevik: Siin hukkus 1918. aastal sadu punaväelasi

OHMYGOSSIP — Lahti MMi võistluspaik kätkeb endas karmi ajalugu. Nimelt toimus siin 99 aastat tagasi 1918. aasta kevadel üks verisemaid lahinguid punaväelastega. Lahti suusastaadioni vastas asuval Intiaanikukkula mäel, mille nõlvadel on üks suusaraja kuulsamaid tõususid, hukkus mitusada inimest.

„Lahingud olid siin eriti kõvad,” räägib Lahti muuseumi teadusjuht Hannu Takala. Tema sõnul toimusid selles paigas Soome tuleviku jaoks otsustavad sündmused, vahendab Helsingin Sanomat.

Lahti lahingud olid Soome kodusõja ühed tähtsamad. Lääne-Soomest taganevad punaväelased liikusid läbi Lahti Viiburi ja Peterburi poole. Loviisas maale tulnud sakslased vallutasid Lahti 19-20. aprillil. Nad tõmbasid liini praeguse suusastaadioni kohale. Punased pressisid vastu. Intiaanikukkula mäele sisse seadnud sakslased aga andsid punastele kõvasti säru. Lahingus hukkus kokku 21 sakslast ja teadmata arv punaseid. Teada on, et punaste väeosa rünnakud löödi kõik tagasi. Osa hukkus, osa taganes. Surnuid võis olla mõnisada või isegi rohkem. Lahtisse tungijad olid Lääne- ja Edela-Soome punased koos peredega, kes liikusid ida poole. Siis oli selge, et nad on sõja kaotanud ja nad kartsid valgete kättemaksu.

Soome kodusõja-aegsed kaitsekraavid leiti Lahtist alles 1996. aastal. Praegu on nad võetud kaitse alla.

Lahti kui spordikeskuse ajalugu ulatub 1920ndatesse aastatesse. Kohalik spordimees Tahko Pihkala soovis seal 1922. aastal korraldada samasugused spordimängud nagu olid olnud Oslos Holmenkollenis. Praegune suusastaadion oli siis linna ääremaa. Esimesed Salpausselkä mängud korraldati Lahtis 1923. aastal ja MM-võistlused korraldati seal juba 1926. aastal.

Intiaanikukkula (tõlkes: indiaanikuppel) nimi aga tuleneb 1978. aasta MM-võistlustelt, kui tolleaegne saatejuht Reijo Salminen võrdles metsast välja sõitnud suusatajaid indiaanlastega, kes justkui nagu John Wayne’i silme ees kuskilt välja vupsasid. Teine saatejuht Anssi Kukkonen võttis selle nime kasutusse ja nüüd on see läinud üldisesse käibesse.

Suusaraja lõpu J-kurv aga tuleb Järvineni nimest. Kunagi olid selles kurvis suusatootja Järvineni reklaamid. Nimi on jäänud, kuigi Järvineni kuldaeg lõppes 1970ndatel aastatel.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

9. aprillil toimuvad Soomes kohalikud valimised

OHMYGOSSIP — Soomes toimuvad kohalikud valimised tänavusel, 2017. aastal 9. aprillil. Sel päeval valitakse neljaks aastaks volikogude liikmed ja asendusliikmed. Kokku valitakse volikogudesse üle Soome 8999 inimest. Volikogude uue koosseisu tegevus algab 1. juunil, edastas justiitsministeerium.

Valima on õigus minna kõigil Soome elanikel, kes valimispäevaks on 18-aastased. Elukoht fikseeritakse 17. veebruari seisuga. Hääleõiguslikke inimesi on Soomes ligi 4,4 miljonit. Lisaks Soome kodanikele on kohalikel valimistel hääleõigus Euroopa Liidu kodanikel, samuti Islandi ja Norra kodanikel, kes elavad Soomes. Muud välismaalased on hääleõiguslikud, kui nad on Soomes elanud vähemalt kaks aastat.

Kõigile hääleõiguslikele saadetakse koju ümbrikus valimiskaart. Hääletada saab valimispäeval ja eelhääletusel. Valima minnes peab kaasas olema isikut tõendav dokument nagu pass, isikutunnistus või juhiluba.

Eelhääletus toimub Soomes 29. märtsist kuni 4. aprillini, välismaal 29. märtsist 1. aprillini.

Lähemat infot valimiste kohta saab justiitsministeeriumi valimisküljelt vaalit.fi ja omavalitsusliidu lehelt kuntavaalit.fi.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Matti Heikkinen MM 50 km üllatuspronks!

OHMYGOSSIP — Soome suusataja Matti Heikkinen võitis täna Lahti meeste 50 km distantsil üllatuslikult pronksi. Esialgu võistlust juhtinud Norra suusaässad ei saanud mitte ühtegi medalit. Kulla võitis Kanada suusataja Alex Harvey ja hõbeda venelane Sergei Ustjugov. Neljas oli inglane Andrew Musgrave. Parim norralane Martin Johnsrud Sundby oli alles viies.

33-aastane Heikkinen ütles pärast sõitu, et võistlus oli raske ja seetõttu võidetud pronks eriti magus. Ta ütles, et samas kohas, kus ta meeste teatesõidus vea tegi, vääratas nüüd tema konkurent.

Kaks päeva tagasi Heikkinen kukkus meeste teatesõidu viimases vahetuses ja see maksis soomlastele medali.

Pronks on Heikkineni jaoks juba kolmas MM medal. Ta võitis kulla Oslo MMil 2011. aastal 15 km sõidus ja pronksi Libereci MMil samal distantsil 2009. aastal. Soomele on see Lahtis viies medal.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Timo Soini: Jätkan välisministri ja rahvasaadikuna

OHMYGOSSIP — Põlissoomlaste erakonna juht, parlamendi liige ja välisminister Timo Soini, kes teatas erakonna juhi ameti mahapanemisest, ütles täna Vantaa lennujaamas korraldatud pressikonverentsil, et jätkab ministri ja rahvasaadikuna kuni selle ametiaja lõpuni.

Soini ütles, et lõplik otsus erakonna juhi ametikoht maha panna sündis neljapäeval. Otsuse arutas ta kodus läbi koos abikaasaga. Ta ütles, et jätkab välisministri kohal ning Eduskunta liikmena (Soomes on valitsuse liikmed samal ajal ka parlamendi liikmed) kuni praeguse ametiaja lõpuni. Uued Eduskunta valimised toimuvad 14. aprillil 2019. aastal.

Soini ütles, et Põlissoomlaste jaoks on praegu tähtsaim ülesanne võita kohalike omavalitsuste valimised. Erakonna esimehe uue võimaliku kandidaadi kohta ei osanud ta veel midagi öelda, aga ei välistanud, et avaldab oma soosiku nime.

Välisminister Soini lendas täna Brüsselisse Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungile.

Soomes on spekuleeritud, et seoses Soini lahkumisega erakonna juhi kohalt võib praegune valitsus laguneda. Soini paneb erakonna juhi ameti maha juuni algul toimuval erakonna kongressil.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Ullanlinnas toimus tulistamine, üks naine haavatud

OHMYGOSSIP — Helsingis Ullanlinnas toimus täna pärastlõunal ühes korteris tulistamine. Üks naine on viidud haiglasse. Politsei uurib asja.

Rohkem infot politsei esialgu asja kohta ei anna, vahendab Helsingin Sanomat. Politseile tuli teade täna peale kella 15. Pärast seda seisis politseiauto Neitsytpolku tänava ääres. Korteris oli olnud palju inimesi, aga politsei väitel pole rohkem kellegi elu ohus.

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Helsingi mänguväljakutel pakutakse lastele terve suve vältel tasuta toitu

OHMYGOSSIP — Helsingis asuvatel laste mänguväljakutel pakutakse sel suvel lastele tasuta lõunasööki samamoodi kui varasemal 75 aastal. Kokku on linnas terve suve avatud 27 mänguväljakut.

Nii nagu varasematel suvedel, pakuvad mänguväljakud mitmekülgset tegevust nii kooliealistele kui väikelastele koos peredega, kirjutab Ohmygossip.fi.

Toitu pakutakse mänguväljakutel suvisel koolivaheajal alates 5. juunist kuni 6. augustini. Suppi, pajarooga või putru antakse tasuta kõigile alla 16-aastastele lastele argipäevadel lõuna ajal. Linnale läheb tasuta toidu jagamine maksma 246 000 eurot.

 

VAATA, mis on 100 Soome parimat asja!

OHMYGOSSIP — Seoses Soome 100. aastapäevaga said Soome väikeettevõtjad esitada oma tooteid ja teenuseid konkursile, kus valiti lõpuks välja 100 parimat asja.

Asjade hulgas on näiteks Eestiski hästi tuntud läätsehooldusvahendite tootja Piiloset, läätsetootja Novalens, padja- ja tekifirma Joutsen, lagritsatootja Kouvolan Lakritsi ja linaseemnetooteid pakkuv ettevõte Linseed.

Kõiki kandideerivaid tooteid näete Soome 100 veebis.

 

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT

Näitleja Mirtel Pohla: Eesti Ekspressi artiklid on silmakirjalikud, sellist käitumist võiks oodata isiklikust blogist mitte avalikust väljaandest

OHMYGOSSIP – Eesti üks parimaid naisnäitlejaid Mirtel Pohla, kes rolli eest “Teesklejates” ka EFTAle kandideerib, avaldas Facebookis pika postituse, milles pöördus Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora poole. Pohlat häirib see, kuidas suhtuti tema töösaavutustesse artiklis “10 aastat filmist “Jan Uuspõld läheb Tartusse”. Mis on saanud filmis osalenud kuulsustest?”

Pohla kirjutab, et autori Otto Oliver Olgo käsitlus temast võiks ehk eksisteerida kusagil isiklikus blogis aga sellist käitumist ei ootaks Eesti Ekspressist. Pohla küsib, mispärast on valitud Eesti Ekspressis tema kui inimese ja 13 aastat aktiivselt töötanud professionaali kujutamiseks niisugune vaatenurk? Kas ja kuidas see kajastab Eesti Ekspressi üldist suhtumist inimestesse, naistesse, tuues tähelepanu meeskolleegide töösse professionaalse suhtumisse, tema töösse aga alavääristavalt ja seksistlikult suhtumisse.

“Selles valguses muutuvad Eesti Ekspressi artiklid soolisest võrdsest kohtlemisest, üleüldisest inimeste võrdsest kohtlemisest, õiglusest, palgalõhest, (kodu)vägivallast, koolikiusamisest, üleüldisest kiusamisest lihtsalt silmakirjalikuks. Jättes kõrvale ka kõik minu erialast tegemist puudutavad detailid, on see käsitlus äärmiselt seksistlik ja alandav, kirjutab Pohla ning lisab:

“Eesti Ekspressi viimane “Bääd” rubriik kasutab sõna “bulvariportaal” ajakirjanduse kohta, mis mõnitab siinsete diplomaatide välimust. Antud artiklis on aga Ekspress astunud ise bulvariportaali tasemele. Võibolla oleks professionaalsel ajakirjandusel ja kultuuriajakirjandusel laiemalt aeg lõpetada teatrilaval ning kinosaalis suudlusstseene või alasti inimest nähes koolipoisilik pihku itsitav sõrmega osutamine ja keskenduda loole/rollile/tähendusele laiemalt. Nagu ütles Ene-Liis Semper ühes oma intervjuus- vasest kringel pagaripoe ukse kohal ei tähenda, et seal müüakse vasest kringleid,” sõnas Pohla.

Avafoto: Mirtel Pohla (Lauri Kulpsoo/Scanpix)

VAATA järgi! Need on 10 kõige kallimat maad, kuhu reisida

OHMYGOSSIP – Maailma Majandusfoorum koostab igal aastal riikide konkurentsivõime edetabeli, kust selguvad ka kõige kallimad riigid, kuhu reisida.  Edetabelis arvestatakse keskmisi hotellihindu, igapäevaseid kulutusi ehk elukallidust, lennupiletite hindu, lennujaamamaksusid, kütusehindu.

Maailma kalleimaks riigiks 2015. aasta andmete põhjal on Šveits. Eesti jääb 141 riigi seas enam-vähem täpselt tabeli keskele. Kõige odavam on reisida aga sellistesse riikidesse nagu Iraan, Egiptus, Indoneesia, Jeemen, Gambia. Odavus ei tähenda alati turvalisust ja ohutust.
Esikümme kalleimatest turismiriikidest on järgmine:

1. Šveits
2. Suurbritannia
3. Prantsusmaa
4. Austraalia
5. Norra
6. Iisrael
7. Taani
8. Rootsi
9. Itaalia
10. Austria

Avafoto: Šveits (OHMYGOSSIP)

Airbnb hakkab turistidele unikaalseid kogemusi pakkuma

OHMYGOSSIP – Airbnb esitles hiljuti uut vahvat reisiteenust, mis loob kontakti külaliste ja kohalike vahel, et turistid saaksid reisi vältel midagi eriti unikaalset kogeda, vahendab lonelyplanet.com.

Airbnb-s saab nüüdsest reserveerida kogemusi kohalike inimestega. Selle all mõeldakse kõike alates ringreisidest ja üritustest kuni kontsertide ning töötubadeni. Eesmärgiks on pakkuda reisisellildee selliseid asju, mida kogevad kohalikud, elades just selles paigas, kus nemad parajasti ringi reisivad.

Teenust on juba Londonis testitud ning alates möödunud nädala reedest pakutakse Airbnb keskkonnas enam kui 500 kogemust 12 linnas üle kogu maakera. Näiteks on nende hulgas viiuli meisterdamine Pariisis, maratonijooksjate treening Nairobis ning samuraidele sparringupartneriks olemine Jaapanis. Cape Towni reisivad inimesed saavad külastada Nelson Mandela kunagist vangikongi, mida esitleb endine vangivalvur Jack Swart. Umbes 10% kogemusteenustest arvatakse omavat kohalikule kogukonnale positiivset sotsiaalset mõju, neid pakuvad kogukondlikud organisatsioonid.

Avafoto: Pariis (OHMYGOSSIP)

Norwegian Air hakkab pakkuma odavlende USA-st Iirimaale ja Inglismaale 70 dollari eest

OHMYGOSSIP – Norwegian Air teatas, et hakkab juba sellest suvest USA-st Iirimaal ja Inglismaal asuvasse viide erinevasse sihtkohta müüma 70dollarilisi pileteid, vahendab lonelyplanet.com.

Odavlennufirma avab kümme uut liini, millel tehakse 38 lendu nädalast: New Yorgi, Bostoni ja New Englandi piirkonnast Edinburghi, Belfasti, Corki, Shannonisse ja Dublinisse. Lennupiletite hinnaks on 69 naela või 69 eurot ehk siis umbes 70 USA dollarit.

Iirimaalt ja Inglismaalt suunduvad lennud USA idaranniku väiksematesse lennujaamadesse, milleks on näiteks Stewarti, Providence’i ja Bradley rahvusvahelised lennujaamad väljaspool suuri metropole. Maandumistasud on seal tunduvalt madalamad ning see lubab lennupiletite hinna madala hoida.

Avafoto: Helena-Reet Ennet/OHMYGOSSIP

Eesti ja Soome on viletsuse edetabelis samal pulgal

OHMYGOSSIP – Agentuur Bloomberg koostab igal aastaselt maailma riikide viletsuse edetabeli, kus tänavu Eesti, Some ja Belgia jagavad 25.kohta. Eesti sai tunamullu 47. koha skooriga 5,7, mullu 40. koha tulemusega 7,9 ning tänavu on Eesti kerkinud 65 riigi seas 25. kohale 9,7 punktiga. Ehkki punktid on muutunud vähe, on Eesti tõusnud tabelis palju kõrgemale, mis on sisuliselt halb näitaja.

Viletsuse edetabeli esireas olid Venezuela, Lõuna-Aafrika Vabariik, Argentina, Kreeka, Türgi, Hispaania, Ukraina, Serbia, Brasiilia ja Uruguay.

Kõige vähem läheb elu viletsamaks Bloombergi uuringu kohaselt aga tabeli lõpuosa riikide elanikel. Edetabeli viimased kolm on Tai, Singapur ja Šveits, neile eelnevad Jaapan, Island, Taivan, Taani, Iisrael, Lõuna-Korea ja Hongkong.

Meie lähiriikidest on Norra 47. kohal (indeks 7,3), Rootsi 39. (8,3), Leedu 29. (9,5), Poola 28. (9,6), Soome Eestiga ja Belgiaga 25. kohta jagamas (9,7) ning Läti 18. kohal (11).

Avafoto: Tallinna Raekoja plats (OHMYGOSSIP)