Lugeja küsib:“  Saan viimasel ajal oma töökaaslaste ja kodustega halvasti läbi. Olen pettunud, sest mind ja mu tööstiili ei mõisteta. Jah, olen küll aeglasem kui teised, aga väga põhjalik. Kui mul tööl midagi pooleli jääb, võtan asjad koju kaasa ja lõpetan seal. Mul on kujunenud üks imelik komme, seetõttu kirjutangi.“

“Kui ülemus minu töötempo kohta märkuse teeb, siis ma nagu karistan ennast sellega, et kontrollin kogu töö üha uuesti üle. Nii olen kindel, et ei jää sisse ühtegi viga. Kodus on mees pahane, sest pere jaoks jääb töö tõttu vähem aega. Seda ta aga ei märka, et kõik on kogu aeg koristatud ja korras. Ma kohe armastan täpsust ja korda, mis selles siis halba on?“

Psühholoog vastab:

Sinu puhul võib olla tegemist täiuslikkuse taotlemisega. Kuna perfektsionistile meeldib kõike süstematiseerida ja korrastada, võib ta igapäevategevustes ajahätta jääda. See on konfliktide allikaks nii töökaaslaste kui lähedastega. Teised ei pruugi mõista sinu poolt kehtestatud reegleid, su süvenemist ning korrektsust. Kui koolisüsteemis leiab selline reeglite täpne täitmine ja ülim kohusetundlikkus tunnustust, siis päriselus võib perfektsionism tunduda häiriva ja isegi kohatuna. Oodatud tunnustuse asemel võid saada hoopis pilgete osaliseks ning tunda end halvasti. Tunded, mis valdavad täiuslikkuse ihalejat, on tavaliselt ärevus, ebakindlus, enesesüüdistused, abitus, pettumus. Tundes end läbikukkununa, võidakse langeda isegi depressiooni.

Korrastamine ja üle kontrollimine on küll tänuväärt tegevused, kuid äärmusliku korraarmastusega kaasnevad otsustusvõimetus ning hirm teha vigu. Nii võid mitmeid olulisi asju hoopis edasi lükata ning tähtsate otsustega viivitada. Pisiasjad, endale kehtestatud reeglid, nimekirjad, ajakavad jms. süstematiseerimistöö võib sisulise poole unarusse jätta. Kui perfektsionist jääb ajahätta, siis reeglina ei palu ta teistelt abi, sest peab end vastutavaks nii iseenda kui sageli ka teiste tegemiste eest.

Tüüpmõte võib olla näiteks selline: „Kui ma seda tööd ise ära ei tee, siis see jääbki tegemata.“ Teised inimesed võivad tunduda perfektsionistile vastutustundetud, ebakompetentsed ja ebajärjekindlad, sest ta võrdleb nende poolt tehtut oma seatud kõrgete nõudmistega. Kui kõik ei lähe nii, nagu perfektsionist kavandas, on ta pahane, tunneb võimetust ja abitust ning püüab olukorda lahendada veelgi tõhusama süsteemi loomisega.
Kogu selline tööle pühendumine, korrastamine ja reguleerimine võivad röövida vaba aja ning lõpuks ka sõbrad. Teised inimesed tajuvad perfektsionisti jäiga, pinges oleva, huumorimeeleta, liiga tõsise inimesena.

Kui teatud olukorrad on nii lähedastele kui ka iseendale väga häirivad, siis võib abi olla kognitiivsest käitumisteraapiast. Koos psühholoogiga analüüsitakse probleemsetes situatsioonides esinevaid mõtteid, tundeid ja käitumist ning tasapisi harjutatakse tõhusamat käitumist.

Väikesed näpunäited inimestele, kes tunnevad end teemast puudutatuna:
· luba teistel ja endal eksida, keegi pole täiuslik
· tee julgelt väikesi vigu, sellest ei muutu midagi
· usalda rohkem teisi
· ära võta teiste tööd enda kanda
· lahuta meelt ning tekita endale juurde vaba aega
· püstita ainult realistlikke eesmärke
· suhtle lähedaste ja sõpradega