OHMYGOSSIP — Mõelda vaid, et esimene asi, mida vanasti mõtlesid, kui kuulsid sõna süsi, oli grill. Meil polnud tollal õrna aimugi, et sütt saab kasutada näomaskides, hammaste hoolduses, meditsiinilisel eesmärgil jne.
Harper´s Bazaar kirjeldab, kuidas vanasti oli inimestel keeruline uskuda, et üks määrduv süsi saaks hambad säravvalgeks muuta. Tänasel päeval on see üks peamisi ja populaarsemaid vahendeid, kuidas hammastele valge toon saavutada.
Mis on aktiivsüsi?
Tavaliselt leidub aktiivsüsi süsiniku kujul veefiltrites, mida on töödeldud, et muuta selle osakeste poorsust. Aktiivsüsi ehk aktiveeritud süsi on suure poorsuse ja adsorbeerimisvõimega peeneteraline süsi. Aktiivsüsi näeb välja, kui must peeneteraline pulber ja seda kasutatakse mitmetes ravimites ning lisaks ka mürgistuste ning kõhulahtisuse leevendamiseks. “Aktiivsöe hambapastad on iidse meditsiini taassünd. Teoreetiliselt imeb ta kõik endasse – plekid, hambakivi, bakterid, viirused,” selgitab kosmeetiline hambaarst Peter Auster. Hammaste puhastusvahendina kõlab ta ideaalselt, aga mitte just kõik pole sellest ideest vaimustunud.
Kas aktiivsüsi tasub suhu pista?
Paljud muretsevad aktiivsöe abrasiivsuse pärast ning mõned ütlevad, et kui seda tihti kasutada, saab hambaemail kahjustatud, kuna see ju imeb siis ka kasulikke aineid endasse? Teised jällegi arvavad, et aktiivsöe hambapastad ei anna mingisuguseid tulemusi. Aktiivsöe kasutamine on siiski leidnud palju pooldajaid, sest tulemused on nende kogemustel head ning lisaks hävitab süsi bakteritest tekkinud halva hingeõhu. Hambaarstid hoiatavad, et kuna aktiivsöega hambahooldustooteid pole piisavalt uuritud, siis pole pikaajaline mõju teada. Pole teada, kuidas see mõjutab suu loomulikus keskkonnas elavaid baktereid. Aktiivsöega hambapastat soovitatakse kasutada mitte rohkem, kui korra nädalas ning sealjuures jälgida kõiki sümptomeid. Kui hambad muutuvad hellaks, tuleb kasutamine kohe lõpetada.
Mis vahe on hammastelt plekkide eemaldamisel ja valgendamisel?
Pindmiseid plekke põhjustavad: kohvi, punane vein, tubakas, tumedat värvi toidud ja joogid. Plekid paiknevad hambaemaili peal ja neid on üldiselt võimalik hambapastaga või kergema valgendamise teel eemaldada. Sügavamad, sisemised plekid on tekkinud mõnest traumast, nõrgast emailist, teatud tüüpi ravimitest ja liigse fluoriidi kasutamisest. Olenemata sellest, kui usinasti oma hambaid pesed, ei pruugi nad sellisel juhul valgemaks muutuda ja selleks ongi vaja spetsiaalset valgendamise protseduuri, mis tungiks sügavamale, et aidata ka tooni muuta.
Siin videos näitab üks inimene, kuidas ta peseb oma hambaid aktiivsöe pulbriga:
Avafoto: Kuvatõmmis/YouTube
Loe lisaks:
Hambaarst annab nõu, kas pesta hambad ENNE või PEALE sööki + hambavalgendamise video!
Kas kardad hambaarsti külastusi? Julgeksid proovida selleks puhuks mõeldud rahustit?