Üks kunagine tuttav, kes on mind vähemalt kümme korda lõunale kutsunud, tavatses pärast kutse alatist tagasilükkamist ohata, et ju pole tema see õige mees: „Pole olemas naisi, kes ütlevad EI. On mehed, kellele öeldakse EI,” kirjutab Marge Rahu ajakirjas Playboy.
Minuga lobiseda või lõunat süüa pole mingi saavutus. Saavutus on pigem jõuda lõunasöögist kaugemale. Kahjuks või õnneks on maailmas peale meeste nii palju muud põnevat, et suhete arendamine lõunasöögist kaugemale pakub mulle üldjuhul vähem huvi kui purilennukil hõljumine või Mehhiko arheoloogilistes kaevamistes osalemine.
Igal naisel on meeste jaoks oma mõõdupuu. Tänu sellele on igal mehel võimalus kohata naist, kellele ta meeldib just sellisena, nagu ta on. Üks lihtne viis oma reitingut teada saada on unustada igasugune märkide lugemine ja signaalide saatmine ning küsida kõik elulised küsimused otse (kuid mõistagi valides kohta ja viisi): „Kas ma meeldin sulle?“ või „Kas sa oleks nõus minuga seksima?“
Mehed ja naised on erinevad ja just see muudab nad teineteise jaoks ihaldusväärseks. Me pole küll täiuslikud, aga kui unustame tobedad vaheseigad ja väikesed erimeelsused, avastame endalegi ootamatult, kuidas seesamune ebatäiuslik vastassooesindaja on meie südames kindla koha sisse võtnud. Mõnikord ei saa me seda, millest unistame. Ja mõnikord saame palju rohkem. Aga ju nii peavadki asjad käima. Kellelegi öeldud EI on alati kellegi teisele lubatud JAH.
Refereeritud artikli täisteksti loe ajakirjast Playboy