OHMYGOSSIP – Olen viimased paar aastat hakanud suuremat huvi tundma ning enam küsimusi esitama: kust tuleb, kuhu läheb, kes tegi ja kas mul on seda vaja. Sõpradele ja perele olen teada ja tuntud “tree hugger” juba pikemat aega olnud.
Tuleb järjest juurde asju, mis teevad lihtsamaks meie igapäeva tegemised. Enam ei kujuta ette elu ilma teatud mugavusteta. Pooldan väga innovatsioone ja kõiki uuendusi, millest inimkond kasu lõikab. Kõiki uuendusi, mis on tehtud moraali ja väärtusi arvesse võttes. Progressiks ei saa pidada midagi, mille nimel oled pidanud hävitama oma terviklikkuse, uskumuse, kodu või planeedi. Ümberringi vaadates tundub nagu meil oleks järjest rohkem ja rohkem asju vaja selleks, et õnnelikuks saada. Suuremad valikud õnne leidmiseks poe lettidel. Järjest enam materiaalseid valikuid, et meie mõistus tegevuses ning kontrolli all hoida. Kes see ikka viitsib palju küsimusi esitada, kui iPad’il uus aplication või mäng välja tuli. Kuidas muidu saab ikka veel nii palju ebaõiglust maailmas olla, kui lihtsalt sellepärast, et inimestel ei ole piisavalt aega või huvi selleks, et hoolida.
Mis meelelt, see keelelt kelle elu situatsiooni see hetkel ei puuduta. Uskudes, et see Sind ei puuduta mis teiselpool maakera toimub. Kuskil mingid jäämäed sulavad ja mingid lapsed nälgivad… aga mis mina ikka teha saan. Ma lähen parem poodi ja ostan endale 60 tollise teleka, et läbi selle oleks parem vaadata, kuidas me oma planeeti ja ühiskonda hävitame. Kui inimene hävitab midagi, mis kuulus kaaskodanikule nimetame seda vandalismiks, kui aga hävitame midagi, mis loodus on meile kinkinud, siis nimetame seda progressiks! Oma mugava ellusuhtumisega tapame planeeti. Eirates või ignoreerides tagajärgi oma tegudele. Progressi nimel mürgitame oma maad, õhku ja vett. Moraal ja väärtused on kiired kaduma, kui mängu tuleb raha. Samas on hulk inimesi kes hoolib, kuid nende hääl jääb nõrgaks kogu selle ükskõiksuse kõrval. Kõik me ei saa ega pea olema Ema Teresad, bioinsenerid või miljonäarid, selleks, et muuta maailma. Selleks, et hoolitseda oma koduplaneedi eest. Iga päev teeme väikeseid otsuseid, mis muudavad meie elu, seega ka kõike seda, mis meid ümbritseb. Olen proovinud teha oma ostud ja valikud 3 R teooriat kasutades ( reduce, reuse, recycle ) ( kasuta vähem, korduskasuta, retsirkuleeri). Selliseid lihtsaid tegevusi saame kõik igapäevaselt korda saata. Muidugi on mugavam osta, kasutada, ära visata sinna kuhu iganes mugav on. Vahest isegi saab prügi metsa viidud…
Tähele panna kuidas ja kui palju me vett ja energiat kulutame. Kõike see mida me võtame täna nii iseenesest mõistetavalt saab ühel heal päeval otsa, kui me targalt ja teadlikult ei otsusta. Kui läheme edasi samas rütmis nagu tänaseni.. oleme varsti hävitanud oma linnud, loomad ja kalad kuhjates nende kodud ja kõhud plastmassi ja naftaga. Tihti unustame, et oleme siin vaid looduse armulikkusest. Tsunaamid, maavärinad, uputused ja kõik ülejäänud loodusega seotud katastroofid tuletavad meile meelde, kes tegelikult valitseb. Peame õppima käituma vastutusrikkalt ning eeskuju andma oma lastele.
Igal riigil on omad probleemid ja kindlasti ei saa võrrelda Eesti ja USA probleeme. Iga riik vastutab ka erinevalt oma tegudele. Mida suurem rahvaarv seda suuremad probleemid, võimsamad võitlused, kõrgemad panused. Tundub nagu kõik oleks oksjonil. Korruptsioon valitsusasutustes, suurtootjate poolt. Inimesed ei lange enam ainult reklaami ohvriks vaid FDA (food and drug administration), mis paneb toodetele peale ohutuse märgi, mis tarbijale teada ja turvaline on. Kontrolli millest need tooted läbi lähevad teevad tootjad ise ja ametnikud, kes need tooted läbi lasevad on samuti suurfirma palgal. Seega ei tea tegelikult mitte keegi kuidas need tooted meile tegelikult mõjuvad. Inimesed haigestuvad tasapisi ja süüdistavad aega, geene ja halba valitsust.
Mina üritan uurida ja leida vastuseid oma küsimustele. Tänapäeval on nii lihtne leida informatsiooni kui internetist otsida. (muidugi mitte kõik mis netist loed pole tõsi). Tunnen huvi sellepärast, et ei soovi teadmatult endale ega mind ümbritsevale viga teha. Minu ja Sinu teod kokku määravad meie ja meie järglaste saatuse. Tahan, et seda sama ilu, mis meid täna ümbritseb, saaks ka edaspidi nautida.
Avafoto: Reily Perez-Nõmm (Erakogu)