Kas teed end ise vanemaks kui oled? Sinu vaated elule võivad Sind üllatavalt palju vanemaks teha ning isegi väikesed muutused Su suhtumises muudavad Sind nooremaks ja energilisemaks, kirjutab Liz Vaccariello, ajakirja Prevention peatoimetaja ning raamatu Flat Belly Diet! autor.

Väga hea uudis vananemise vastu võitlemisel on see, et just väikestel asjadel on suurim mõju! Eksperdid on tulnud järeldusele, et kõik, alates sõprade valikust kuni soovile uutele väljakutsetele vastu astuda, mõjutab seda kui kaua Sa elad ning kui tervena ja noorena Sa end iga päev tunned. Mõned väliselt täiesti süütud harjumused ja iseloomuomadused võivad Sind paratamatult vanemaks muuta. Alljärgnevalt mitu ohtu, mille peale tasub mõelda:

Sulle meeldib üksi kodus istuda
Vastavalt Rootsis Karolinska Instituudis tehtud uurimusele rohkem kui 500 mehe ja naise hulgas vanuses alates 78 aastat ja vanemad, on seltskondlikel inimestel 50% väiksem võimalus muutuda dementseks. Uurimusest osavõtjad kirjeldasid end ka kui inimest, kes ei satu kergesti stressi. Uurijad arvavad, et nende kohanemisvõimeline ajutegevus võib olla põhjustatud väiksemast kortisooli tasemest. “Stressihormoon” kortisooli ületootmine võib takistada ajurakkude omavahelist ühendust. Isegi kui peo keskpunktiks olemine pole Sinu elustiil, siis piisab ka vähemast – alusta lühikest vestlust kohvipoes või räägi kellegagi enne trenni algust, ka see aitab. Selleks, et kortisooli taset vähendada, võib proovida mediteerida või lihtsalt teed juua.

Sa oled teknofoob
Õpi kasutama Skype´i ja Twitter´it, et ajurakud terve ja noorena püsiksid. Paljud väga vanad inimesed saadavad e-maile, otsivad google kaudu üles kadunud sõpru ja isegi “deidivad” online. Uurijad ütlevad, et tehnika viimase sõna kasutamine ei aita meil mitte ainult vaimselt terane olla, vaid ka sotsiaalses mõttes aktiivne olla, nagu näiteks ühenduses sõprade, pereliikmete ja viimaste sündmuste ning uudistega. Sa tunned end vitaalse ja olulisena.

Su klaas on pooltühi
17% ameeriklastest on “flourishers”, ütleb üks uurimus ajakirjas American Psychologist. Neid inimesi iseloomustab positiivne ellusuhtumine, neil on eesmärgid ja kokkukuuluvustunne ning nad on tervemad kui “languishers” ehk siis see 10% täiskasvanutest, kes ei ole iseendaga rahul. Enamus meist jäävad kusagile sinna vahepeale. “Me peaksime püüdlema selle poole, et õitseda, et leida oma elu mõte,” ütleb Dr. Corey Keyes, sotsioloogiaprofessor Emory Ülikoolis. “Sardiinias, Itaalias ja Okinawal Jaapanis, kus inimete eluiga on pikim, peetakse tähtsaks kõva töötegemist, kuid mitte tähtsamaks kui perega koos ajaveetmist, oma hinge harimist ja teistest hoolimist.”

Sa ei lähe tavaliselt vastu uutele väljakutsetele
Inimesed, kes enda meelest on kõrge enesedistsipliiniga ja järjekindlad edasijõudjad, elavad kauem ja neil on 89% madalam riskifaktor, et haigestuda Alzheimeri tõppe kui vähem kohusetundlikel inimestel, seda vastavalt kahele uurimusele. Võta end kokku, kontsentreeru eesmärgile, kasuta rohkem oma ajupotentsiaali! Püstita isiklikud eesmärgid ja karjäärieesmärgid ning püüa need teatud ajaks teostada. Peale selle, proovi uusi asju, et oma aju stimuleerida. Kui sa tavaliselt loed ilukirjandust, siis vahelduseks loe näiteks üks elulugu läbi.

Sa ei kohtu kunagi oma sõpradega
Head inimestevahelised suhted toimivad kui puhver stressi vastu. Teadmine, et Sinu ümber on inimesi, kes Sind toetavad, aitab Sul terve olla nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Krooniline stress nõrgestab immuunsüsteemi ja rakud vananevad kiiremini, mis omakorda viib eluea lühenemiseni. Kuid mitte igast inimesest pole abi. Sa vajad sõpru, kellega Sa saad rääkida, ilma et nad Sinu üle kohut mõistaksid või kritiseeriksid.