Ohmygossip.ee / Ohmygossip Couture / OHMYGOSSIP Teen / Intervjuud / Seltskonnauudised / Suhted & Seks / Üritused / Blogid / Mitmesugust / Ilu & Mood / Film & TV / Gourmet
NordenBladet.ee / Ühiskond, Poliitika ja Äri / Reisimine & Kultuur / Kodu & Lapsed / Tervis, Keha & Vaimsus / Helena-Reeda Blogi / Eesti uudised / Soome uudised / Päevauudised

Reklaam:

Koolilapse toit aitab õppida

Lapsi kooliteele saates mõtlevad vanemad küll nende vihikute ja kooliriiete peale, kuid sageli jääb eraldi tähelepanuta laste toidusedel, mis aga õppeedukuse seisukohalt sugugi vähetähtis pole. Õigesti teevad need pered, kes laste kooli minnes vaatavad üle kogu pere toidusedele just noore inimese vajadustele mõeldes.

Koolilapse toit aitab õppida
Alustaksin koolilaste toitumise soovitusi algusest ehk hommikusöögist. Kes hommikusööki ei söö, ei saa piisavalt energiat, et koolis vastu pidada, keskenduda ja raskeid ülesandeid lahendada. Seega on hommikusöögi peamine roll varustada meid vajamineva energiaga. Hommikusöök peaks olema süsivesikurikas. Süsivesikuid saame erinevatest allikatest. Organismile on enam vaja neid, mida saame teraviljatoodetest, kartulitest, aga ka puu- ja köögiviljast. Seega peaks koolilapse hommikusöök sisaldama putru, millele võiks olla lisatud marju. Kui ei ole aega korralikku hommikusööki süüa, võib süüa võileibu, keedetud muna või mõnda piimatoodet. Kui ka selleks aega või isu napib, peaks vähemasti ühe puuvilja või klaasi mahla kindlasti sööma-jooma. Päris tühja kõhuga kooli minna ei tohi.

Koolitoit on söömiseks
Koolis peaks laps saama koolitoitu. Õigemini mitte ainult saama, aga selle ka ära sööma. Paljud lapsevanematest küsivad iga päev, mis oli koolitoiduks ja kuidas see maitses. Karta on, et enamik vanemaid ei tea üldse, mida ta lapsele koolis süüa antakse ja kas ta laps selle ka ära sööb. Üha suuremaks on muutumas probleem, et koolilapsed lihtsalt ei söö koolitoitu. Toit võib olla valmistatud küll kõiki nõudmisi silmas pidades, kuid lapsed jalutavad sööklast minema ja vahetavad selle puhvetitoidu vastu. Kui vahel võib tõesti nuriseda koolitoidu maitse üle, kuna suurtes kogustes maitsva toidu valmistamine väga väikese raha eest ei ole just kerge ülesanne, on suurem põhjus hoopis meie laste toitumisharjumustes. Kodudes valmistatakse tihtipeale toite poolfabrikaatidest või süüakse hoopis valmistoite; suppe, salatit ja kala ei pakuta üldse või väga harva. Kui laps näeb koolis toitu, mida ta kodus pole kunagi saanud, ei ole ta selle maitsega harjunud ja jätab toidu alles. See on veel isegi hästi, kui ainult jätab alles. Kurb on aga see, et lapsed enam ei austa toitu (kas põhjuseks on see, et koolitoit on tasuta?) ning üha enam puuvilju leiab oma tee koolimaja seintele või uste vahele. Lapsevanemad, palun küsige, mida te lapsed koolis teevad ja mida söövad, ning õpetage neid ka kodus toitu ja toiduvalmistajaid austama, kool üksinda seda teha ei suuda.

Kust leida energiat?

Kui aga laps mingil põhjusel koolitoitu tõesti ei söö või viibib koolis väga pika päeva, peab ta paratamatult oma energiavarusid koolipuhvetis täiendama. Kõige parem on, kui sealt oleks võimalik osta korralikku suppi või praadi. Saiakesed, küpsised, šokolaadid, karastus- ja mahlajoogid on küll maitsvad ja täidavad ka kõhtu, kuid ei sisalda üldse või sisaldavad väga vähe neid toitaineid, mida kasvav laps vajab. Kergem on kujundada soovitustele vastav puhvetivalik kui selgitada teismelistele, mida nad peaksid eelistama ja mida mitte, eriti kui viimased palju maitsvamad ja ahvatlemavad tunduvad. Teismelised arvavad ka ekslikult, et energiajoogid annavad neile energiat. Tegelikult sisaldavad need energiat umbes sama palju kui karastusjoogid või isegi vähem. Sisaldades kofeiini, tauriini jm aineid, aitavad need organismi enda energiavarusid paremini ära kasutada ehk sisuliselt kurnavad organismi. Nende ainete koosmõju ei ole samuti veel täielikult kindlaks tehtud, kuid neid seostatakse närvilisuse ja ärevusega, samuti võimalike südameprobleemide tekkega. Energiajoogid ei ole kindlasti koolilõpilaste jook ja ka täiskasvanud peaksid nendega ettevaatlikud olema. Ühes korralikus puhvetis võiks olla peale lõunasöögi kindlasti ka puu- ja köögiviljad (tükeldatult, tervelt, salatina), erinevad piimatooted, nagu näiteks jogurt ja kohupiim, võileivad, mahl, kuivatatud puuviljasegud, pähklid. Kiireks energiasüstiks sobib šokolaad, kuid seda ei tohi süüa liiga palju ja arvestama peab sedagi, et peale suhkru ja rasva see suurt midagi ei sisalda.

Lõuna külmkapist

Suurim väljakutse seisab vanematel ees, kui lapsed tulevad koolist koju. Mida neile siis süüa anda? Enamik vanemaid ei ole lõuna ajal kodus, seega tuleb jätta lastele kappi toitu, mida nad saaksid ise kergesti soojendada, või toiduaineid, millest neil oleks ise lihtne rooga valmistada. Sobilik on seega nii eelmise õhtu toit kui ka võileivamaterjal, jogurtid, puu- ja köögiviljad. Aeg-ajalt võivad lapsed teha ise ka makaronitoite, pelmeene, kalapulki. Lastele võiks rääkida, et mida korralikumalt nad söövad (ajaline korrapära, õige toiduvalik), seda parem on nende enesetunne, välimus, tervis, vaimsed ja füüsilised võimed. Sa oled see, mida sa sööd.

Autor: Tagli Pits; ajakiri Naised




Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service & Link Directory