OHMYGOSSIP — Soomest Jyväskyläst pärit Eveliina Rauhansalo on noor ja tegus naine, kes räägib, kuidas ta ortoreksiasse haigestus. Täna käib haigusest paranev Eveliina käib kahe kohaga tööl, treenib personaaltreenerina kliente, tegutseb massöörina ja treenib endki jõusaalis, vahendab Iltalehti.

Eveliina Rauhansalo´l (26) on parasjagu füsioterapeudi õpingud lõpusirgel ning eelmise aasta juulis tähistas ortoreksiast vabanenud naine pulmi. Eveliina räägib oma mõtetest ajal, mil raskelt ortoreksia küüsis vaevles ning teekonnast tervemate eluviiside juurede.

Eveliina suhtumine toitu muutus, kui ta valmistus bikiini fitnessi võistluseks aastal 2014. Võistlusvorm eeldas 20 kilo kaalukaotust, 77-lt kilogrammilt 58-le. Söömise planeerimine ja toidu peale mõtlemine võttis hulk aega ja keerles pidevalt mõtetes. Enda hästi läbimõeldud toidud olid alati karpidega kaasas ja ainult isetehtud toitu ta sõigi, et teaks, mida see sisaldab. “Olin väga täpne ja sõin väga täpselt. Kui sõin midagi ebatervislikku, mida keha polnud tükk aega saanud, organism kohe reageeris. Seetõttu hakkasin toiduaineid jaotama mittesobivasse ja keelatud tabelisse.”

Olukord ei muutunud ka peale võistluseid kergemaks, mil ta oli otsustanud lubada endale mõned hõrgutised. “Tellisin mehelt 6 sõõrikut. Seejärel tõdesin, et neljast piisab ka, siis otsustasin, et luban endale kaks ja lõpuks ei ühtegi.”

Eveliina lõpetas söömise ka õpilassööklas, sest planeeris juba pikalt ette, mida ja millal sööb. Arvestus oli aga koheselt segi, kui sõbrad kutsusid spontaanselt sööma. “Mind ärritas see väga. Olime koos nepaallasega kokku leppinud, et läheme. Aga ma ei soovinud valget riisi, koorekastet või leiba just sel laupäeval. Salativalikud seal kohas olid olematud. Keeldumine ja teise kohta minek ei tulnud kõne allagi. Ma lihtsalt ei soovinud süüa seda toitu just sellel päeval, kuna olin planeerinud teisiti söömist,” kirjeldas naine oma ärritumist blogis.

Üllatused ei teinud head meelt. Ahistas, kui mees oli kodus toitu teinud – plaani järgi oli naisel teistsugune toit ette nähtud. Ta jättis suhkru täielikult menüüst välja ja loobus ka puuviljadest. Ka kõik köögiviljad ei sobinud, sest nendes oli liiga palju süsivesikuid. Pidid olema vaid spetsiaalsed rohelised köögiviljad. Teravili ja pasta jäid samuti toiduvalikust välja. “Korra mul ütlesid närvid ülesse, kui banaanipannkookidesse oli pandud juurde veidi suhkrut,” jätkab Eveliina.

Teinekord ladus Eveliina poes olles toidud riiulisse tagasi, sest ei pidanud neid siiski vajalikuks või siis otsustas üldse teist toitu teha. Piirangutega seatakse endale eesmärke, aga liiga kitsad piirid tekitavad ahistust ja eluraskusi, teab naine tagantjärgi.

“Tuleks püüelda paindlikkuse poole, mitte elada rangete piiride järgi,” tunnistab naine, olles oma haigusega toime tulnud. Tema jaoks on üheks toimivaks viisiks ka see, kui mõelda, kuidas ta enda klientidele nõu annaks. Eveliina on tähele pannud, et klientidel on aina enam teadmisi tervisliku toitumise ja toiduainete kohta. Tihti ununeb, et me ei vaja grammitäpsusega toiduvalikut. “Enamikele mõjub hõrgutiste piiramine, köögiviljade lisandumine ja regulaane söömine. Paljud tunnevad end õnnelikumana, kui ei aja näpuga nii ranget joont.

Täna peab Eveliina oma suhtumist toiduvalikutesse tasakaalukaks. Aasta jooksul on ta ise oma mõttemaailma muutnud. Ta sööb jätkuvalt 5-6 korda päevas ja valmistab toitu karpidega kaasa. Nädala sisse maiustused ei kuulu, küll aga võtab ta nädalalõppe vabamalt. Liiga vabalt ta söömist siiski ei võta ja nii Eveliina meelest ka ei saaks. “Mul on hea enesetunne, kui söön regulaarselt puhast toitu. Tuleb osata öelda “ei”, muidu vaid lebakski sohval ja sööks saiakesi.”

_________________________________________________

Ortoreksia on haigus, mille puhul tervislik toit ja toitumine muutub kinnisideeks ning hakkab elu kontrollima. Tüüpiliseks peetakse tervislikust toidust mõtlemist, söömise kontrollimist ja erinevate dieetide või suuniste täitmist. “Häire on siis lahti, kui söömine ja toit hakkab igapäeva elu valitsema. Eriti, kui söömisega seotud piirangud muutuvad karmiks ja piiritlevaks: näiteks, kui loobud söögirutiini tõttu sõpradega kohtumisest. Või kui normaalsest söögist kõrvalekaldumine hakkab tekitama tugevat ärevust, häbenemist ja iseenda jälestust,” ütleb tervise psühholoog Anu Kangasniemi.

Tervislik ja täisväärtuslik toitumine on muutunud viimase aja trendiks ja haaranud kaasa palju noori naisi. Ortoreksia kulgu mõjutab ka isiksus, muud eluolud ja stressimõjutajad. Kõikidele söömishäiretega inimestele on tüüpiline söömisega oma emotsioone ja tundeid kontrollida. Ortoreksia puhul on eesmärk süüa õigesti, mis viib söömise kontrollimiseni ja “valede” toiduainete vältimiseni. Tähtis on tunnistada endale kompulsiivse söömise tähendus. “Minu töö eesmärgiks on aidata inimestel tunnistada seda ja teisi söömise taustal olevaid psühholoogilisi tegureid,” ütleb Kangasniemi. “Tähtis on õppida oma keha kuulama ja süüa sõltuvalt vajadusele ning õppida käsitlema raskemaid mõtteid. Eesmärgiks on lähtuda füsioloogilisest tundest ja kogemusest, selle asemel, et töötada mõne jäiga juhise kallal. Range söömise piiritlemine tundub olevat seotud eduka kaalulangetuse ja füüsilise heaoluga. Kõige tähtsam on oskus kuulata on keha vajadusi, mis on ortoreksia tõttu nõrgenenud.  Oluline on tunda, et söömine põhjustab heaolutunnet ja on elu üks loomulik osa.”