“Vanaema nipid pole põlvkonnakatkestusest üle pääsenud (kuigi näiteks isapoolne vanaema oli Senaki ümbruses tuntud ravitseja), aga mõned lemmikpruugid on olemas. Näiteks meeldib mulle kalmust närida. Aga väga vibrasse ma pole tahtnud selle loodusevärgindusega minna, ma elan maal – looduslikus ja rahulikus keskkonnas, heade naabritega, see on parim ennetusravi,” räägib Ohmygossip.ee’le eesti folklorist ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja.
Milline on teie suhe loodusega, loodusraviga, kui palju olete kursis ravimtaimedega? Kas teil on mõni hea vanaema aegne nipp, kuidas loodus ravib või ravimtaimi rohu eest kasutada?
Suhe on täiesti olemas, kuigi näiteks marjul ja seenel mul käia ei meeldi. Longiks pigem niisama. Või veel parem, pikutaks samblal või puutüvel. Loodusraviga on olnud nii palju kokkupuudet, et Tartus õppides töötasin ka linnapolikliinikus ravimassöörina ning juhtus, et pidin mõne radikuliidi- või liigesevalurohu ise kokku segama. Retseptialast patsutust sain Vigala Sassilt ja Olav Leifilt. Tavalisemaid ravimtaimi, nagu kummel, nõges, raudrohi, varemerohi, üheksavägine, naistepuna ja nii edasi, oskan ikka korjata ja kasutada, nagu enamustes normaalsetes traditsioonilistes peredes osatakse.
Vanaema nipid pole põlvkonnakatkestusest üle pääsenud (kuigi näiteks isapoolne vanaema oli Senaki ümbruses tuntud ravitseja), aga mõned lemmikpruugid on olemas. Näiteks meeldib mulle kalmust närida. Aga väga vibrasse ma pole tahtnud selle loodusevärgindusega minna, ma elan maal – looduslikus ja rahulikus keskkonnas, heade naabritega, see on parim ennetusravi.
Mida arvate taaskasutusest ning kui palju ise taaskasutate?
Kahe käega poolt. Taaskasutuse paljusust ei oska ma hinnata, see toimub mingite pisiasjade kaudu ja märkamatul moel. Täiesti tavaline taaskasutus on ju kasutatud viinapudelisse omatehtud mahla villimine või kompostihunniku pidamine. Kasutatavaid riideid olen ka vedanud, kus neid parasjagu vaja. Ideid olen mitmes erinevas olukorras taaskasutanud – harrastustest ametialasesse töösse ja vastupidi.
Tänapäeva elu pöörleb paljuski raha ümber. Ent parimad asjad öeldakse, on siin maailmas tasuta. Mis on need parimad asjad, tegemised, olemised teie jaoks, mis on tasuta ja asendamatud?
Sõbrad, nii tööl, kui muus seltsielus. Sõpradega või muidu imetlusväärsete inimestega millegi loomine. Selles mõttes on mul vedanud, et mul on muusikutest sõpru ja tuttavaid, kellega näiteks lauludel siia ilma sündida aidata.
Suuremamahulistest asjadest Kultuuriakadeemia ja selle ümber jooksvad mustrid. Kujuta ette – nad veel maksavad mulle selle eest peale!
Kui palju teie oma toitumist järgite.. kas loete kaloreid, ostate toitu ökopoest, püüate jälgida, mis tervislik mis mitte? Milliseid toite peate ebatervislikeks?
Ei jälgi üldse. Suvel tuleb palju söödavat peenralt ja vaolt, talvel sama kraam sügavkülmast. Piim ja munad tulevad siitsamast külast. Imetajate liha ei saa juba kaks aastat süüa, tulevad nõrgemat sorti mürgitusnähud. Seega ei söö siis seda. Üldiselt – kui miski toit ei taha üldse sisse minna, ju siis on konkreetselt sulle ja sel ajal ebatervislik. Võib ju öelda, et tervislik toitumine on vaistlik. Sama moodi võib tõdeda, et mõne vaist on suhkru ja rasva peal tuksi keeratud. Ma ei ole toidu suhtes väga pirtsakas, kui see liha asi välja arvata. Võib olla selle pärast, et meil on kodus kaks väga head kokka, siis on hea leplik olla.
Loe ka:
Rektor Anzori Barkalaja Ohmygossip.ee’le: Piisava tahterakendusega on pea kõik saavutatav
“Inimeste närvidel mängimise hobi pole kusagile kadunud. Samuti raamatute lugemine, isegi julmal käel une arvelt. Muud hobid on varieerunud, vastavalt võimalustele,” räägib oma hobidest Ohmygossip.ee’le eesti folklorist ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja.