OHMYGOSSIP – Mõistmaks kust meie seksuaalne käitumine tuleb ja kuidas see tehnoloogiast mõjutatud on sukeldume alustuseks seksi neuroloogiasse. Seksiga on seotud 3 neruokemikaali:
Oksütotsiin – see toimib ajus sideainena nii meeste kui ka naiste puhul, ent mõjutab viimaseid rohkem. Seepärast naudivadki regulaarsemat suguelu need naised, kellel on oma partneriga ka tugev emotsionaalne side. Oksütotsiin tekib, kui teineteise kehasid puudutatakse. See võib olla lihtne kallistus või midagi ulakamat. Sideaine tekitab partneri suhtes usaldust ja janu rohkema järele. Suguühte ajal ujutatakse naise aju oksütotsiiniga üle. Tegemist ei ole lihtsalt emotsiooniga, vaid tugeva ajukeemiaga.
Vasopressiin – see neurokemikaal on domineerivam meeste puhul. Vasopressiin vabaneb samuti suguühte ajal ja tekitab meestes iha voodipartnerist elupartneriks saada. Ajukemikaal tekitab ka omanditunde, millega kaasneb armukadedus. Armukadedust peetakse usaldamatuse ja ebakindluse märgiks, ent tegemist on neurokemikaali tekitatud kaitsereaktsiooniga, mis mõjutab eriti mehi. Keda rohkem, keda vähem.
Dopamiin – see on n-ö hea tunde kemikaal. Kui me teeme midagi põnevat, siis vabaneb ajus dopamiinitulv, millega kaasneb kõrgendatud meeleolu. Seks on kõige võimsam dopamiini generaator. Paratamatu efektina soovime seda tunnet üha uuesti kogeda ja dopamiiniihalusega kaasnevad sõltuvuslikud käitumismustrid. Sotsiaalmeedia on kaasaegne hea näide, kus postituse laigid vabastavad dopamiini ja motiveerivad uusi postitusi üles panema.
Kallistamine, puudutamine, embamine ning kindla partneriga regulaarne vahekord annab heaolutunde, positiivset energiat ning tõstab tuju!
Avafoto: Pexels