OHMYGOSSIP — Sofia ja Jani lugu on veidi nagu filmis. Rikka pere tütar armus äärelinnas kasvanud töötute vanemate poega. Hoolimata klassierinevusest puhkes nende suhe õitsele, kirjutab Iltalehti. Kui Sofia (32) kohtas esimest korda oma praeguse abikaasa Jani (36) vanemaid, ehmus ta enese eelarvamuse peale.
Sofia on “edukate põhjasoomlastest pere ainus laps”. Ta kasvas üles lugupeetud naabruses, mida kohalikud nimetavad “Dollari tänavaks”. Kui ta Jani perega tutvuma läks, sattus ta elus esimest korda äärelinna.
“Olin esimest korda kurikuulsat äärelinna külastades ärevuses. Kui ta pere tuli mind tervitama, siis mu esimene mõte oli, et ei soovi nii räpaseid inimesi kätelda,” meenutab Sofia.
Sofia ehmus ka ise enda mõtete pärast ära: ta oli alati arvanud, et kohtleb kõiki inimesi võrdselt, samamoodi nagu oma isa.
Sofia ja Jani räägivad oma lugusid Katriina Järvinen´i ja Laura Kolbe uues raamatus “Sopivia ja sopimattomia – lempi, luokka ja suomalainen parisuhde”. Raamatus käsitletakse seda, kuidas klassi kuuluvus suhteid mõjutab: kellesse armume ja kuidas suhet mõistame ning tajume.
Ilukirjanduse kirjanik, sotsiaalpsühholoog ja antropoloog Katriina Järvinen ja ajaloolane Laura Kolbe hakkasid klasside erinevustest avalikult juba aastal 2007 rääkima, kui kirjutasid raamatu A-klassi reisimisest heaoluühiskonnas. Ka nüüd on nad jätkanud sama teemaga ja keskendunud sellele, kuidas klassierinevused suhteid mõjutavad.
Nende sõnul on kõigil varjatud ootused kaaslase klassi, hariduse, ja jõukuse suhtes. Paarisuhe sõlmitakse tavaliselt abikaasaga, kes on üles kasvanud samas sotsiaalses klassis. Klasside erinevused ei pruugi olla armastusele takistuseks, aga esimeste konfliktide puhul võib see erinevus siiski välja lüüa. Vaesema klassi peres kasvades võib olla keeruline sulanduda ülemise või keskmise klassi pereüritustesse või vastupidi.
“Sotsiaalsed ja kultuurilised erinevused võivad suhet läbistada ja mõjutada suhtumist abikaasasse ja klassi, keda ta esindab,” kirjutab raamat.
Kuigi pingeid võib esineda, ei tähenda see seda, et suhe on hukule määratud.
Sofia ja Jani suhe toimib hästi, kuigi paari taust on väga erinev.
Sofia mõistis juba lapsena, et tema perekond kuulus linna koorekihi hulka. Sama asi jätkus täiskasvanueani.
Pere juured pärinevad aga töölisklassist ja põllumeeste hulgast. See loomulikult mõjutaski asjaolu, kuidas perekond teistesse inimestesse suhtus.
“Minu isal, nagu tüüpilistel arhitektidel ikka, oli Marimekko triibuline pluus ja graafilised mustad prillid, kuid ta ei soovinud teiste seast silma paista, ega härradega samastuda,” ütleb Sofia.
Sofia ja Jani kohtusid Põhja-Soomes, kui neiu töötas meediatööstuses ja Jani reklaamiagentuuris.
Jani ei mäleta, et tema vanemad oleksid tööl käinud. Tal ei olnud eeskujuks ambitsioonikaid plaane, kuna tema vanemad huvitusid peamiselt tööturahadest ja sotsiaaltoetustest.
“Millegi suure unistamine või selle nägemine oli minu kodus kohutavalt halb asi. Ma ei mõelnud kunagi, et võiksin minna mujale peale lähimate õppekohtade,” meenutab Jani.
Jani kirjeldab raamatus oma seikluslikku karjääri. Ta otsustas peale sõjaväge kandideerida ülikooli ja saigi lähimasse sisse.
“Kui kooli lõpetasin, tundsin, et olen tegija,” ütleb Jani.
Sofia ja Jani kolisid koos pealinna Helsingisse veidi prestiižemasse piirkonda elama.
“Olen öelnud Janile, et kuigi armastan teda üle kõige, ei lähe ma kunagi kusagile agulisse elama. Tema standardid ei otsusta asju. Tal on alati äärelinna võimalus, aga minul mitte,” ütleb Sofia raamatus.
Sellised klassierinevused mõjutavad ilmselt paljusid paare, kuid Jani ja Sofia on leidnud ühise aluse. Sofia on olnud Jani jaoks justkui värav teistsugusesse maailma.
“Olen suhte jooksul õppinud külastama kunstinäituseid, kontserte, messe ja kultuuriüritusi,” lisab Jani.
Paaril on ka üks laps ning nad on elanud nii Berliinis, kui New Yorgis, aga leidnud siiski tagasitee Helsingisse.
Avafoto on illustratiivne: Pexels/Úrsula Madariaga
Loe lisaks:
Iina jäi lapseootele vaid nädal peale tutvumist: Vähesed uskusid, et meist üldse asja saab + FOTOD!
Sõbrad ütlesid Teijole “Sul on täiuslik pere” – pool aastat hiljem oli kooselu lagunenud
Lahkumineku eest 10 tonni – naine ei vastanud mehe vanemate maitsele