OHMYGOSSIP — Astma on haigus, mille puhul tihti kardetakse atiivset ja avalikku elustiili. Laste seas võib astmahoog tekitada piinlikkustunnet ning hirmu, vahendab Allergia- ja astmaliitto. Põhjus, miks astmaga ei julgeta väga aktiivset elu elada, seisneb ka väheses või vales informatsioonis. Lapsele tuleb rääkida positiivsetest mõjudest, mis kaasneb spordi tegemisega ning sealjuures luua selleks turvaline ja usaldusväärne õhkkond.
Las laps õpib ise tajuma sooritusega kaasnevaid tagajärgi. Ta peaks oskama eristada normaalsest ülepingutusest tekkinud õhupuudust haigust tekitavast õhupuudusest. Astma jaoks mõeldud ravim peaks olema alati igal pool kaasas. Vajadusel võib ravimit võtta juba enne füüsilist koormust, eriti just õietolmu perioodil. Kui on nohu, ei tasu füüsilist pingutust nõudvat sporti teha. Kui lapsel ilmnevad ka ilma nohuta haigustunnused, võib see olla märk valest raviannusest. Sel puhul tuleks spordi tegemisele paus sisse teha ning arsti külastada, kes vaatab raviannuse ja haiguse süvenemise uuesti üle.
Aga kõigest hoolimata tuleks tuleks last julgustada sporti tegema. Sporditegemine aitab lapse heaolule kaasa – näiteks kõhulihaste tugevdamine aitab köhimise puhul ning kergendab väljahingamist. Üla- ja alakõhulihaste tugevdamine toob aga parema rühi. Peale trenni on väga oluline lõdvestuda. Kiidetud spordialad on ujumine, vesiaeroobika, jalutamine, jooksmine, suusatamine, pallimängud, jalgrattasõit ja rulluisutamine.
Kuidas motiveerida oma last rohkem liikuma?
1. Innusta last vabatahtlikult liikuma
2. Pööra kogu tähelepanu julgustusele
3. Organiseeri lapsele iga ilma jaoks sobiv riietus
4. Muuda liikumisvahend lõbusamaks (kasuta näiteks õhupalle, sulgi)
5. Sõiduta last autoga vähem ja edendage igapäevast kehalist aktiivsust
6. Liikumise alla kuulub ka igasugune mänguline tegevus
7. Pea meeles, et peale igat 10-minutilist aktiivset liikumist võiks teha pisikese pausi
Järgnevad küsimused aitavad välja selgitada kas Teie lapsel võib olla astma.
1. Kas lapsel esineb sageli köha või vilistavat hingamist (“kass nurrub” rindkeres) või kaebab ta, et ei jõua hingata? Mõnikord kaebavad lapsed, et nende rindkere valutab.
2. Kas lapsel tekivad köhahood või vilistav hingamine mängimise, füüsilise pingutuse, naermise või nutmise ajal? Füüsilise pingutuse ajal või järgselt tekkiv köha võib olla ainus märgatav astma sümptom.
3. Kas laps väsib mängu ajal eakaaslastest kiiremini või väldib ta füüsilise pingutusega seotuid tegevusi (rattasõit, jooksmine jne)? Sageli tekib raskendatud hingamine füüsilise pingutuse ajal või järgselt, mille tõttu laps väsib kiiremini või lausa väldib pingutust.
4. Kas külmetushaigustega (viirushaigustega) kaasneb tavaliselt bronhiit (“haigus ronib sügavamale kopsu”) ja paranemine võtab kauem aega kui teistel? Viiruse ajal tekkiv ja vinduma jääv köha võib olla tingitud astmast.
5. Kas imik või väikelaps on tihti rahutu ja näib tundvat end ebamugavalt? Mõnikord on lapse rahutu une põhjuseks hingamistakistus, mis välisel vaatlusel jääb märkamatuks.
6. Kas lähisugulastel esineb astmat ja/või allergilisi haigusi? Allergia ja astma tekkes mängib olulist rolli pärilik eelsoodumus. Kahe astmahaige vanema korral võib lapse risk haigestuda ulatuda isegi kuni 80%-ni. Mõnikord võib haigus kanduda üle põlvkonna, pärandudes vanavanematelt lapselapsele.
7. Kas lapsel tekib köha või hingeldus kokkupuutel loomadega, õietolmudega või lihtsalt tolmuses või suitsuses keskkonnas? Õietolmud, loomad, suits, teravad lõhnad jm võivad olla astmahoogu vallandavaks teguriks.
Astmahaige ravi toimub lapse ja tema pere koostöös raviarstiga ning tähendab, et kõik pereliikmed peaksid olema kursis haiguse olemuse, lapse allergeenide ja määratud raviga. Astma ravi koosneb alati kahest poolest: allergeeni vältimisest või selle mõju vähendamisest ja ravimite kasutamisest. Mida rohkem õnnestub vältida kokkupuudet allergeeniga, seda vähem on vaja ravimeid ja vastupidi. Oluline on krooniliste põletikukollete (näiteks põskkoopas) väljaravimine ja ninahingamise takistuse (adenoidid, allergiline nohu jm) kõrvaldamine. Vabalt läbi nina hingamisel on kopsu jõudev õhk soojem, niiskem ja välissaastest puhtam. Õnneks on suuremal osal lastest võimalik tänapäevase raviga hoida astmat kontrolli all, ennetada haiguse süvenemist ning säilitada normaalne kopsude talitlus. Juhul kui astma on adekvaatselt ravitud, siis saab enamik astmaga lastest elada normaalset ja füüsiliselt aktiivset elu. Selleks, et hoida põletik kontrolli all ja vältida haiguse edasi arenemist, peab võtma põletikuvastaseid ravimeid ka siis, kui sümptome ei ole. Arst leiab koostöös lapse ja lapsevanemaga igale lapsele just tema haiguse ohjamiseks sobiva raviskeemi. Lapsevanema või lapse eest hoolitseja ülesandeks on tagada, et laps kasutaks ravimeid nii, nagu arst on määranud.
Haigusest üldiselt
Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus. Astmaatiline põletik põhjustab limaskesta turset ja limaerituse suurenemist. Limaskesta põletik ja sellest tulenev bronhide ahenemine on kaitsereaktsioonid erinevate väliste ärrituste vastu. Ahenemise võivad esile kutsuda näiteks ärritavad lõhnad, külm ilm, tugev stress ja kokkupuude loomade või õietolmuga. Astma tavalised sümptomid on köha, hingamisraskus, suurenenud rögaeritus ja vilistav hingamine. Päeva jooksul sümptomid tavaliselt muutuvad (öised ja hommikused sümptomid). Sümptomeid võivad esile kutsuda ka mitmesugused tegurid: füüsiline koormus, külm õhk, õhus leiduvate allergeenid, tubakasuits, teravad lõhnad. Astma täpset tekkepõhjust ei teata. Siiani ei ole leitud ühest seletust sellele, miks mõnel inimesel tekib astma ja teisel mitte. Kindel on, et olulist rolli mängib pärilik eelsoodumus, lisaks keskkonnast tulenevad tegurid.
Astma on peamine lapseea krooniline haigus ja laste haiglaravile sattumise põhjus. Astma kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega. Umbes 80% astmajuhtudest avaldub astma enne 5 eluaastat. Astma pole enamasti täielikult väljaravitav, kuid õige raviga saab enamik lapsi elada füüsiliselt aktiivset elu. Laste astmal on tugev seos allergiaga, kuid mitte alati. Umbes 75-80% astmaga lastest on allergilised mõne aine suhtes.
Laste astma, eriti haiguse alguses, võib kulgeda väga väheste sümptomitega ja võib jääda märkamatuks. Isegi arst ei pruugi läbivaatlusel kõrvalekaldeid leida. Lapsel võib olla vaid harvaesinev ja vähe väljendunud hingamisraskus, periooditi kerge köha või öine hootine köha, mis tekib tavaliselt hommikupoole ööd. Mõnikord võib olla köha lastel ainsaks astma sümptomiks või avaldub astma hoopis sagedaste külmetushaigustena, millest paranemine võtab kaua aega. Suurematel lastel aitab astmat diagnoosida kopsufunktsiooni uurimine ehk spirograafia. Mõnedel lastel võib suuremaks kasvades astma muutuda kergemaks ja mõnedel vastupidi raskemaks. Mõnikord võivad astma sümptomid kaduda isegi aastateks (“laps kasvab astmast välja”), kuid sageli sellisel juhul taastub astma hilisemas elueas uuesti.
Soomes on astma üks levinumaid kroonilisi haigusi lastel, mõjutades umbes 5-7 % lastest. Sama suur protsent on lapsi, kes põevad astma sarnaste sümptomitega haigusi. 80% laste astmast on allergiline õietolmuga seostatav astma.
Avafoto: (PantherMedia/LightField Studios/Scanpix)