Ivo Nikkolo peadisainer Eve Hansoni jaoks ei ole mood üksnes riided, vaid inimese kui terviku üks osa. Intervjuus ajakirja Marie Claire’i septembrinumbris ütleb ta, et rõivad on võimalus end paremini tunda.
Ivo Nikkolo brändi heaks hakkas Eve Hanson töötama 34-aastaselt. Kuulnud konkursist Nikkolo kohale, tundis Hanson esiti aukartust. «Tehnikumis imetlesime tema loomingut, suu ammuli,» tunnistab ta.
Alguses sai Eve Hansonist Ivo Nikkolo innukas õpilane, tulevane peadisainer õppis tundma tema mõtteviisi, tunnetust ja head maitset. Esimesed kavandid hindas Nikkolo aga igavaks. See siiski Hansonit ei heidutanud. «Raske olukord aitas mul jõuda arusaamale: et kihvti asja teha, tuleb vaeva näha,» räägib ta.
See, et Eve Hanson üldse kunsti läks õppima, tuli kõigile üllatusena. Hansoni emapoolsed tegelased tegelevad metsandusega ja tema isal on muusikaannet. Teda ennast huvitasid koolis hoopis geograafia, biloogia ja metsandus, kuid need valikud laitis ema maha.
Pärast keskkooli läks Hanson õppima Tallinna Kergetööstustehnikumi, edasi läks sõbrannade eeskujul Erkisse, kuhu sai sisse teisel katsel pärast ettevalmistuskursustel käimist. Kui kooli ajal ei olnud Hansonil kindlaid huvisid, siis moekateedris tuli tema sõnul korraga kõik. Oma kursust mäletab ta kui üht väga aktiivset seltskonda. «Praeguseni mõtlen imetlusega, kuidas me üksteise najal kõrgele ja kaugele ronisime.»
Hiljem tegi sihikindel naine koos sõbrannadega ateljee, kus koguaeg olid käed-jalad tööd täis, raha aga mitte. Pärast 30. sünnipäeva oli Hanson veendunud, et niimoodi enam edasi minna ei saa. Tee Nikkolo peadisaineriks algas Klementis akende stiliseerijana, hiljem kudumite disainijana.
Eve Hanson peab enda omadustest tähtsaimaks tahtejõudu. «Kui mul ei tule välja, olen valmis veel proovima, sest kui tahad midagi saada või saavutada, peab jonni olema, et see ellu viia.» Samuti hindab ta kannatlikkust ja töökust. Naise juures on tema sõnul oluline ka isikupära, oskus jääda iseendaks.