OHMYGOSSIP – Legendid armastuse nõiajookidest ja mürkidest viitavad sellele, et juba iidsetest aegadest peale on inimesed teadnud, et armastus käib keemia kaudu. Seda, kuidas inimeste hormoonid reguleerivad iha, külgetõmmet ja pikaajalist sidet kahe inimese vahel, on omajagu uuritud ning jõutud järeldusele, et meil praktiliselt puudub kontroll selle üle, keda me kütkestame või kellesse armume.
Kuidas siis kehakeemia mõjutab seda, kelle me välja valime ja kuidas me end tunneme?
Esimene etapp: ihaldamine
Sa oled vallaline ja tahad oma “sarved maha joosta”. Sa lähed õhtul baari ja näed atraktiivset inimest, kes naerab koos oma sõpradega. Peatselt hakkad ette kujutama temaga suudlemist, tema puudutamist ja temaga koos öö veetmist. See on armastuse esimene etapp: iha ja himu.
Seda etappi kontrollivad kaks hormooni: testosteroon ja östrogeen (ka naistel on testosterooni, kuid väiksemates kogustes kui meestel). Need hormoonid reguleerivad inimeste reproduktiivset süsteemi, aktiveerudes, kui kohtad atraktiivset isikut (see on ka põhjus, miks rasestumisvastased tabletid võivad mõjutada sugutungi).
Teine etapp: külgetõmme
Selles etapis muutub kehakeemia keerulisemaks. Rühm tugevaid hormoone, nagu dopamiin, adrenaliin ja serotoniin, tekitavad meis “armuhaiguse”. Nende hormoonide mõju all mõtlevad inimesed kogu aeg väljavalitule, söövad ning magavad vähem.
Dopamiin kontrollib premeerimise ja rõõmu keskusi. Dopamiin aktiveerub, kui juhtub midagi head, ning see tekitab mõnusa tunde. Selles armastuse faasis tekitab partneri lähedusest suurenev dopamiini tase võimsa eufoorilise rõõmutunde, mida on võrreldud kokaiini tarvitamise mõjuga.
Selles faasis mängib oma rolli ka adrenaliin, hormoon, mis kiirendab südametööd, muudab suu kuivaks ja suurendab higieritust enne armastatuga taas kohtumist.
Serotoniin on virgatsaine, mis on seotud meie keha, isu, tuju ning sellega, kuidas suhtutakse erinevatesse olukordadesse. Kui ollakse armunud, tekitab kõrge serotoniinitase inimeses kinnisideid ja obsessiiv-kompulsiivset käitumist (pidevalt korduv stereotüüpne käitumine). Seetõttu, ei suuda me mõelda muule kui oma uuele partnerile.
Itaalia teadlased avastasid hiljuti, et külgetõmbe faasis olevatel inimestel on sagedasem närvikasvu faktori (NGF) tootmine. See valk on seotud neuronite kasvamise, säilitamise ja ellujäämisega. Seega, põhimõtteliselt muutub aju selles faasis aktiivsemaks. Teadlased pole veel suutnud lõplikult lahti mõtestada, mida see näitab inimese seksuaalsuse ja paljunemise kohta, kuid see teema on põnev uurimisaines.
Teises faasis mõjutab kehakeemia meid nii, et partneri läheduses viibides oleme põnevil ja eemal olles tunneme end rusutuna. Aju tekitab seose naudingu ja uue partneri vahel ning seetõttu tahame olla kogu aeg temaga koos ja mõelda temast pidevalt. Seetõttu võib teine faas muutuda sõltuvusttekitavaks. Kuid nauding kaob, kui liigume kolmandasse faasi, kus lõpevad paljud suhted ja hakatakse otsima uut “armastust”.
Kolmas etapp: kiindumus
Peale hullumeelset dopamiini-, serotoniini- ja adrenaliinilaksu liigutakse tagasi tavalisse seisundisse, andes ruumi kahele hormoonile: oksütotsiin ja vasopressiin. Pärast paari kuu pikkust suhet hoiavad need hormoonid meid turvaliselt armastatud inimese läheduses.
Peamine mida vasopressiini kohta teatakse tuleb uuringutest preeria uruhiire käitumise kohta. Tegemist on ühega vähestest loomades, kes moodustab elukestvad paarid ning on vahekorras rohkem, kui ainult sigimiseks tarvilik. Eksperimendis, milles alandati isaste uruhiirte vasopressiini taset ravimite abil, ei näidanud enam pühendumust oma paarilisele ning ei kaitsnud neid uute kosilaste lähenemiskatsete eest.
Oksütotsiin vabaneb kehas orgasmi järgselt, kui partnerid suudlevad, kallistavad ja on üksteise kaisus. Sama hormoon on oluline naiste kehas sünnituse ja imetamise ajal. See toetab pikaajalise sideme moodustumist, pühendumist ja soovi peret kaitsta.
Uuemad uurimused näitavad, et see peatab monogaamses suhtes olevaid mehi otsimast füüsilist lähedust teiste naistega. Uurimus, mis avaldati 2012 novembrikuus teadusajakirjas Journal of Neuroscience, leiti et monogaamses suhtes olevad mehed, kellele anti ninasprei vormis oksütotsiini, seisid sotsiaalses interaktsioonis atraktiivsest naisest kaugemal, kui üksikud või uuringu kontrollgrupis olnud mehed.
Valdav teooria evolutsiooni psühholoogias ning neuroteaduses on see, et vasopressiin ja oksütotsiin kindlustavad selle, et paar jääb kokku ja kasvatab lapsi, mis ideaalversioonis on eostatud külgetõmbefaasis. Regulaarne seksuaalne aktiivsus ja füüsiline lähedus hoiavad need hormoonid ideaalsel tasemel.
Armastuse keemia
Teadus ütleb, et meil on oma tunnete üle palju vähem teadlikku kontrolli, kui me arvame. Näib, et mis puutub armastusse, siis meie keha otsustab. Kuid kui sa oled kunagi olnud armunud, siis tead, et see ei ole tingimata halb. Vähemalt niikaua, kuni see kestab.
Avafoto: Pexels
Allikad: Alter Net, Journal of Neuroscience, Telegram (Doris Helina Fjuk; Katrin Suik)