NordenBladet — Viimased kolm aastat on TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi juhtivteadur Mihkel Koeli uurimisrühm personaalse uurimistoetuse (PUT, ehk riiklik rahastustoetus võimekamatele teadusprojektidele) abil uurinud aerogeele.

„Aerogeel kui materjal leiutati möödunud sajandi 30ndatel aastatel, kuid oma kasutusalast võidukäiku on ta hoogustamas just viimastel aastatel“, selgitab uurimisrühma juht Mihkel Koel.

Aerogeel on oma olemuselt väga väikese tihedusega, poorne ja madala soojusjuhtivusega materjal, mida saadakse geelist, kui seal asendada vedelik gaasiga. Eriti oluline aerogeeli valmistamise juures on kuivatusprotsess, mille käigus peab aine struktuur jääma muutumatuks.

Seni tuntuim aerogeeli valmistusaine on ränioksiid, kuid kasutatakse ka süsinikku, metallide oksiide ning muid anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid. Räniaerogeeli, kui aerogeelide kõige levinumat alaliiki, kasutatakse tema erakordselt madala soojusjuhtivuse tõttu laialdaselt nii soojus- kui ka heliisolatsiooni materjalides. Räniaerogeeli tootmise miinuseks on aga kulukus ja tekkinud materjali habras struktuur.

Juhtivteadur Mihkel Koeli uurimisrühm jõudis oma uurimistöös kohaliku toormeni – nimelt katsetasid nad aerogeelide tootmist Kohtla-Järve õlitehastest pärit põlevkivifenoolidest ning katsetuste tulemusena saadi unikaalne orgaaniline aerogeel.

“Orgaanilist aerogeeli saab kasutada eelkõige adsorbendina – st materjalina, mis imab endasse kahjulikke aineid ning on seega edukalt rakendatav näiteks looduskeskkonna saasteainetest puhastamisel“, selgitab Koel. Virumaa kolledžis hiljuti kaitstud magistritöö tulemused lubavad kinnitada, et selline orgaaniline aerogeel toimib umbes 20% tõhusamalt siiani kasutatavatest adsorbentidest.

Mihkel Koel: „Selle teadusprojekti puhul pöörasime tähelepanu ka orgaanilisest aerogeelist saadavale süsiaerogeelile. Süsiaerogeel on teiste süsimaterjalidega võrreldes homogeensem ja veelgi poorsem ning suuremapindsem. Tema ühtlane struktuur annab suure eelise kasutamaks teda katalüsaatorina ning ta on tunduvalt odavam senikasutatud ja väärismetallidega rikastatud süsikatalüsaatoritest.“

Süsiaerogeelist valmistatud materjalide ja katalüsaatorite kasutusvaldkond ulatub patareidest ja kütuseelementidest kuni elastsete sensoriteni.

„2014. aastal oma uurimisprojekti alustades seadsime eesmärgiks leida uusi, just analüütilises keemias kasutatavaid materjale. See eesmärk sai ka täidetud – töötasime välja uudse orgaanilise aerogeeli ja süsiaerogeeli. Meie head tulemused koostööst TÜ elektrokeemikutega süsikatalüsaatorite vallas on äratanud ka keskkonnatehnoloogide huvi nende materjalide vastu. Neid loodetakse kasutada heitvee puhastamisel ravimijääkidest, millega senised puhastusmeetodid enam hästi hakkama ei saa“, lisab Mihkel Koel.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — 2. mail avanes ERA-NET RUS Pluss teine teadusprojektide konkurss. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 04.07.2017 kell 15.00. Eesti teadlastel on võimalik osaleda järgmistes konkursi valdkondades:

1. Nanotehnoloogia
   1. arenenud nanoandurid keskkonna ja tervise jaoks
   2. disainil ja modelleerimisel põhinevad uudsed funktsionaalsed nanomaterjalid
2. Keskkond/kliimamuutused
   1. kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikutingimuste mõju keskkonnale
   2. veesüsteemide reostuse ennetamine ja reostatud veesüsteemide tervendamine
3. Sotsiaal- ja humanitaarteadused
   1. demograafia, konfliktid ja turvalisus
   2. traditsioonilised ja mittetraditsioonilised kultuuriväärtused
   3. regionaalarengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed

Konkursi rahastamisel osaleb seitseteist teadust rahastavat organisatsiooni 13 erinevast riigist (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Moldova, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Serbia, Šveits ja Türgi). Projekti konsortsiumis peab olema vähemalt kolm partnerit kolmest erinevast riigist, neist üks Venemaalt. Projekti minimaalne kestus on 24 kuud ning pikim 36 kuud.

Taotlused tuleb esitada läbi elektroonilise taotlussüsteemi: https://secure.pt-dlr.de/ptoutline/RUS_ST2017                                                                                                                      Täielik info konkursi kohta on saadaval ERA.NET RUS Plus kodulehel: http://www.eranet-rus.eu/en/196.php

Eesti teadusgruppide toetused makstakse programmist Mobilitas Pluss, mille elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur ja mida rahastatakse refinantseerimise põhimõttel Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kõik hüvitatavad kulud peavad olema vastavuses programmi Mobilitas Pluss toetuse andmise tingimustes toodud abikõlblikkuse nõuetega ning ühendmääruses sätestatuga.

Lähem info Eesti Teadusagentuurist

1. Info ühiskonkursi kohta:
   Ülle Must; must@etag.ee; Tel 730 0330 ja 501 4299
2. Info programmi Mobilitas Pluss ja projekti eelarve koostamise küsimustes:
   Margus Harak; harak@etag.ee; Tel 731 7343 ja 511 0332

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — President Mauno Koivisto matustele Helsingisse oodatakse neljapäeval taevaminemispühal kümneid tuhandeid pealtvaatajaid.

Matusepäeval on Helsingi kesklinnas matuserongkäigu teekonnal parkimise keeld, vahendab Helsingin Sanomat. Parkimiskeelud kehtestatakse mõnedes kohtades juba mitu päeva varem. Tänavatel seisvad autod teisaldatakse.

Koivisto suri 12. mail. Matuseid organiseerib toimkond, mille eesotsas on välisminister Timo Soini. Toimkonnas Helsingi politseid esindav politseijuht Lasse Aapio ütles, et matustel on suur roll kaitsejõududel, kuna president on kaitsejõudude juht. Toomkirikust Hietaniemi kalmistule on maad ligi 5 kilomeetrit ja tänavatel seisab sadu sõjaväelasi.

Matused algavad neljapäeval kell 13 matuseteenistusega Toomkirikus. Matusetalitust juhi piiskop Eero Huovinen. Matuserongkäik liigub kirikust edasi marsruudil Unioninkatu – Aleksanterinkatu – Snellmaninkatu – Vironkatu – Meritullinkatu – Pohjoisranta – Pohjoisesplanadi – Mannerheimintie – Arkadiankatu – Hietaniemi kalmistu. Rongkäik möödunud Soome Pangast põhjusel, et Koivisto juhatas Soome Panka aastatel 1968-1982.

Pealtvaatajate jaoks on parimad kohad rongkäigu jälgimiseks Pohjoisesplanadi ja Mannerheimintie ääres. Matuserongkäik peaks kestma pool tundi.

Soomes korraldati viimati presidendi matused ligi 31 aastat tagasi, kui 7. septembril 1986. aastal maeti president Urho Kekkoneni. Tookord kogunes Helsingi kesklinna ligi 40 000 inimest.

Koivisto maetakse Hietaniemi kalmistule presidentide Urho Kekkoneni ja Risto Ryti haudade lähedusse.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome meditsiini tõhusus toimetulemisel levinumate haigustega on maailmas 7. kohal, selgub 195 maailma riigis aasatel 1990-2015 läbi viidud uuringust.

Ajakirjas Lancet avaldatud laiaulatuslikust uuringust selgub, et kõige efektiivsem on meditsiin Euroopa pisiriigis Andorras. Järgnevad Island, Šveits, Rootsi, Norra, Austraalia ja Soome. USA on Eesti järel alles 35. kohal. Uuringus arvestati nii ravile pääsemise võimalusi kui ravi kvaliteeti. Kvaliteedi osas võeti vaatluse alla 32 levinumat haigust – süsteem on seda efektiivsem, mida vähem nendesse haigustesse surrakse.

Soome taset alandas suremus veresoonkonna haigustesse. Samas on Soomes teistest tõhusam vähihaiguste ravi.

Enamikul juhtudel on võimalik haigusi ravida. Inimesed surevad põhiliselt põhjusel, et ei suudeta tagada piisavat ravi, märgib Washingtoni Ülikooli vanemuurija Christopher Murray.

USA-s kulutatakse meditsiini peale 9000 dollarit elaniku kohta aastas, rohkem kui üheski teises riigis. Samas jätab sealse meditsiini tõhusus soovida.

Kõige kehvemini haigustega hakkama saavad riigid on Aafrika lõunaosa riigid, Lõuna-Aasia riigid, Ladina-Ameerika riigid ja Kariibimere riigid. Maailmas viimane on Kesk-Aafrika Vabariik.

Kõik riigid on alates 1990. aastast oma taset parandanud. Sellele vaatamata on lõhe rikaste ja vaeste riikide vahel 25 aastaga suurenenud. Mõnes riigis nagu USA-s, Indoneesias, Indias ja Lõuna-Aafrikas võimaldaks majanduslik olukord paremat arstiabi. Euroopas on selline riik Suurbritannia.

Ravi tase on 25 aastaga kõige enam paranenud Lõuna-Koreas, Hiinas, Türgis, Peruus, Malediividel ja Nigeerias.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT