Gossip.ee lugeja küsib: “Minu naine kahtlustab ja kontrollib kõike. Kõrini on sellest! Alati leiab enda õigustuseks mingi põhjenduse. Kui seletan kõik põhjalikult ära, leiab jälle uue süüdistuse. Kas tal on mingi haigus? Ta kahtlustab ka oma töökaaslaseid. Naise vanemad on ka mures, et ta kogu aeg selline imelik on.”
Psühholoog vastab:
Tere, napi kirjelduse põhjal võib teha lihtsalt hüpoteetilisi järeldusi. Isiksusehäire võimalust toetavad järgmised märgid: Naine on selline olnud juba noorukipõlvest peale Naine pole teadlik oma käitumise mõjust teistele inimestele Naine näeb oma probleeme välisena ehk sellisena, mis maailm talle teeb (ei näe ennast probleemi põhjusena). Kirjeldan järgnevalt paranoilist isiksust. See ei tähenda muidugi Sinu naisele diagnoosi panemist. Pigem on lihtsalt taustainfoks. Probleemi süvenedes võiks pöörduda psühhiaatri poole. Kahjuks ei ole isiksusehäirega patsiendid eriti koostöövalmid ega muutuste suhtes motiveeritud.
Paranoiline isiksus on umbusklik, tõlgendab teiste käitumist ähvardusena oma isikule või omandile. Sageli interpreteerib teiste käitumist potentsiaalse ohuna. Ta ise peab end õiglaseks inimeseks, kellele tehakse liiga. Teisi inimesi peab ta petlikeks, äraandlikeks, salaja manipuleerivateks, kes tahavad teda takistada, diskrimineerida, alla suruda. Paranoiline isiksus arvab, et on kergesti haavatav ning et inimesi ei või usaldada. Teiste motiivid on tema arvates kahtlased ning nad petavad. Kui ta pole piisavalt ettevaatlik, siis inimesed manipuleerivad temaga, teevad talle kurja ja kasutavad ära. Kui keegi käitub sõbralikult, siis püüab ta teist ära kasutada. Kui inimene hoiab eemale, siis tõestab see tema ebasõbralikkust.
Paranoiline isiksus annab endale järgmisi käsklusi: Ole valvel! Ära usalda kedagi! Otsi varjatud motiive! Ära lase ennast ära kasutada! Paranoiline isiksus kasutab oma käitumuslike strateegiatena ülivalvsust, ettevaatlikkust, kahtlustamist, peidetud motiivide ja nende märkide otsimist. Ta on tihti vihane ja ärevuses. Tavaliselt pole isiksusehäirega inimestel oskusi ega tahtmist muutuda. Nad ütlevad, et siis poleks nad enam nemad ise.