Eelkõige pöörduvad psühhiaatriasse lapsed, kelle vanematel on suured probleemid – nad on jäänud töötuks ja langenud depressiooni. “Vanematel jätkub laste jaoks siis vähem vaimujõudu,” räägib Tallinna Lastehaigla psühhiaatria osakonna juhataja Anne Kleinberg.
Kui täiskasvanu mured lahenevad tihti töö leidmisega, siis lastel see Aadamsoo sõnul nii kergelt ei lähe. “Vanemad taastavad töö leides oma sotsiaalse suhtlusringi, kuid lapsed võivad olla omavahel väga õelad ja sõbrad tõrjutut enam ringkonda tagasi ei võta,” rääkis Aadamsoo.
See aga jätab lapse psüühikasse kustumatu jälje. PERHis on lasteosakonnas 15 kohta, lisaks viis lisavoodit – praegu on haiglas 13 patsienti. Lastehaigla voodid on aga alati täis.
Kleinbergi ja Aadamsoo sõnul on siin mõttekoht riigile – huviringide raha kaotamine ja muu selline mõjutab lapse sotsiaalsust. Ka peaks hoolitsema selle eest, et koolis või lasteaias oleks tasuta toit, et vanem ei peaks muretsema lapse tühja kõhu pärast, vaid saaks teda huvitegevustes aidata. “Vaadake, milline Eesti elu praegu on,” osutas Kleinberg kurvastusega. “Palju kihistumist, vaesust…”
Lastehaiglas pole harvad juhud, kus laps tuleb haiglasse, sest üks vanem on teinud enesetapu või isa on leidnud kaaslaseks viinapudeli. “Riigi häda on see, et laste peale kiputakse mõtlema siis, kui on suur kriis,” rääkis Kleinberg. “Aga siis on hilja, lapsi tuleks aidata süsteemselt.”