OHMYGOSSIP – Kreemipurke ja topsikuid uurides tasub teada, et koostisained on seal mahulises järjestuses. Vastavalt euronõuetele peavad koostisained olema kirjas mahu alanevas järjekorras, st. kõige suuremas koguses esindatud on nimetatud esimesena. Alljärgnevas tabelis leiate keemiliste ühendite lühendeid ja eestikeelseid vasteid.

 

Atseetaldehüüd (Acetaldehyde) – kasutatakse küünepalsamites. Ohtlik sagedasel tarbimisel –  potentsiaalne vähitekitaja.

AHAS (alpha-hydroxy acids, fruit acids, glycolic, lactic ja citric acid) – kasutatakse dušitootetes, vananemisvastastes näo- ja ihuhooldustoodetes ph regulaatorina. Võib imenduda läbi naha, suurendab tundlikkust päikese suhtes, seega võib suurendada päikesega seotud nahakasvaja riski.

Alkohol, Isopropyl (SD-40) – tugevalt kuivatav ja nahka ärritav, muudab nahapinna ph-taset nii, et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste suhtes halveneb, tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha vananemist.

Benzalkonium Chloride – äärmiselt mürgine säilitusaine /antistaatik, kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri.

(BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene (butüül hüdroksütolueen E321) – kasutatakse päikesekreemides, huulepulkades, näokreemides, ripsmetuššides, juuksevärvides (eriti mustas) säilitusainena. Allergeen – seosed käitumisprobleemide ning kesknärvisüsteemihäiretega. Seotud reproduktiivsüsteemi probleemidega. Põhjustab allergilist dermatiiti.

2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol (Bronopol) – mürgine säilitusaine. Põhjustab dermatiiti. Avastasime Miniriski toodetest.

Dietanolamiin (DEA) – soodustab vedeliku ja rasva segunemist ning mõjub puhastajana. Puhast DEA-d kasutatakse kosmeetikatoodetes harva, ometi selle lähedased – kokamiid DEA ja lauramiid DEA – sisalduvad sageli šampoonides ja juustele mõeldud pihustites. 1997.aastal USA-s läbiviidud uuringud rottide ja hiirtega näitasid sidet DEA ja vähki haigestumise vahel. Aine uurimine jätkub veelgi. Targem oleks vältida kosmeetilisi vahendeid, mis sisaldavad DEA- lisandeid. DEA (Diethanolamine), MEA (Monoethanolamine)ja TEA (Triethanolamine) – põhjustavad allergiat, naha ja silmade kuivust, pikemal kasutamisel mürgised. EU-s keelatud, kuna põhjustavad vähki.

1,4-dioxane – vähkitekitava toimega aine. Seda leidub 50% tava nahahooldustoodetes. Lagundab rakumembraane, kahjustab kesknärvisüsteemi, maksa ja neere.

DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-ethylhexyl) phthalate), BBP/ BzBP (butyl benzyl phthalate) ja teised dibutüülftalaadid on tuntud, kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel. Eelpool nimetatud flataadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte. Katsed näitavad, et ftalaadid tekitavad allergilisi haigusi (üks Põhjamaade uuring seostas neid astmaga.) Uuringud näitavad, et ftalaadid on ohtlikud rasedatele naistele ja sündimata lastele. Flataadid kahjustavad paljunemisfunktsiooni. Nad võivad põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid. Leitud juukselakkides, parfüümides, küünelakkides. Kasutatakse plastifitseerijana plastiku pehmendamiseks, naha niisutajana kosmeetikas. Need on seotud enneaegse rindade arenemisega tütarlastel, võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte.

Keemilised lõhnaained – tänapäeval tuntakse üle 200 keemilise lõhnaaine, seega märgitakse kostisesse vaid lõhnaained. Põhjustavad allergiat, nahaärritust, sügelust, peavalu, väsimust, dermatiiti, pigmendi laike, võivad olla mürgised, vähki tekitavad.

Keemilised värvained (näit FD&C või D&C) – vähki tekitavad, nahka ärritavad, allergiat tekitavad, kogunevad organismi.

Ksüleen (xylol või dimethylbenzene)– tekitab nahaärritusi ning maksakahjustusi, naha ja hingamissüsteemi ärritaja, uimastav kõrgetes kontsentratsioonides. Leitud küünelakis ja küünelakieemaldajates.

Mineraalõlid kosmeetikas (paraffinum liquidum, vaselin, petrolatum, ozokerite, cera microcristallina, hydrogenated polyisobutene, paraffinum, cyclomethicone (silikoonõli), parafiinid, steariin) – odavad kosmeetikatooted põhinevad reeglina mineraalõlil. Fossiilsete kütuste tootmisel tekkivaid mineraalõlisid kasutatakse kosmeetikatööstuses laialdaselt, sest nad on odavad, värvitud, lõhnatud, erinevalt looduslikest taimeõlidest peaaegu ei tekita allergilisi reaktsioone, moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad tunde nagu oleks nahk pehme ja niisutatud. Mineraalõli moodustab nahale kile, mida võiks võrrelda plastkilega. Mineraalõlide kattev kiht takistab hooldavate komponentide imendumist ja jääkainete eraldumist. Selliste õlide molekulid ummistavad oma suuruse tõttu poorid, laskmata nahal hingata. Naharasu pinnale tungimise protsess on häiritud ning see põhjustab vistrike teket. Teatud mineraalõlid on isegi kantserogeensed, need võivad ärritada nahka ja silma limaskesta, samuti ummistada poore. Selliseid kreeme kasutades kogunevad toksiinid ja bakterid naha sisse ning selle tagajärjel tekivad komedoonid, vistrikud ja nahk muutub elutuks. Mineraalõlid takistavad naha normaalset ainevahetust ning pikaaegsel kasutamisel hoopis kuivatavad nahka. Seepärast ei tohiks kuiva või tundliku näonaha hooldamiseks mitte kunagi valida kreeme, mille peamine koostisaine on mineraalõli. Mineraalõlid raskendavad naha loomulikke funktsioone. Nahk muutubki õlist sõltuvaks ja õlide kasutamist on raske lõpetada. Mõistmaks, miks mineraalõli pole tervise- ja ilutoodetes kaugeltki mitte ideaalne, tuleb kõigepealt teada, et elu maa peal koosneb põhiliselt süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Elustaimed ja muud organismid koosnevad elussüsinikust. Miljoneid aastaid tagasi eksisteerinud elu on kivistunud ehk “surnud” süsinik. Kasutades mineraalõli sisaldavaid kosmeetikatooteid, püüate elustada oma elavat keha surnud materjaliga. Ainult elustaimedest – elava süsiniku allikast – pärit õlil on taastavad omadused. Miks siis kasutatakse nii paljudes toodetes mineraalõli? Vastus on üks: hind. Lisaks sellele, et mineraalõli on värvitu ja lõhnatu, seisneb selle peamine eelis selles, et vähesed taimeõlid suudavad sellega hinnas konkureerida. Enamus kosmeetikuid ei soovita osta mineraalõlisid sisaldavaid kosmeetikatooteid. NB! 100% tava beebiõlidest on mineraalõlid.

Muskuseühendid – leiduvad šampoonides, seepides, kreemides. Muskuseühendid eralduvad vette ja õhku: püsivad ja bioakumuleeruvad toiduahelas– mürgitavad veeelustikku.

Parabeenid (alkyl parahydroxy Benzoates– butyl/metyl/etyl/propyl/isobutyl paraben)– parabeene kasutatakse säilitusainena. On avastatud nõrk vastumõju paljunemisvõimele ja soodustav mõju vähi tekkele (igapäevasest kasutamisest tulenevat mõju pole uuritud). Jälgida keemiliste ühendite nimetust, mille lõpus on “parabeen”. Põhjustavad allergiat, naha ärritust, võivad olla mürgised, kogunevad organismi.

Polyethylene Glycol (PEG)– kiirendab naha vananemist, nahkaärritav, vähendab naha kaitsevõimet bakterite ja mikroobide suhtes, tungib kudedesse.

PPD (p-fenüleendiamiin, p-phenylenediamine)– PPD kasutatakse värvainena. Seos vähi tekkega (eriti kosmeetikute puhul), mutageen ning nahaärritaja, allergeen, võib imenduda läbi naha. Leitud tumedates juuksevärvides ja nn. mustas hennas (kasutatakse ajutistes tattoo’des) ja värvainena.

Propüleenglükool (Propylene Glycol, propaan-1,2-diool, PG, Butylene Glycol) – naftaprodukt – mõjub niisutavalt, kaitstes kosmeetikat kuivamise eest. Saksamaa lubab propüleenglükooli kasutada 1 g kilogrammi kohta. Suurtes kogustes tekitab propüleenglükool kesknärvisüsteemi häireid. Salvide aluseid on raske teha ilma emulgaatorite, stabilisaatorite, elastsus- ning säilitusainete lisamiseta. Propüleenglükool (PG) on alkohol erakordsete lahusti omadustega, mis suudab lisaks transportida toimeaineid naha sisse. Kuid täpselt nende omaduste tõttu, mis on salvi koostises nii tähtsad, ei sobi PG kasutamiseks vastsündinutel. PG lahustiomadused kahjustavad ebaküpset nahka, sarvkiht lõtvub ning kuivab. PG-d ei tohi kindlasti kasutada juhul, kui õhu juurdepääs on takistatud. Sama kehtib ka glütserooli puhul, mida kasutatakse abiainena tema vett siduvate omaduste tõttu. (Darmstadt et al., Paediatric Dermatology, 2000). Kuulub paljude higistamisvastaste deodorantide, šampoonide, ilukreemide, dekoratiivkosmeetika ja päevitusemulsioonide koosseisu. Ärritab nahka ja silma limaskesta. Mõnedel juhtudel põhjustab ka allergilisi lööbeid. Tekitab depressiooni, kesknärvisüsteemi häireid, takistab rakkude uuenemist, ärritab nahka, põhjustab dermatiiti, neeru- ja maksakahjustusi, peavalu. Vaatamata sellele, et enamus kosmeetikafirmasid kasutab seda saadust oma toodangus, on olemas ka vahendeid, mille koostisse kuuluvad naturaalsed mitte sünteetilised niisutajad.

Sodium Lauryl Sulfate (SLS, naatrium dodetsüül sulfaat) – naatriumlaurüülsulfaat on tarbekaupades kasutatav sünteetiline kemikaal, mille kohta kehtivad taimemürke reguleerivad reeglid. Soodustab vahu tekkimist ning mõjub puhastava vahendina. Sampoonides, emulsioonides, vannivahtudes ning hambapastades vahtu tekitava ainena ja rasvaärastina. Ameerika Rahvuslik toksikoloogiline programm peab seda ainet silmi ja nahka ärritavaks, komedoone põhjustavaks vahendiks, mis võib teatud juhtudel soodustada vähirakkude teket. See seedesüsteemi ärritav ning maksa mürgitav aine võib kuivatada juukseid ning ärritada silmi, põhjustada allergilist reaktsiooni ning juuste väljalangemist. Neurotoksilisuse suhtes ei ole seda testitud. Naatriumlaurüülsulfaat ei ole ametlikult kantserogeen, aga seda kasutatakse sageli koos trietanolamiini (TEA), dietanolamiini (DEA) või monoetanolamiiniga (MEA), mis võib põhjustada kantserogeensete ainete nitrosaamide tekkimist. Samal ajal tunnistavad paljud arstid ja teadlased SLS ohutuks elemendiks kosmeetiliste vahendite tarvis. Tõsi, nad soovitavad pärast selliste vahendite kasutamist nahka ja juukseid korralikult loputada. Kui nahal on kalduvus vistrikele, tuleks seda ainet sisaldavatest emulsioonidest ja šampoonidest hoiduda. Valida tuleks looduslikke nahahooldusvahendeid. Eriti tasuks tähele panna, et väikelaste tooted oleksid SLS-i vabad. Ärritab nahka/silmi/hingamisteid, võib kahjustada maksa, kopse, südant ja immuunsussüsteemi. Tungib sügavale kudedesse, neid kahjustades. Säilib organeis kaua. Leidub 90% toodetes, mis vahutavad. Sarnane toime – Sodium Laureth Sulfate (SLES), Ammonium Lauryl Sulfate (ALS), Ammonium Laureth Sulfate (ALES), Sodium Methyl Cocoyl Taurate, Sodium Lauroyl Sarcosinate, Sodium Cocoyl Sarcosinate, Potassium Coco Hydrolysed Collagen, TEA (Triethanolamine) Lauryl Sulfate, TEA (Triethanolamine) Laureth Sulfate, Lauryl or Cocoyl Sarcosine , Disodium Oleamide Sulfosuccinate , Disodium Laureth Sulfosuccinate , Disodium Dioctyl Sulfosuccinate jne.

Stearalkonium chloride (Benzalkonium chloride, Cetrimonium chloride, Cetalkonium chloride, Lauryl dimonium hydrolysed collagen) – omavad positiivset energialaengut ja seetõttu kasutatakse neid juuksepalsamites. Põhjustavad nahaärritust ja allergiat.
Talk – puudri koostisse kuuluvad niiskust imavad mineraalid. Kasutatakse dekoratiivkosmeetikas ning kehale raputamiseks. Talk sisaldab aineid, mis kutsub esile kopsu- ning munasarjavähki. Seetõttu ei maksa puudrit, mille koostisse kuulub talk, panna näole, kõhule ja genitaalide piirkonda. Kuid toonivate kreemide koostisse kuuluv talk on praktiliselt ohutu. Vältida tuleb puudreid, mille aluseks on talk. Et puuder seob niiskust, kasutatakse seda mähkmepiirkonna hoolduses palju. Siiski tekitab puuder toppe, mis ärritavad nahka hõõrdumise tõttu. Siiani pole tõestatud, et puudril oleks nahka kaitsev või raviefekt.

Tolueen (toluol või methylbenzene) – leitud küünelakis ja küünelakieemaldajates. Uuringud näitavad iseeneslikke aborte naistel, kes on selle ainega kokku puutunud. Ärritab nahka ning võib kahjustada maksa, kõrgetes kontsentratsioonides uimastav. Tolueen on lenduv, süttiv ning võib kahjustada kesknärvisüsteemi, silmi, verd, maksa, neere ning nahka.

Triklosaan (5-chloro-2-(2,4-dichlorophenoxy), phenol, triclosan) – leitud deodorantides, hambapastas, vedelseebis, intiimseebis, suuvärskendajas, riietes. Kasutatakse antibakteriaalse ainena. Uuringute järgi on tegemist bioakumuleeruva ainega, mis jääb pidama rasvkudedesse ega lagune seal. Selle aine tootmisel, põletamisel või kokkupuutel päikesevalgusega võivad tekkida dioksiinid (vähkkasvaja oht). Triklosaani kasutatakse bakterite tapmiseks. Bakterid tasapisi kohanduvad ja muutuvad tundetuks sama ainet sisaldavate antibiootikumide suhtes. Pideva tarbimise puhul esineb oht normaalse mikrofloora häirumiseks ja resistentsete bakteritüvede tekkeks. Samuti võivad antiseptikumid liigselt nahka kuivatada ja soodustada põletiku teket.