Janne Saar: Enda mõtete kontrollimine on hädavajalik omadus, et elada tervislikku elu!

0

OHMYGOSSIP – Janne Saar on tuntud muusik ja sõnade autor, kes toitub ning elab tervislikult ning soovitab seda teistelegi. Janne teab, et elus edasi jõudmiseks ei piisa vaid soovist. Inimene koos sõprade ning kõige ümbritsevaga moodustab terviku ning need, kes soovivad elus edasi jõuda, need ümbritsevad end ka tervete ja tervisest lugu pidavate inimestega. NordenBladet.ee toob teieni Janne kolm soovitust tervislikuks eluks!

Positiivsed mõtted – Ma arvan, et enda mõtete kontrollimine on hädavajalik omadus, et elada tervislikku elu. Usun, et negatiivsed mõtted on paljudel juhtudel ka haiguse põhjustajaks. Siin on näiteks graafik mis näitab, mis juhtub energeetiliselt su kehas kui koged emotsioone. Kui inimene ei oska negatiivseid emotsioone lahti lasta ja enda energia keha puhastada siis see koguneb su kehas kuni sellest lõpuks tekib haigus. Sellepärast on oluline mõelda võimalikult positiivselt.

Tervislik toit – Väga oluline on pöörata tähelepanu kust tuleb toit mida sa sööd. Kuidas see kasvatatud on? Ja kas saad vajalikud vitamiinid oma toidust kätte? Kahjuks enamus inimesi pöörab rohkem tähelepanu sellele kuidas toit maitseb ja ei mõtle sellele kui palju sellest toidust elujõudu saab. Tervislik toit on ka väga seotud sinu mõtetega. Kui toitud tervislikult on lihtsam elada positiivsel lainel.

Ümbritse end inimestega kes sind armastavad ja sinusse usuvad – Praktiliselt võimatu on elada tervislikult kui sind ümbritsevad negatiivsed inimesed. Kui sinu sõbrad on sellised, kes palju alkoholi tarbivad, suitsetavad ja pidutsevad, siis suure tõenäosusega oled sina samasugune. Kui su sõbrad on sellised, kes soovivad areneda ja elus edasi jõuda ning end pidevalt ületada, oled ka sina selline.

https://www.instagram.com/p/BS35URuAuj4/?taken-by=jannesaar

 

https://www.instagram.com/p/BM6Z61IAiW2/?taken-by=jannesaar

 

https://www.instagram.com/p/BDx99HoQ1CD/?taken-by=jannesaar

Avafoto: Janne Saar (Instagram/@jannesaar)

100 hetke – fotokonkurss ja näitus

0
100 hetke – fotokonkurss ja näitus

NordenBladet – 2017. aasta suvel toimub fotokonkurss, kus eestlased püüavad pildile Soomega seotud elamusi ja soomlased omakorda kõike, mida Eesti nende jaoks tähendab. Osalema on oodatud kõik! Ja pildistada võib kõike: loodust ja inimesi, asju ja sündmusi. Piltidele võib lisada ka oma loo, aga pilt võib rääkida ka iseenda eest.

Fotosid jagatakse sotsiaalmeedias vastavate märksõnadega, kust eestlaste Soome-pildid leiab hashtagiga #soomehetk ja soomlaste koondpilti naaberrahvast aitab leida märksõna #vironhetki. Parimatele auhinnad!

Konkursi lehekülg: www.100hetke.ee

Näitus Tallinnas ja Helsingis:
Pildile püütud hetkedest valib žürii nii Eestist kui ka Soomest 50 fotot näitusele “100 hetke”. Sünnib koondnäitus kahest lähedasest naabrist ja sellest, kuidas nad teineteist näevad.

Viru Keskus, Tallinn, 3.–19. november 2017
Sanomatalo, Helsingi, jaanuar 2018

Konkursi korraldaja on Soome Instituut koostöös ajalehtedega Postimees ja Helsingin Sanomat.



SOOME-PÄEV Tallinnas 10.06.2017 + Ürituste kava!

0

NordenBladet – Laupäeval, 10.juunil peetakse Tallinnas Soome päeva. Toome teieni Soome-päeva kava! Tallinna linna kingitusena saja-aastasele Soomele saavad kõik soomlased sel päeval Tallinnas tasuta ühistranspordiga sõita.

Kl 10–18 Näitus ”100 Soome asja”
Maarjamäe lossi tallihoone, Pirita tee 56
Korraldaja: Soome Instituut, Eesti Ajaloomuuseum
Lisainfo: www.soome100.ee/100-soome-asja/; www.100objects.fi

Kl 11–19 Tänavatoidu- ja tänavakunsti festival – Soome toidu ala  
Telliskivi loomelinnak, Telliskivi tn 60a
Korraldaja: Telliskiv Loomelinnak
Lisainfo: tallinnstreetfoodfest.ee/ ; tadaafestival.org/

Kl 13.30->  100+ Jalgpallimängu: Eesti ja Soome riigikantseleid
Snelli staadion, Toompuiestee 24
Korraldaja: Eesti ja Soome Jalgpalliliidud
Lisainfo: 100games.eu

NB! Terve 100+ mängukava: 100games.torneopal.fi/taso/paivat.php

Kl 14–15  Hümn sinisele taevale – palvemeditatsioon
Jaani kirik, Vabaduse väljak 1
Korraldaja: Tallinna Soome kogudus

Kl 15–17 Noored soome ja eesti kammermuusikud
Jaani Kirik, Vabaduse väljak 1
Korraldaja: Muusikute Fond PLMF ja Sublime Music Agency

Kl 17-> 100+ Jalgpallimängu: Eesti ja Soome näitlejate liidud
A.Le Coq Arena, Asula 4 c
Korraldaja: Eesti ja Soome jalgpalliliidud, Eesti ja Soome näitlejate liidud
Lisainfo:  100games.torneopal.fi/taso/joukkue.php?joukkue=135386

Kl 18-21 Soome 100 kontsert
Vabaduse väljak 1
Lisainfo: http://nordenbladet.ee/articles/60914-vabaduse-valjak-10-6-2017-kl-18-00-soome-100-kontsert



Vabaduse väljak 10.6.2017 kl 18.00: Soome 100 kontsert

0
Vabaduse väljak 10.6.2017 kl 18.00: Soome 100 kontsert

NordenBladet – Suur Eesti-Soome kontsert on Soome 100 -juubeliaasta peasündmus Eestis. Publiku ees on soome ja eesti pop- ja rokkmuusikud, kes esinevad koos ja eraldi. Muusikuid saadab soome saatebänd Räjähtävä Nyrkki. Õhtut juhivad tuntud näitlejad Sanna Stellan ja Jan Uuspõld. Tasuta kontsert on muusikaline segu nostalgiast ning uutest noortest artistidest – soomlaste ja eestlaste ühisesinemistest ning naabermaa laulude tõlgendustest. See on läbilõige praeguse hetke soome kultuurist ja selle ühisosast eestlusega.

Suurel Eesti-Soome kontserdil 10. juunil 2017 esinevad:
Saara Aalto (FI)
Soome 100 kontserdi värskeim täht on Suurbritannia X Factori saatest superstaariks tõusnud Saara Aalto. Saara on laulnud duetti nii Jose Carrerase, Andrea Bocelli kui ka Adam Lambertiga.

Tõnis Mägi (EE)
Tuntud ja armastatud laulja, helilooja ja näitleja, kes on end iga eestlase südamesse laulnud ning sinna jäänud.

Vesa-Matti Loiri (FI)
Üks Soome omanäolisemaid meelelahutajaid. Lauljana tuntakse teda kui poplaulude esitajat ja Eino Leino tekstidele kirjutatud laulude tõlgendajat.

Chalice (EE)
Mitmekülgne muusik, pidevalt muutuv ja arenev artist, kes on tuntud oma sügavasisuliste tekstide ning eriilmelise repertuaari poolest.

Iiris (EE)
Elektroonilist popmuusikat esitav, Björki ja Kate Bushiga võrreldud lauljatar laulis end rahvusvahelise kuulajaskonna teadvusesse 2010. a Tallinn Music Week festivalil.

Mari Kalkun (EE)
Laulja ja helilooja ning üks Eesti tuntuimaid pärimusmuusikuid. Tema muusikat inspireeriivad loodus, eesti luule ja rahvamuusika.

Petri Laaksonen (FI)
Mitmekülgne Soome laulja ja helilooja, kes on kirjutanud palju populaarseid lööklaule, jõululaule ning ka vaimulikku muusikat.

Lenna (EE)
Üks Eesti muusikamaastiku säravaid tähti. Indiepoppi laulev Lenna alustas oma karjääri 2005. aasta Eurovisioonil esinenud ansambri Vanilla Ninja koosseisus.

Paleface (FI)
Soome tuntumaid räppareid ja aktiivne ühiskondlik mõjutaja. Soome 100 kontserdi taustabänd Räjähtävä Nyrkki (FI) on Paleface’i bänd.

Jaan Pehk (EE)
Väga mitmekülgne artist: kirjanik, laulja ja kitarrist. Orelipoisi nime all musitseeriv Pehk on armastatud laulukirjutaja.

Jüri Pootsman (EE)
Noor artist sai avalikkusele tuntuks laulukonkursi  “Eesti otsib superstaari” kaudu. Omapärase tämbriga laulja esindas Eestit ka 2016. a Eurovisioonil.

Ronya (FI)
Tõusev täht Soome muusikataevas. Tema muusikas ühinevad urbanistlik popp ning rütm ja bluus.

Stig Rästa (EE)
Laulja, kitarrist ja laulukirjutaja. Ansambliga Traffic ka Soomes esinenud Rästa esindas Eestit 2015. a Eurovisioonil koos Elina Borniga. Praegu tuntakse Rästat ka kui poistebändi Beyond, Beyond loojat.

Scandinavian Music Group (FI)
2002. a loodud pop- ja folkansambel. Akustilist muusikat mängivasse rühma kuuluvad Terhi Kokkonen, Pauliina Kokkonen, Miika Paatelainen ja Joel Melasniemi.

Villu Tamme (EE)
Tuntud punkmuusik. Tamme ja tema bänd  J.M.K.E. viisid oma lauluga “Tere, perestroika!” eesti punkmuusika ka Soome kuulajate teadvusesse.

Tuomo (FI)
Soome soul- ja džässmuusik. Ta varieerib eelarvamustevabalt rütmimuusika eri stiile.

Ailu Valle (FI)
Saami räppar, kes teeb muusikat oma emakeeles, põhja-saami keeles. Oma muusikas väljendab ta selgeid seisukohti, kuid on samas  apoliitiline.

Allikas: Soome100.ee



Näitleja Jan Uuspõld: meil on Soomelt väga palju õppida

0

NordenBladet — Uuspõld tunnistas, et hindab väga Soome kultuurimaastikku. “Tänu sellele, et ma seal ise esinemas käin ja etendusi annan, siis jääb ühtteist silma. Ma hea meelega veedaksin kõik nädalavahetused Helsingis või Tamperes. Meil on väga palju õppida, seal pakutakse nii kirjut kava,” rääkis Uuspõld “Vikerhommikus”, vahendab ERR.

Laupäevasel kontserdil toovad soomlased oma kultuurimaastiku tipud aga Eestisse. “Nende videod ja produktsioon on ikka nii tipptase, et mina olen Soome Instituudile isiklikult, ja me kõik peame olema väga tänulikud, et nad Soome 100. sünnipäeva puhul meile niisuguse suurepärase kontserdi kingivad. See on äärmiselt südamlik, sügav kultuuri- ja meeleoluvahetus kahe vennasrahva vahel,” kiitis Uuspõld suurejoonelist sündmust. “Me võiksime olla kogu aeg niimoodi seotud käsi- ja jalgupidi nagu me laupäeval saame olema,” rõhutas Uuspõld.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Euroopa Keskpank otsustas Tallinnas jätta intressimäärad muutmata + PRESSIKONVERENTSI video!

0
Euroopa Keskpank otsustas Tallinnas jätta intressimäärad muutmata + PRESSIKONVERENTSI video!

NordenBladet — Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu otsustas Tallinnas peetud nõukogul jätta peamised intressimäärad muutmata. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi jättis keskpank 0 protsendile. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära jättis keskpank -0,4 protsendile ning laenamise püsivõimaluse intressimäära 0,25 protsendile vahendab ERR.

Samuti kinnitas keskpanga nõukogu, et jätkab igakuiseid varaoste 60 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta lõpuni või vajadusel kauemgi. Varaoste jätkatakse igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga.

Vaata ka kell 15.30 algavat pressikonverentsi:

Avafoto: Keskpankurite ühispilt Tallinnas  (Euroopa Keskpank)
Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Keskerakonna endine esimees ja Tallinna linnapea kohalt eemaldatud Edgar Savisaar avalikustas oma tervisliku seisundi ekspertiisakti

0

NordenBladet — Edgar Savisaar avalikustas neljapäeval sotsiaalmeedias kohtuekspertiisi instituudi ekspertkomisjoni ekspertiisiakti, mis edastati esmaspäeval Harju maakohtule. Ekspertiisaktist selgub, et Savisaar põeb mitmeid raskeid kroonilisi haigusi, millest paranemine ei ole võimalik, kuid ravimite ja säästliku elurežiimi kooskasutamisega on võimalik hoida organismi suhteliselt stabiilses seisundis, vahendab ERR.

Aktist selgub, et ekspertide hinnangul on Savisaarel ravimite korrektse võtmise, samuti säästliku elurežiimi ja muude arsti soovitatud juhiste täitmisel võimalik kohaneda igapäevase eluga, osaleda kohtuistungil ning süüdimõistmisel kanda karistust. Kohtuistungil viibimise ajal peab olema tagatud Savisaarele kohene arstiabi, sealhulgas arsti kaasamine kohtuistungile. Savisaar läheb Harju maakohtu esmaspäevase määrusega kohtu alla, kuna kohus leidis, et puudub alus tema kohtu alt vabastamiseks tervislikel põhjustel.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Norra ülemkohus lükkas massimõrvar Anders Behring Breivik´i appellatsioonikaebuse tagasi

0

NordenBladet — Anders Behring Breivik tahtis vaidlustada Norra kohtu märtsikuist otsust, mille järgi on tema kinnipidamine üksikkongis inimõigustega vastuolus, vahendas Reuters. Paremäärmuslane tappis Norras 2011. aastal 77 inimest, kellest paljud olid teismelised. Breiviki kaebus tekkitas norralastes hämmeldust, kuna ta kurtis muu hulgas näiteks külma kohvi ja mikrolaineahjus valmistatud toitude üle, vahendab ERR.

Ülemkohtu apellatsioonikomisjon otsustas apellatsiooni menetlusse võtmisest loobuda ühehäälselt. Üks Breiviki advokaatidest, Eskil Pedersen ütles, et vaidlustab otsuse Euroopa Inimõiguste Kohtus Strasbourg’is ja teeb seda võimalikult kiiresti.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



EV 100. aastapäeva tähistamiseks laseb Eesti riik soomusrongi koopia ehitada

0

NordenBladet — Eesti 100. aastapäeva tähistamiseks laseb riik ehitada soomusrongi koopia, millel on kandev osa Vabadussõja lavastuslahingutes. Riigikantselei EV 100 programmi raames koostatakse spetsiifiline ekspositsioon – Vabadussõjaaegne soomusrongilaadne liikuv veerem, kuhu kuuluvad vedur, staabivagun, kuulipildujavagun, meeskonna vagun ja suurtükiplatvorm, seisab projekti tehnilises kirjelduses.

Rong sisustatakse vajaliku varustusega ning erinevate väljapanekutega – Vabadussõja üldnäitus, relvanäitused, soomusrongide ajalugu ja seal teeninud inimesed. Rong liigub ajavahemikus 2018. aasta sügisest kuni 2020. aasta alguseni mööda erinevaid Eesti piirkondi, jälgides võimalusel Vabadussõja ajaloo kalendrit. Peatuspaikades toimuvad Vabadussõda ja soomusronge tutvustavad taaslavastuslahingud, kontserdid, etendused, avatud on muuseumipood ja pakutakse sõdurisuppi. Lisaks soovib Kaitseliit ehitada Eesti esimese soomusauto Estonia koopia, et seda kasutada tuleval aastal organisatsiooni ja Eesti vabariigi 100. juubeliaasta üritustel.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Nädalavahetusel selgub Eesti rannajalgpalli karikavõitja + AJAKAVA!

0

NordenBladet — Karikavõistlused mängitakse kahel päeval, kui laupäeval 10. juunil toimub põhiturniir ning pühapäevasele finaalturniirile pääsevad põhiturniiri neli paremat. Karikat asub kaitsma SK Augur/Enemat, kirjutab jalgpall.ee.

10. juuni ajakava:

10:30 JK Fellin vs BSC Karma/Chromtex
11:25 Spordiklubi Augur/MoneyOffice vs Saue Jalgpallikool
12:20 Fc Üksjalgvärav Beach Soccer Team vs BSC Thunder / Häcker
13:15 Nõmme Beach Soccer Club vs Rõuge Saunamaa
14:10 BSC Türi vs BSC ALPHA
15:05 IAFA Amateur Football in Estonia vs Smarten Logistics

16:00 Teise ringi loosimine (esimese ringi võitjad lisatakse loosirattasse, kus neid ootavad ees loositulemusel otse teise ringi pääsenud Spordiklubi Augur/Enemat ja BSC Peugeot)
16:10 Teine ring
17:05 Teine ring
18:00 Teine ring
18:55 Teine ring

11. juuni ajakava (finaalturniir):

11:00 Esimene poolfinaal
12:00 Teine poolfinaal
13:30 Karikafinaal

Allikas: Jalgpall.ee



Baltic TRAM avab ettevõtetele tasuta analüütilised uuringud ülikoolide ja uurimiskeskuste laborites

0

NordenBladet — Avatud on esimene voor ettevõtjate taotluste vastuvõtmiseks projektis Baltic TRAM, mille raames pääsevad ettevõtted tasuta ligi tipptasemel analüütilise uurimistöö võimekusele Läänemere piirkonna teadusasutustes, saades nii teaduslikku kui tehnilist tuge oma toodete või teenuste arendamiseks.

Ettevõtetele, kelle taotlus rahuldatakse, pakutakse tasuta uuringuid materjaliproovidel ja võimaldatakse konsulteerida ekspertidega kompetentsetest teadusasutustest või analüütilistest uurimislaboritest. Ettevõtte vajadustega kohandatud teaduslike nõuannete kaudu paranevad ettevõtjate teadmised kasutatavate materjalide omaduste kohta ning tekib võimalus täiustada oma tooteportfelli või ettevõttesisest tootmisprotsessi.

Teadusprorektor Marco Kirm: „Kindlasti on paljudel ettevõtetel kogunenud küsimusi, miks nende poolt toodetav või kasutatav materjal käitub mingil spetsiifilisel moel ning mida oleks vaja teha, et selle omadusi soovitud suunas muuta või ettevõtte tootmisprotsessi täiustada. Järgneva 5 kuu jooksul on ettevõtetel võimalik saada tasuta paljudele sellistele küsimustele Baltic TRAM-i tegevuste raames vastuseid tänu Euroopa Liidu toetusele. Ootame seega, et ettevõtjad kasutavad seda suurepärast võimalust.“

Baltic Trami partnerid on loonud ulatusliku teaduse ja ettevõtluse kontaktpunktide võrgustiku (Industrial Research Center, IReC) ümber Läänemere. IReC-id on ettevõtluse vajadusi toetavad üksused, mis suudavad ettevõtjaid aidata kogu uuringutaotluse koostamise ajal – alates ülesande defineerimisest kuni järeltegevuste kujundamiseni, mis aitaksid ettevõttel uusi teadmist rakendada tootearenduses või tootmisprotsessis. Juhul kui taotleja koduriigis vastavad mõõtmisvõimalused puuduvad, siis leitakse need Baltic Tram võrgustiku vahendusel mõne teise partneri juures.

Tasuta mõõtmisi võivad taotleda kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted. Taotlusid on võimalik esitada Baltic TRAM kodulehel www.baltic-tram.eu avatud taotlusvormi kaudu (esilehelt „Apply“ à „Application Form“). Rohkem infot protseduuri kohta ning täpne kontaktinfo on samuti olemas veebilehel www.baltic-tram.eu ja infot saab lisaks ka ülikoolide koostöövõrgustikust ADAPTER (Eesti IReC).

Baltic TRAM on rahvusvaheline projekt, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm. Projekti üldine eesmärk on innovatsiooni stimuleerimine, nutika spetsialiseerumise rakendamise tagamine ning ettevõtlusega tegelemise julgustamine, toetades väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning panustades seega piirkondlikku pingutusse, et muuta Läänemere piirkond innovatiivseks, jätkusuutlikuks ning konkurentsivõimeliseks.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist

0

NordenBladet — Värskelt Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööst selgub, et kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Ida-Tallinna keskhaigla töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo kaitses 19. mail Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis doktoritöö, milles uuris, kuidas haigushüvitiste muudatuse kord on muutnud töötajate haiguskäitumist.

Uuringust ilmneb, et reformi tulemusel jäid inimesed haiguslehele senisest vähem ja korduvaid haiguslehti kasutati samuti harvem. Nii näiteks langes 2011. aastal 20–64-aastaste haiguse tõttu töölt puudujate arv võrreldes reformieelse 2008. aastaga 33%, haiguslehtede arv 40% ja haiguspäevade arv 29%.

Haiguse tõttu töölt puudumise seaduspärad jäid pärast reformi suures osas samaks. Töötava rahvastiku hulgas on haiguslehte kasutavate naiste osakaal suurem kui meeste osakaal ning ka naiste haiguspäevade ja haiguslehtede arv on suurem kui meestel. Samas viibivad mehed haiguslehel keskmiselt kauem ja kasutavad aastas ühe haiguse tõttu puuduja kohta enam haiguspäevi kui naised.

Võrreldes keskealistega, on haiguslehtede arv suurem just noorte ja vanemate töötajate seas. Joonistub selgelt välja, et mida kõrgem on vanus, seda suurem on ka haiguspäevade hulk.

Aaviksoo sõnul oli reformil nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. „Väga üldises plaanis võib positiivseks pidada haigushüvitiste hüvitamise muudatusega kaasnevat distsiplineerivat efekti, ehk tõenäoliselt vähenes kergekäeliselt võetud haiguslehtede hulk. Probleemiks on aga see, et haiguslehtede kasutamist piirasid kõige enam madalama sotsiaalse positsiooni ja madalama sissetulekuga inimesed. Kui vajaduse korral jäetakse haigusleht kasutamata seetõttu, et sissetulek väheneb talumatult palju, siis ohustab see inimese tervist ja niisugust olukorda ei tohiks juhtuda,“ rääkis Aaviksoo.

Tulevikule mõeldes tasub Aaviksoo sõnul haiguslehtede kasutamise trende jälgida eri rahvastikurühmade põhiselt, et ei tekiks ootamatult olukorda, kus kellegi vaesumise või tervise halvenemise risk suureneks. „Teisalt tasub panustada tegevustesse, mis soodustavad terve olemist. Nii näiteks tasub teada, et hea vaimne ja füüsiline töökeskkond suurendavad töötaja rahulolu tööga ja väheneb haiguslehele jäämise risk,“ tõi Aaviksoo näite.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



Uurimus: Soome on soodne pinnas äärmuslikule rahvuslikule erakonnale

0

NordenBladet — Iga neljas soomlane hääletaks valimistel äärmusliku rahvusliku erakonna poolt, näitas värske Soomes läbi viidud uurimus. Rahvuspopulistlik erakond oleks valimistel 25-protsendilise toetusega kõige populaarsem, selgus majandusalase mõttekoja EVA korraldatud uurimusest. Uurimuses võrreldi kolme erineva kujuteldava populistliku erakonna toetust.

Paremuselt teise kohta sai äärmuslik roheline erakond 11% toetusega ja kolmandaks tuli äärmuslik vasakpoolne partei 7% toetusega. EVA raporti nimi oli Rahulolematuse seemned – kust tuleb populism?

Raporti järgi peitud populismi tuum Soomes eliidi ja globaliseerumise vastasuses. Sealt lahkneb kaks haru, millest üks on immigratsiooni vastasus ja teine kihistumise ja turumajanduse vastasus.

Rahvuslik populism seisab vastu nii immigratsioonile kui globaliseerumisele, mis on kaotanud töökohti ja nõrgendanud rahvuslikku otsustusõigust. Rahvuslased vajavad tugevat juhti ja peavad eliiti ebaausaks.

Vasakpoolne populism kritiseerib varanduslikku kihistumist ja turumajandust. Nende arvates on globaliseerumine kasulik vaid väiksele osale eliidist, kes omakorda lähtub ainult omakasust.

EVA uuringujuht Ilkka Haavisto ütles, et soomlased suhtuvad kihistumisse ja immigratsiooni vaenulikumalt kui ülejäänud Põhjamaad, vahendab Yle. See annab võimaluse poliitikutele, kes seda iseärasust tahavad ja oskavad ära kasutada.

Uuring näitab, et ülikooliharidusega inimesed on avatumad ja tolerantsemad, samas kui kutsekooli haridusega inimesed altimad rahvuslikule populismile. Kõige vastuvõtlikumad on äärmuspopulismile madala haridusega keskealised mehed.

Uurimuses küsiti inimeste suhtumist immigratsiooni, kihistumisse, eliiti, turumajandusse, globalismi ja tugevasse juhti.

Ilkka Haavisto arvates pole populismi juured alati ebatervetes nähtustes, vaid see näitab, mida inimesed mõtlevad. Populistide mured on enamasti põhjendatud.

 

Soomes ei leita isegi 4000 euro eest kuus ehitusele töötajaid

0

NordenBladet — Soomes ei leita isegi 4000-eurose kuupalgaga ehitusele töötajaid, samas on ehituse valdkonnas palju töötuid. Viimastel nädalatel on ehituse alal olnud Soomes väga palju tööpakkumisi. Kevadel avaldatud tööbaromeetri top-15 nimekirjas olid töödejuhatajad, betoneerijad, ehitusinsenerid, katusepaigaldajad ja remondimehed. Neist ametitest tuntakse suurt puudust kogu Soomes, vahendab Iltalehti.

Lagede ja seinte ehitamisele spetsialiseerunud Inlooki turundusjuht Arto Lehtonen näiteks imestas, miks paljudele inimestele hea palgaga töö enam ei kõlba. Ta rääkis tööjõupuudusest, mis pärsib paljude objektide ehitust. Ehitusel pakutakse tööd juba 4000-eurose kuupalgaga, aga huvilisi on väga vähe. Inlook võiks palgata palju töötajaid, aga tööle tahtjatest on kogu aeg puudus.

Statistikaameti andmetel võib ehitusel väga hästi teenida. Ehitajate mediaanpalk oli 2015. aastal 3520 eurot. Ehitusala töödejuhatajad teenivad keskmiselt 4740 eurot kuus. Ehitajate paremik teenib 4057 eurot kuus. Sinna sisse pole arvestatud elektripaigaldajaid.

Ehitusalal on samal ajal palju töötuid. See tuleb asjaolust, et töökohad on põhiliselt Lõuna-Soomes Uusimaal, aga inimesed ei soovi töö pärast oma kodukohast lahkuda. Tööpuuduse leevendamiseks on välja pakutud võimalus tuua töötajaid sisse Euroopa Liidu välistest riikidest. Ametiühingud ei pea sellist lahendust õigustatuks olukorras, kus ehituse alal on Soomes palju töötuid. Selle asemel proovitakse luua võimalusi Soome-siseseks inimeste liikumiseks. Ehitusala ligi 10 000 töötust elas veebruaris vaid kümnendik Uusimaal.


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



Soomekeelne SSS-Raadio Eestis sai omale mobiiliäpi

0

NordenBladet — Alates tänasest saab Google Play kaudu alla laadida mobiiliäpi, mille kaudu kuulata ainsat soomekeelset raadiot Eestis – SSS-Raadiot. Äpi kaudu saab kuulata kogu SSS-Raadio programmi, muu hulgas soomekeelseid uudiseid Eestist ja Tallinnast, sekka muusikat. Raadio toimetaja Kalle Tapio Reini ütles, et äpp on lihtne võimalus raadio kuulamiseks ükskõik kuskohas.

SSS-Raadio on see soomekeelne raadiojaam, millelt Eesti riigi asutus Tehnilise Järelvalve Amet võttis tänavu Soome 100. juubeliaastal raadioloa. See tähendab, et raadiojaama tavalise raadioga enam kuulata ei saa. Raadiojaama saab lisaks mobiilile kuulata veebis.

AS Eesti Meedia kaebas kohtusse Eestis raadiolubade väljastamisega tegeleva Tehnilise Järelvalve Ameti, kuna raadiolubade konkurss oli vigane. Eesti Meedia kaebust arutatakse Tallinna halduskohtus teisipäeval, 13. juunil kell 11. Istung on avalik.

SSS-Raadiol on ligi 100 000 kuulajat alates Helsingist-Tallinnast kuni Hispaania lõunarannikul asuva Fuengirolani. SSS-Raadio nimi tuleb Soome sümbolitest Sibelius, sauna ja sisu.


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



Soome ilublogija Saara Sarvas loobus ilust ja blogimisest: kas elu on tõesti nii mõttetu, et seda rikkuda võhivõõrastelt inimestelt otsitud tunnustusega?

NordenBladet — Soome ilublogija Saara Sarvas pettus nii ilus kui blogimises, lõpetas blogimise ära ja tunneb end nüüd vabamalt kui kunagi varem. Sarvas avastas pärast iluteemalise blogi pidamist, et ilusatel ei lähegi elus hästi, vahendab Helsingin Sanomat. Ta sai aru, et tänapäeva ilu tähendab põhiliselt seda, kui ilusaks sa oskad endast tehtud pilte Photoshop’iga teha. Arvutiga muudetakse ripsmeid kohevamaks, silmi suuremaks ja keskkohta peenemaks. Tegelikul ilul pole sellega mingit pistmist. Kui pildid olid valmis, laadis ta need üles ajakirja Suosikki blogisse Tiptoes.

Saara otsis oma välimusega veebist tunnustust. Ja see tunnustus tuli: teda peeti ilusaks. Oma esimese pildi oli ta veebi laadinud 13-aastaselt. Koolis narriti teda paksuks, aga pildi peal paistis ta ilus. Sellest tekkis hirm – mis siis, kui inimesed teda päriselus näevad. Kas nad mõtlevad, et ta on paks ja kole?

Nüüd on Saara 28-aastane meikar, juuksur ja YleX raadiojaama endine saatejuht. Paljud teavad teda blogide järgi. Tema ilublogil oli ligi 100 000 lugejat kuus ja trenniblogil 20 000.

Nüüd teeb Sarvas koostööd Yle projektiga Vaakakapina, mis räägib salenemisest ja mille hüüdlause on „Lõpeta salenemine, hakka elama”. Vaakakapina julgustab suhtuma oma kehasse vabalt ja positiivselt, ükskõik milline see ka poleks. Nüüd mõtiskleb Saara, kas elu on tõesti nii mõttetu, et seda rikkuda võhivõõrastelt inimestelt otsitud tunnustusega.

Saara on oma elus olnud nii piitspeenike kui ka ülekaaluline. Kummalgi juhul pole ta oma välimusega rahul olnud. Ta imestab, kui palju on tal kulunud aega ja vaeva selleks, et näha välja selline, nagu modellid reklaampiltidel. Tal on olnud söömishäired ja ta on end näljutanud. Kaal tuli kiiresti alla kümme kilo ja siis uuesti tagasi. Nii kordus üha uuesti ja uuesti. Nüüd on ta otsustanud, et enam kaalust alla ei võta. Tema väitel muudab allavõtmine inimese õnnetuks, aga mitte saledaks. Välimusega seotud pingetele selja pööramine on muutnud naise vabamaks ja julgemaks. Seda sõnumit tahab ta nüüd jagada teistelegi.

Naise trenniblogi nimi oli Tore elu, kuigi elu seda tegelikult polnud. Ta alustas oma trenniblogi 2012. aastal, kui oli hakanud alla võtma. Ta kaldus äärmusest äärmusesse: kas ei teinud üldse trenni või siis rabeles kuus korda nädalas, sellele lisaks hommikujooks. Polnud ime, et ta ei suutnud oma dieeti pidada. Ühel hetkel ta enam endast pilte ei avaldanud, kuna ei tahtnud välja paista paks. Trennipostistuste asemele tulid retseptid ja muusikasoovitused. Siis läks blogi kinni.

Ilublogi suhtes valdavad teda kahetised tunded. Meiginippe jagades püüdis ta edastada sõnumit, et igaüks võib olla selline nagu on ja näha välja nagu ise tahab. Enda kohta ta aga nii ei arvanud, et võib olla selline nagu on. Ta ise tundis end paksuna. Niisamuti kiitis ta blogis firmasid, mille maailmavaadet ei jaganud. Firmade reklaamid edastavad vaid stereotüüpset ilu. Ta lõpetas ka ilublogimise. Tagantjärele tunnistab ta, et ta blogis oma elu ei ilustanud. Ta tahtis olla aus, aga ta ei saanud olla aus enda vastu.

Blogimise asemel läks ta ravile söömishäiretega tegelevasse kliinikusse. Seal sai ta teada, et nii mõnigi paks inimene sööb tegelikult liiga vähe. Kui piirata oma toitumist 1200 kaloriga päevas, siis tuleb vahetevahel toitu sisse ahmida. Pärast seda alandatakse toitumist 1000 kalorini päevas, millele järgneb veel suurem ahmimine ja siis 800 kalorini, mis toob kaasa veelgi suurema ahmimise.

Üks tähtsamaid avastusi oli teraapias see, et inimene ei pea oma elus tegelikult midagi tegema. Inimene ei pea omale ise tühja-tähja pärast puure ehitama. Välimusega seotud pingetele võib samuti selja pöörata.

Saara arvates tahab nii mõnigi inimene hea välja näha ise aru saamata, mida see üldse tähendab. Kui hakkad asja üle mõtlema, siis üllatud. Tihtipeale tähendab see ihaldatav ilu seda, et oleksid nö pandav, ehk seksuaalselt atraktiivne. Paljud panevad endast veebi üles pilte nagu indlevad loomad, kes otsivad paljunemiseks paarilist. Sellest on kujunenud teatud stereotüübid: naistel ja neidudel peavad olema suured silmad, kõrged põsesarnad ja punased huuled. Keha peab olema sale, aga naiselik.

Sellist eesmärki seades kaotavad tegelikult kõik. Kannatavad need, kes ei suuda saavutada sellist välimust. Aga õnnetud on ka need, kes näevad head välja, sest ilu on asi, mis võib alati kaduda. Ja kas saab ilus inimene olla õnnelik, kui kusagil on alati keegi, kes on veel ilusam.

Ilu jahtimine on kujunenud omamoodi tippspordiks, mille eripära on see, et finišisse keegi kunagi ei jõua. Või mis üldse on finiš? Kas see, et mõni võõras inimene peab sind ilusaks või et sulle tikuvad ligi inimesed, kellest sa huvitatud pole?

Miks siis üldse olla ilus? Väidetavalt näitavad uuringud, mille järgi läheb ilusatel inimestel paremini tööalaselt ja neile määratakse väiksemaid karistusi. Inimesed peavad ilusaid teistest paremateks. Ent sellel on oma varjukülg – traditsioonilisest iluideaalist väljapoole jääb palju inimesi, kelle võimed jäävad kasutamata. Saara arvates ei peaks see nii olema. Ilu võib olla väga mitmekesine, nagu loodus, mida ei saa jagada ilusaks ja koledaks. Kõik inimesed on ilusad, vaatamata sellele, mis nad endast arvavad – on need peened huuled või suured kõrvad.

Nüüd paneb Saara endast Instagrami üles pilte, kus tal pole üldse meiki. Mõni kord leiab ta end mõttelt, et see pole hea pilt. Tegelikkuses pole mingit vahet. Need, kes temast lugu peavad, nende jaoks on ta ilus ka ilma meigita. Võõraste inimeste jaoks ei pea ta vajalikuks end ehtida, kuna nad ei mõjuta tema elu mingilgi määral.

Selfide koha pealt arvab Saara, et neil pole häda midagi, aga selle asemel, et panna pilte oma väljanähemisest, võiks panna rohkem pilte oma tegevustest. Naine käib teraapias edasi, sööb viis korda päevas tavalist toitu, kaasa arvatud juustuburkse. Ta sõi neid varemgi, aga siis pidi mitu päeva paastuma. Naine on hakanud tegelema vibulaskmisega. Ka see on vabastav, sest varem pidi ta tegelema aladega, kus võimalikult palju kaloreid kaotas.

Kehapositiivsust on kritiseeritud, et see justkui õigustab suurt kehakaalu. Ülekaal on samas terviserisk. Samas pole ka varasemad meetodid mingit tulemust andnud, sest kehakaalu püsivalt alandada suudab vaid 5% inimestest. Terviseriske on muidki, aga neist eriti ei räägita, kuna need ei paista nii kergesti välja. Paksusest räägitakse kogu aeg, aga keegi ei kiru suitsetajaid või neid, kes praevad end päikse käes ilma kaitsekreemita. Selle asemel, et inimesi tagant ajada oleks palju lihtsam lahendus see, kui inimestel lastakse olla nemad ise – sellised nagu nad on. Paar aastat tagasi värvis Saara oma juuksed siniseks – see oli üle pika aja esimene asi, kus ta sai olla tema ise. Nüüd teeb ta juuksurina oma klientidele värvilisi soenguid, mis meenutavad My Pony hobuselakka.

Allikas: Saara Sarvas (Instagram/@saapra)

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kolm Tartu Ülikooli hoonet kuulutati kultuurimälestisteks

0

NordenBladet — Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega tunnistati kultuurimälestisteks kolm Tartu ülikooli hoonet: Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone, Tartu kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli ning  Tartu Ülikooli raamatukogu hoone. Eri ajastustest pärit arhitektuurselt kõrgetasemelised hooned peegeldavad Tartu kui ülikoolilinna ja hariduskeskuse ajalugu.

Ettepanek hoonete mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” järel. Selle käigus valisid eksperdid välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti.

Kultuuriminsteeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänese sõnul on tegu arhitektuurselt ja ajalooliselt väga kõrge väärtusega ehitistega ja suures osas autentsena säilinud hoonetega, mille puhul on oluline ka väärtuslike interjööride säilimine. „Seetõttu on hoonete säilimise tagamiseks otstarbekas rakendada riiklikku kaitset,“ ütles Jänes.

Tartus Vanemuise tänaval asuva Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone funktsioon on püsinud muutumatuna üle 100 aasta. Historistlikus stiilis hoone on ehitatud aastatel 1912-1914 ja selle arhitekti on Otto Hoffmann.

Salme tänaval asuv endine kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli hoone on ehitatud 1938. aastal ja tegu Tartu linnapilti olulisel määral kujundanud arhitekt Arnold Matteuse loomingu iseloomuliku näitega.

Struwe tänaval asuva Tartu Ülikooli raamatukogu hoone avati 1982. aastal, selle arhitektid on Kalju Valdre, Mart Kalling, sisearhitektid Ülo Sirp ja Linda Arike. Tartus ei ole seni mälestiseks tunnistatud ühtegi nõukogude perioodi hoonet, kuid ülikooli raamatukogu on linna selle perioodi kihistuse kõige väärtuslikum, laialt tuntud ja väärtustatud hoone. Rekonstrueeritava raamatukogu ümberehitused hoone kultuuriväärtust ei vähenda.

Fotosid hoonete kohta leiate siit.

Allikas: Kultuuriministeerium



Polaarmaratonide ja -ultrajooksude koguja Mart Maasikrand osales Norras mägisel The Arctic Triple Ultra Trail jooksul

0

NordenBladet — Polaarmaratonide ja -ultrajooksude koguja Mart Maasikrand osales 3. juunil Norras 50 miili ehk 80 km pikkusel The Arctic Triple Ultra Trail jooksul, mille läbimiseks kulus tal ligi 15 tundi.

Maasikrand ise mainis, et pool distantsist oli rohkem mägironimine, sest tõusumeetreid kogunes lõpuks 3500 ehk sama palju võis tulla ka laskumist, mis lõppkokkuvõttes asja kergemaks ei teinud. “Raja tehnilisust näitab seegi, et võitja, maailmas tuntud ameeriklase Rob Krari kulutas raske distantsi peale 9 tundi ja 43 minutit,” rääkis Maasikrand ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.

Eestlase enda lõpuajaks kujunes 14:55.45, mis andis 22 startinud ultrajooksja seas 11. koha. “Eks ta raskeks muidugi läks, eriti lõpuosa, kuid katkestama ei kippunud. Eks ma olen ultrajookse teinud ka juba, samuti neid, mis rohkem aega võtavad. Seekordse jooksu tegid raskeks just tõusumeetrid ja laskumised ning lumi,” kirjeldas Maasikrand. Ta kogub polaarjoone taga jookstavaid maratone ja ultraid. Kokku on Maasikrannal polaarmaratone nüüd seitse.

Enne paari nädalat Mart Maasikrand tõsisemat jooksmist ette ei võta, sest organism vajab nii pikast ja raskest ultrajooksust taastumiseks aega. “Paari nädala pärast ehk teen pikema jooksuotsa, seni käin ujumas, sõidan jalgrattaga ja sörgin kergelt. Igapäevaste toimetustega saab juba paari päeva pärast vabalt hakkama,” sõnas Maasikrand. Kas selline raske katsumus jooksuisu ära ei võta? “Natukeseks ajaks on rahu majas ja mingisuguseid hulle maastikujookse ei taha niipea teha,” tunnistas Maasikrand.

Sama ultrajooksu raames avanes osalejatel oma võimeid proovida ka 100 miili ehk ligi 161 km pikkusel ja 24 km pikkusel distantsil. 100 miili jooksu võitis norralane Hallvard Schjølberg ajaga 21:47.01. 24 km jooksu võitis norralane Daniel Carløy Skjønsfjell ajaga 2:30.19.

Allikas: Jooksja.ee



Mart Maasikrand osales Norras mägisel ultrajooksul

0

NordenBladet — Polaarmaratonide ja -ultrajooksude koguja Mart Maasikrand osales 3. juunil Norras 50 miili ehk 80 km pikkusel The Arctic Triple Ultra Trail jooksul, mille läbimiseks kulus tal ligi 15 tundi.

Maasikrand ise mainis, et pool distantsist oli rohkem mägironimine, sest tõusumeetreid kogunes lõpuks 3500 ehk sama palju võis tulla ka laskumist, mis lõppkokkuvõttes asja kergemaks ei teinud. “Raja tehnilisust näitab seegi, et võitja, maailmas tuntud ameeriklase Rob Krari kulutas raske distantsi peale 9 tundi ja 43 minutit,” rääkis Maasikrand ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.

Eestlase enda lõpuajaks kujunes 14:55.45, mis andis 22 startinud ultrajooksja seas 11. koha. “Eks ta raskeks muidugi läks, eriti lõpuosa, kuid katkestama ei kippunud. Eks ma olen ultrajookse teinud ka juba, samuti neid, mis rohkem aega võtavad. Seekordse jooksu tegid raskeks just tõusumeetrid ja laskumised ning lumi,” kirjeldas Maasikrand. Ta kogub polaarjoone taga jookstavaid maratone ja ultraid. Kokku on Maasikrannal polaarmaratone nüüd seitse.

Enne paari nädalat Mart Maasikrand tõsisemat jooksmist ette ei võta, sest organism vajab nii pikast ja raskest ultrajooksust taastumiseks aega. “Paari nädala pärast ehk teen pikema jooksuotsa, seni käin ujumas, sõidan jalgrattaga ja sörgin kergelt. Igapäevaste toimetustega saab juba paari päeva pärast vabalt hakkama,” sõnas Maasikrand. Kas selline raske katsumus jooksuisu ära ei võta? “Natukeseks ajaks on rahu majas ja mingisuguseid hulle maastikujookse ei taha niipea teha,” tunnistas Maasikrand.

Sama ultrajooksu raames avanes osalejatel oma võimeid proovida ka 100 miili ehk ligi 161 km pikkusel ja 24 km pikkusel distantsil. 100 miili jooksu võitis norralane Hallvard Schjølberg ajaga 21:47.01. 24 km jooksu võitis norralane Daniel Carløy Skjønsfjell ajaga 2:30.19.

Allikas: Jooksja.ee