OHMYGOSSIP — Koeraomanikud said kokku, et testida erinevate koeratõugude kuulekusosavust. Koerte hulgas olid retriiverid, saksa lambakoerad, puudlid, spanjelid ja kollid, vahendab Psychology Today.
Pisikeste koeratõugude arv oli aga üllatavalt väike. Näiteks populaarsete tõugude hulka kuuluvaid Yorkshire´i terjereid, prantsuse buldoge ja taksikoeri polnud põhimõtteliselt üldse kohal. Ka väga suuri koeri polnud kohal.
Kas võib olla, et suurus määrab, kui targa loomaga on tegu? Stanley Coren´i sõnul koosneb koera arukus kolmest punktist: instinktiive luure, adaptiivne taibukus ja kuulekus.
Instinktiivne luure viitab koera võimele täita ülesandeid, mille jaoks ta on loodud, näiteks karjatamine, vahi pidamine. Adaptiivne taibukus viitab sellele, kuidas koer lahendab iseseisvalt probleeme. Töö ja kuulekusega seotud intelligentsus viitab võimele õppida inimese antud käske ja neid järgida. Käsu kuulamine ja täitmine pakub inimestele enim huvi ning just selle viimasega koeri proovile pandigi.
Analüüsi käigus selgus, et jah, koera suurusel on oluline roll määramaks tema taiplikust. Kõige raskem oli kuuletuma panna kääbuskoeri, kelle kehakaal jäi alla nelja kilo. Mingil määral parem sõnakuulekus oli 4,5-15kg kaaluvatel koertel kui ka väga suurtel koertel koertel, kes kaalusid 39-54kg. Kõige nutikamad koerad leidusid kaaluklassis 16-25kg ja suurte koerte rühmast kaaluga 25-39kg.
Geneetik Theodosius Dobzhansky sõnul soosib evolutsioon keskmist mõõtu. Keskmisest äärmised ei kohane elamistingimustega nii kergesti ja nende võimekus jääbki madalamaks.
Uuring on näidanud, et koerad, kelle pea kuju on väga lame või väga pikk, ei ole nii nutikad, kui teised. Sama põhimõte tundub kehtivat ka kehakuju osas. Lõppkokkuvõttes võib järeldusena öelda, et keskmise suuruse ja suure kerega koerad on kõige taiplikumad, kui seda mõõta sõnakuulelikkuse võtmes.
Avafoto: NordenBladet