Lugeja küsib: „Olen väga ebausklik. Mulle meeldib väga saade Selgeltnägijate tuleproov. Musta kassi nähes sülitan ikka igaks juhuks kolm korda üle õla. Siis mul on veel mitmeid reegleid, mis aitavad halba eemal hoida, aga nendest on piinlik täpsemalt kirjutada. Kujutlen ja unistan, et mul on ka erinevaid võimeid ja et elan hoopis teises kohas ja teiste inimestega. Tundub, et viimasel ajal ei võta isegi mu pereliikmed mind tõsiselt. Miks ma nii imelikult käitun?“
Psühholoog vastab:
Inimesed kasutavad alateadlikult mitmeid kaitsemehhanisme, mis võimaldavad ängistust tekitavaid olukordi teisiti tõlgendada. Need ego kaitsemehhanismid aitavad säilitada hingerahu. Inimese leidlik vaim kasutab ängistusest vabanemiseks väga paljusid viise, seega pole järgnev kaitsemehhanismide loetelu kunagi täielik:
Huumor – heas naljas on tihti veidi kibedat tõtt. Nali aitab teistega suheldes oma ängistust varjata ning naljaga on kergem teistele ebameeldivat tõtt ütelda.
Tõrje – ebameeldivate mõtete, soovide, mälestuste ja ülesannete n-ö unustamine ehk alateadvusse surumine.
Altruism e. eneseohverdus – käitumine, mis on tulemuseks moraalselt vastuvõtmatute egoistlike soovidega võitlemisel. (Altruism oma olemuselt on tegelikult üsna keeruline. Eneseohverdust peetakse ka hetkehüvest loobumiseks tulevikus saadava suurema hüve nimel. Seega vägagi egoistlik tegevus!)
Sublimatsioon – primitiivsete agressiivsete ja seksuaalsete tungide muutmine ühiskonnale vastuvõetavaks tegevuseks. Lihtsaimaks näiteks on erinevad kunstivaldkonnad.
Teisaldamine – ühele isikule või objektile suunatud tunded kantakse üle teisele isikule või objektile.
Projektsioon – enda vastuvõtmatute mõtete või tunnete ülekandmine teistele, süüdistamine
Ratsionaliseerimine – õigustuse leidmine oma mõtetele, tunnetele ja käitumisele
Tühistamine – juba toimunud situatsiooni sümboolselt parandamine (nt. sülitatakse musta kassi nähes üle õla)
Eitamine – ei tunnistata fakte või subjektiivseid kogemusi
Vastandreaktsioon – soovidele või mõtetele diametraalselt vastupidine käitumine. (nt. vett kartev inimene hakkab ujumistreeneriks)
Kinnistumine – vanasse eluviisi klammerdumine
Regressioon – varasemasse arengujärku tagasipöördumine (raskematel juhtudel ulatub see reaalsuse täieliku eitamiseni). Ka erinevad aja maha võtmise viisid nagu mõnuainete pruukimine, hasartmängud, liigne filmide vaatamine.
Dissotsiatsioon – karakteri ja identsuse tahtlik muutmine
Identifikatsioon – matkimine ehk imitatsioon (nt. neljateistkümne lapse ema Nadya Suleman jäljendab kõiges Angelina Joliet)
Lõhestamine – isikute ja objektide headeks ja halbadeks jagamine. See võimaldab ilma süütundeta „pahadega“ halvasti käituda.
Osad kaitsemehhanismid maandavad ärevust, aga irratsionaalsel viisil. Need takistavad arengut, sest eitavad reaalsust ja halvavad kohanemisvõime. Tegelikkuse moonutamisest või eitamisest võivad halvemal juhul saada alguse psüühikahäired. Tegelikult on ainult üks hea variant – olukorra realistlik hindamine ja probleemidele lahenduskava koostamine.