Ohmygossip.ee / Ohmygossip Couture / OHMYGOSSIP Teen / Intervjuud / Seltskonnauudised / Suhted & Seks / Üritused / Blogid / Mitmesugust / Ilu & Mood / Film & TV / Gourmet
NordenBladet.ee / Ühiskond, Poliitika ja Äri / Reisimine & Kultuur / Kodu & Lapsed / Tervis, Keha & Vaimsus / Helena-Reeda Blogi / Eesti uudised / Soome uudised / Päevauudised

Hea seedimise võtmeks on ensüümid, aluseline ja kiudaineterikas toitumine

OHMYGOSSIP — Hea seedimise võtmeks on ensüümid, aluseline ja kiudaineterikas toitumine. Loe, kuidas ensüümid, toidu aluselisus ning kiudained sinu seedimist mõjutavad!

Ensüümid
Toidu kuumutamine toidu kvaliteeti ei paranda. Uuringud on näidanud, et kuumus muudab kuni 85 % toitainetest kättesaamatuteks ja hävitab kõik ensüümid juba 47 kraadi juures umbes 20 min. jooksul. 3 minutit keemistemperatuuril hävitab kõik ensüümid.

Ensüümid on kriitiliselt vajalikud meie keha heaks toimimiseks. Igas sekundis töötavad meie kehas miljonid ensüümid, et saaksime hingata, süüa liikuda ja elada. Kui pole ensüüme, pole ka elu.  Meie keha  toodab seedeensüüme ja metaboolseid ensüüme nagu amülaas, pepsiin, lipaas, proteaas , laktaas jne. 

On ütlus, et noor kasvav organism võib seedida isegi raudnaelu. Peale 40 ndat eluaastat hakkab aga organismis vähenema ensüümide konsentratsioon ning see võib põhjustada seedeelundite talituse häireid. Sellest hetkest tuleb söödava toidu suhtes olla palju tähelepanelikum kui varem.

Toorest toidust saame lisaks toiduensüüme, mis soodustavad seedimist. Vähenda oma menüüs surnud toidu osakaalu. Suurenda elusa toidu osakaalu. Väldi konserveeritud, rafineeritud, pikalt kuumutatud ja muul viisil töödeldud toite. Söö rohkem värskeid, küpseid kuumutamata aed- ja puuvilju ning idandeid. Need on kuhjaga täis elavaid ensüüme ja on võtmeks toitainete omastamisele.

Söö vähem happelisi toite ja suurenda aluseliste toitude osakaalu

Tänapäeva inimesed on harjunud sööma liiga happelisi toite. Normaalne vahekord peaks olema 80% aluselisi ja 20% happelisi toite.

Suurimat happelist jääki tekitavad lihatooted, liha, valge jahu (valged makaronid ja riis), nisujahust küpsetised, suhkur ja seda sisaldavad tooted (maiustused, karastusjoogid jne), alkohol, poolfabrikaadid, töödeldud toit (keedetud, praetud, rafineeritud, homogeniseeritud), kohv, kaunviljad, piimatooted, eriti juustud.

Aluselist jääki tekitavad enamus värsked puu ja – köögiviljad, rohelised taimed, marjad, idandid, võrsed, toortatar, kinoa jne. Laias laastus värske puhas töötlemata toit.

Kiudained
Kiudained on süsivesikud, mida ei lagundata peensooles, vaid mis jõuavad jämesoolde peaaegu puutumatult.  Kiudained lühendavad toidu soolestiku läbimise aega, sest stimuleerivad sooleliigutusi ning muudavad seedimise efektiivsemaks.

Kiudained on kasulikud soolte tööle, aidates vältida põletike ning hemorroidide teket, soodustades kasulike bakterite arengut. Kiudainerikka toidu söömise tulemusena väheneb ülemäärane kolesteroolisisaldus veres, langeb kõrgenenud veresuhkru tase, kiireneb toksiliste ainete väljutamine soolest, väheneb risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse ja suhkurtõvesse, väheneb oht kõhukinnisuse tekkele ja paraneb seedimine.

Kiudaineid leidub vaid taimsetes toiduainetes – juur- ja puuviljades, marjades, täisterades, pähklites, seemnetes,  ubades ja hernestes.  Oluline on taimi süüa koos koorte ja seemnetega. NB! Mahlad kiudaineid ei sisalda. Kiudaineid on vees lahustuvaid ja vees lahustumatuid. Neil on erinevad funktsioonid ja mõlemaid läheb organismil vaja.

    Vees lahustuvad – näiteks pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt.
    Vees lahustumatud – näiteks hemitselluloos ja tselluloos, mida on rikkalikult täisteratoodetes ja aedviljades. Tselluloos on taime rakukesta komponent, mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust.

Päevas peaks täiskasvanud inimene saama 25–35 g kiudaineid. Liigne kiudaine tarbimine,üle 40 g päevas seob aga lisaks jääkainetele ka organismile vajalikke mineraalaineid raskesti lahustuvatesse ühenditesse ja takistavad niimoodi nende imendumist organismis.

Probiootilised ja prebiootilised toiduained parandavad seedetrakti mikrofloorat
Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit. Seal asub kuni 70 % inimese immuunrakkudest ning seal toimub tarbitud toidu seedimine, imendumine ja väljutamine. Meie soolestikus elab umbes 2 kg baktereid – üle 400 erineva tüübi häid baktereid, kokku umbes 100 triljonit bakterit, millest enamik asub jämesooles.

Tavaliselt on „head“ ja „halvad“ bakterid omavahel tasakaalus. Soolestiku mikrofloora tasakaalu häirivad halvad toitumisharjumused ja elustiil ning antibiootikumid, hävitades kasuliku mikrofloora, hakkavad vohama halvad bakterid, parasiidid, hallitus- ja pärmseened.

Sõltuvalt igapäevasest menüüst saab inimene suuresti muuta oma mikrofloora kvaliteeti, suurendades  heade bakterite arvu kuni 2000 korda. On andmeid, et kui inimene tarbib 50-70 g loomseid valke päevas, on häid baktereid tal sada korda vähem kui neil, kes tarbivad 10-30 g loomseid valke päevas. Seega- liiga palju loomseid valke ei ole hea.

Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele  headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles.

Probiootiliste toiduainete hulka kuuluvad  naturaalselt hapendatud toitud nagu hapukurk, hapukapsas, hapendatud seened, fermenteeritud  soja, miso, natto, tempeh, keefir, hapupiim ja jogurt. Jogurt ei pea tingimata olema lehmapiimast. Häid baktereid saab kasvatada ka kodustes tingimustes näiteks kookospiima sees.

Prebiootiliste toiduainete hulka kuuluvad oder, linaseemned, kaunviljad (oad, herned, kikerherned, läätsed), kaerahelbed ning kõik puu- ja köögiviljad, eriti banaan, porrulauk, sibul, spinat ja võilillelehed.

Prebiootilised ja probiootilised toiduained võivad kaasa aidata seedeelundite talitushäirete leevendamisele ning toetavad seedeelunditega seotud immuunsüsteemi organismi üldises immuunsüsteemis.Vajadusel on abiks ka kvaliteetsed  probiootikumid. Efektiivses tootes peaks olema vähemalt kaks bakterite liiki ja nende kontsentratsioon peaks olema vähemalt 10 (9) .  Probiootikumidest on abi näiteks kõhulahtisuse, ärritatud soole sündroomi, kõhugaaside ja peale antibiootikumi kuuri mikrofloora taastamisel.

Seedimist korrastavad taimed:
Harilik köömen, aedtill, linaseemned, harilik leesputk, aedseller, aedpetersell, harilik raudrohi, liht-naistepuna, paakspuukoor (tugeva lahtistava toimega), palderjan, põdrasammal, kõrvenõges, harilik nurmenukk, hanijalg, harilik võilill (juur), kirikakar, harilik leesikas, aed-koriander, saialill, harilik pune, piparmünt, koirohi, teekummel, mustikas, kukerpuumarjad, pihlaka- ja kibuvitsamarjad, astelpajumarjad.

 

Alli
kas: Kehakeel.ee



Reklaam:
error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service & Link Directory



blog.tr.ee