Perearst dr. Karmen Palts räägib Gossip.ee-le, et külmetumine kedagi haigeks ei tee. “Vastasel korral ei oleks Eestis ju talvel elu võimalik. Haigestumise põhjuseks on ikka organismi nõrgenemine või liiga suur hulk viiruseid keskkonnas või mõlemad korraga!”

Iga päevaga jõuab talv üha lähemale ning talve saabumisega kaasaneb ka viiruste suurem levik ning inimeste sagedasem haigestumine. Tasapisi hakkab haigestumiste arv tõusma juba oktoobris-novembris ning haripunkti jõuab jaanuaris-veebruaris. Inimestel teatakse umbes viitsadat levinumat viirushaigust, kuid tõenöoliselt on nende arv veelgi suurem. Üheks levinumaks nakatumisviiskiks on piisknakkus ehk õhu teel levivad nakkused, mis põhjustavad grippi ja nohu, mis meid külmal ajal kõige rohkem kimbutavadki, kui meie immuunsüsteem on nõrgenenud. Gossip.ee uuris Telliskivi Perearstikeskuse perearstilt dr. Karmen Palts´ilt kuidas viirustest hoiduda ning kuidas toimida, kui olete juba haigestunud.

Kuidas saab inimene ise haiguste eest hoiduda, kas talve lähenedes tuleks teha mingi vitamiinikuur või gripivastane vaktsineerimine?
Haigusest hoidumiseks on kõige olulisem tervislik eluviis. Selle juurde kuulub õige toitumine (lihtne reegel: mida rohkem loomulikke värve toidus on, seda parem), piisav füüsiline koormus, hea tuju, piisav uni ja puhkus. Stressi on meil kõigil, kuid peame õppima stressi maandama.
Terve inimene ei pea vitamiine tablettidena sööma – vitamiinid tuleb kätte saada toidust. Gripi ja ka teiste meil sageli esinevate haiguste vastu võiks kindlasti end vaktsineerida, eriti soovitan vaktsineerida isikutel, kelle immuunsüsteem keskmisest nõrgem on – lapsed, eakad, rasedad, kroonilisi haigusi põdevad inimesed.

Kui külmetushaigus on juba võimust võtnud, siis kuidas tuleks toimida? Kas väikese palavikuga on õige kohe palavikualandajaid võtta? Milliseid koduseid ja looduslikke vahendeid saab kasutada kallite apteegiravimite asemel?
Kõigepealt tahaks täpsustada – külmetushaigusi ei ole olemas. Tihti arvavad inimesed, et külmetushaigused ja ülemiste hingamisteede viirushaigused on erinevad haigused – kuid ei, need on sünonüümid. Külmetumine kedagi haigeks ei tee – vastasel korral ei oleks Eestis ju talvel elu võimalik. Haigestumise põhjuseks on ikka organismi nõrgenemine (kas siis stressi, nälgimise, väsimuse või muu haiguse tõttu) või liiga suur hulk viiruseid keskkonnas või mõlemad korraga. Ka külmetumine on organismi jaoks stress. Kui organism on nõrk, saab viirus kiiresti võimust võtta.

Palavikku ja ka muid sümptomeid ei tohiks mingil juhul hakata kohe maha suruma – tegu on ju organismi kaitsereaktsioonidega. Näiteks nohu abil püüab inimene lahti saada probleeme tekitavast viirusest. Kui me aga ravimiga (näiteks pseudoefedriiniga) vedelikuerituse peatame, siis blokeerime organismi kaitsereaktsiooni. Ühegi nö külmetushaiguse vastase ravimi puhul ei ole suudetud veenvalt tõestada, et see kiirendaks haiguse kulgu või hoiaks ära tüsistusi. Küll aga on suudetud tõestada, et mõningate vitamiinide (nt C-vitamiini) regulaarne tarbimine vähendab haigestumise tõenäosust või lühendab haigust, kui haigestumine peaks toimuma. Siinkohal tuletan jällegi meelde, et C-vitamiini ei pea tingimata sööma tablettidena, me saame seda ka toidust – näiteks kodumaised astelpajumarjad, jõhvikad, pohlad, mesi jne. Aga miks mitte ka tsitrusviljad ja nendest tehtud säilitusainete-vabad mahlad.

Haigestumise korral on kõige olulisem kohe alguses aeg maha võtta. Teinekord piisab vaid mõnest tunnist – sügav uni on tihti parim ravim. Haiguse ajal on organismi energiavajadus tavapärasest suurem, mistõttu puhkamine on ülioluline. Kui isu on, tuleb süüa vitamiini- ja energiarikast toitu. Kui isu pole, siis ei ole hea süüa – küll organism juba ütleb, mida teha tuleb. Hea on ka rohkesti juua – vett, teed või mahla. Kui mõni sümptomitest (nt kurguvalu) väga häirib, siis võib selle leevendamiseks ravimit võtta.

Kui inimene soovib apteegist ravimit osta, siis ei tasu kunagi muretseda ühe sümptomi leevendamiseks mitut ravimit – sageli sisaldavad need ravimeid samu toimeaineid ja tekib üleannustamise oht, eriti laste puhul. Kui soovid osta ravimit, milles on korraga mitu ravimit mitme sümptomi leevendamiseks (nn gripiteed), siis arvesta, et tõenäoliselt saad ravimit võttes ka toimeaineid, mida sa üldse ei vaja – näiteks palavikualandajat.

Emotsionaalselt on kõige raskem lapse haigestumine. Vanematele on koormav vaadata lapse kannatusi. Kuid laste ravis kehtivad täpselt samad reeglid – ravimitega ei tasu üle pingutada, eriti alla 2 aastaste laste puhul. Tuleb meeles pidada, et viirushaigus leeveneb tavaliselt 3 päevaga ja lapsele tuleb lihtsalt toeks olla. Lapse puhul ei tasu lasta palavikul üle 38,5 tõusta – vajadusel tuleb last kas külma veega jahutada või anda talle palavikualandajat.

Inimesi on erinevaid, mõni tõttab kohe arsti juurde, teine ootab viimase minutin, kuni seisiund on juba kriitiline. Kuidas saaks inimene ise endale kodus anda adekvaatse hinnangu oma tervise kohta, millal tuleks pöörduda arsti poole?
Ohusümptomid, mille puhul tuleks kindlasti kohe arsti poole pöörduda ja mis pärinevad Terviseameti lehel olevatest haige põetamise juhistest on:

Täiskasvanud:
Kõrge palavik (üle 39) kestab kauem kui 3 päeva.
Hingamisraskused, valu rinnus.
Äkiline uimasus, segasus, teadvushäired.
Tugev ja pidev oksendamine.
Haigus leeveneb, kuid seejärel ägeneb uuesti ja tekib köha.

Lapsed:
Hingamisraskused
Lapse nahk on sinakas või hall
Laps ei joo piisavalt või oksendab palju
Lapsel on teadvushäired, ta ei ärka
Laps on pidevalt ärritunud, teda ei õnnestu rahustada
Haigus leeveneb, kuid seejärel ägeneb uuesti ja tekib köha.


Kas tõbisena tööl käimine on mõistlik? Mis teie arvate, kas paljud inimesed käivad tööl haigena, kuna ei saa lubada endale kaotust palganumbrites?
Tänapäeval püüavad inimesed tõesti iga hinna eest tööl käia. Mõnel juhul on põhjuseks sissetuleku vähenemine, teisel juhul aga see, et keegi peab tegemata töö ju ikka ära tegema ja tavaliselt inimene ise – siis on pärast haigust koormus kohe väga suur.

Tegelikult oleks kasulik just alguses aeg maha võtta, sõltuvalt enesetundest kasvõi pool päeva. Mul on päris palju patsiente, kes pärast haigena pikalt tööl käimist tüsistuste tõttu 2-3 kuud täiesti töövõimetud on.

Siinkohal üleskutse ka tööandjatele – looge keskkond, mis võimaldaks töötajal oma tervise eest hoolitseda! See tasub majanduslikult ära – terve töötaja suudab kordades efektiivsemalt tegutseda ja tootlikkus on suurem. Edumeelsed tööandjad võimaldavad töötajatele regulaarset tervisekontrolli, pakuvad sportimisvõimalusi, annavad haigestumise korral vabu päevi või võimaldavad kodus tööd teha, kui töötaja seisund seda lubab. Iga tööandja (ja töötaja) võiks mõelda, mis juhtub teiste töötajatega, kui üks köhiv ja aevastav kolleeg nendega terve päeva samas ruumis viibib.