OHMYGOSSIP — Edu, kuulsus, ilus välimus ja rikkus ei garanteeri probleemivaba elu.  Väliselt võib kõik tore tunduda, kuid see ei tähenda, et inimene end ka sisemiselt alati hästi tunneb. Staaride probleemidest kirjutab rootsi nädalaleht Veckans Nu!

Lady Gaga tunneb end tihti üksikuna kui ta turneel on. “Mul on krooniline depressioon, mis tuleb ja läheb. Üks hirmsamaid hetki oli see, kui olin Austraalias ja muutusin kohutavalt õnnetuks, ilma et ma ise oleksin teadnud miks, sest oli nii palju asju, mille üle õnnelik olla. Kurb olla on OK. Olen õppinud armastama oma tumedamat poolt,” ütleb lauljatar.

Ka Halle Berry‘le pole depressioon võõras. See tabas teda 1996-l aastal seoses lahutusega korvpallitähest David Justice’ist. Lõpuks tundis ta end niivõrd halvasti, et tahtis end gaasiga ära mürgitada. “Ma istusin oma autos ja teadsin, et heitgaasid paiskuvad autosse, kui järsku ilmus mu kujutlusse pilt sellest, kuidas ema mu leiab,” ütleb näitlejatar. Mõte emale andis jõudu edasi elada.

Megan Fox põeb sündroomi OCD (Obsessive Compulsive Disorder) ehk ärevushäirete hulka kuuluvat seisundit – sundhäiret. Sümptomiteks on sundmõtted- ja teod. Megan’i puhul on tegemist sundmõtete ja hirmuga bakterite ees. Varem ei suutnud näitlejatar isegi restoranis süüa, kuid pärast poeg Noah sündi möödunud aastal olukord paranes. “Mu mees Brian oli enne sünnitust mures, sest kui beebid sünnivad, on nad kaetud kõikvõimalikuga. Kuid ma võtsin oma poja ja panin ta kohe rinna peale. Ja sellest hetkest peale pole mulle olnud vastik mitte midagi, mis ta teeb. Ma ei taha, et Noah pärib minu kompleksid. 80% mu ärevustundest on juba kadunud ja see on fantastiline,” ütleb õnnelik ema.

Russel Brand on bipolaarne. Vanasti nimetati bipolaarsust ka maniakaal-depressiivseks psühhoosiks. Vaatamata sellele, et tal on nii koomiku kui näitlejana edukas karjäär ja naised armastavad teda, ei tunne ta end kunagi päriselt õnnelikuna. “Ehkki asjad lähevad hästi, pole ma eriti rõõmus. Ma olen natuke kurb,” ütleb Russell ja lisab, et peale bipolaarsuse on tal diagnoositud ka hüperaktiivsuse sündroom.

Bipolaarne on ka Robbie Williams. BBC dokumentaalfilmis, mis käsitleb maniakaal-depressiivset seisundit, ütleb laulja: “Minul tekivad maniakaalsed tipphetked ainult siis kui ma olen laval, pärast seda läheb kõik ainult allamäge.”

2006-l aastal sai Gwyneth Paltrow poja ja teda tabas sünnitusjärgne depressioon. “Kui ma ennast eriti halvasti tundsin, siis tundus mulle, nagu ma oleksin robot. Ma ei tundnud mitte midagi. Mul polnud poja vastu mingeid ematundeid. See oli kohutav. Kui ma vaatan pilte, kus ta on kolmekuune, ei meenu mulle mitte midagi. Ma ei tahtnud tol ajal tunnistada, et midagi on valesti ja muudkui jätkasin ja tundsin end hullumeelsena,” on Gwyneth öelnud.

Charlie Sheen varises 2011-l aastal psüühiliselt kokku ja hakkas välja ütlema niivõrd imelikke asju, et see läks talle maksma peaosa menusarjas “Kaks ja pool meest”. “Ma ütlesin asju, mida ma tegelikult mõtlesin, aga ma ütlesin neid siis, kui olin psüühiliselt kokku varisenud,” on näitleja hiljem seletanud. Üks põhjuseid, mis ta nii kaugele viis, oli narkootikumide kasutamine.

Justin Timberlake on ühes intervjuus öelnud, et tal on sundhäire. Ajakirjanik, kes teda intervjueeris, pani ta ette mõned CD-plaadid, mille peale ta neid kohe hoolega sorteerima hakkas. “Mul on peale OCD ka ADD (Attention Deficit Disorder ehk tähelepanuhäire, toim.). Prooviga sellega elada. See on keeruline,” ütleb ta.

Britney Spears varises kokku 2007-l aastal, ajas pea paljaks ja ründas pärast seda tühja juuksurisalongi ees seisvat autot. Dokumentaalfilmis “Britney: For the Record” räägib lauljatar tollest ajast ja ütleb muuhulgas, et ei tunne isennast  ära kui seda kõike meenutab. “Viimase kahe kolme aasta jooksul on minuga igasuguseid asju juhtunud, on palju, mida inimesed ei tea.” Britney kuulutati võimetuks enda eest hoolt kandma ning tema hooldajaks määrati ta isa, kes on seda tänase päevani.

Ka jalgpallitäht David Beckham kannatab sündroomi OCD all. “Mul on sundmõtted valutunde ja korrahoidmise üle. Mul pole kontrolli tätoveeringute ja täiuslikkuse taotlemise üle. Näiteks, kõik asjad peavad olema sirgelt või kahekaupa. Ma panen oma Pepsipurgid külmutuskappi ja kui üks purk on üle, nii et reas pole paarisarv, pean selle purgi teise kappi panema,” ütleb ta.

Victoria Beckham kirjutab oma elulooraamatus “Learning to Fly”, et kui ta tüdrukutebändis “Spice Girls” laulis, olid tal söömishäired ja ta mõtles vahetpidamata oma välimuse peale. “Selle asemel, et vaadata trennisaalis oma hoiakut või asendit,  vaatasin ma oma tagumiku suurust või et kas mu topeltlõug on väiksemaks muutunud.” Oma anoreksias süüdistab ta bändikaaslast Geri Halliwell’i, kelle soovitusel ta ainult vedelat toitu sööma hakkas. “See on tegelikult Geri süü, et ma anorektiliseks muutusin,” kirjutab Victoria.

Koomik ja näitleja Jim Carrey põeb nii sügavat depressiooni, et peab selle vastu ravimeid võtma. “Võtsin kaua aega Prozac’it,” ütleb ta saates “60 minutes”. “Mul on tõusud ja langused.”

Mel Gibson kannatab tohutute meeleolumuutuste ja depressiooni käes. “Mul on olnud tõelisi kõrghetki, kuid ka väga sügavaid langusi. Sain hiljuti teada, et olen manodepressiivne.”

Kim Basinger’i probleemiks on agorafoobia – haiguslik hirm avatud, suurte ruumide või väljakute, ka rahvarohkete kohtade ees. “Olen kogu elu elanud hirmuga, hirmuga avalike kohtade ees,”

Olivia Munn’i sundhäire toob endaga kaasa selle, et inimene kas teadlikult või ebateadlikult tõmbab välja karvu. “Ma tõmban ripsmeid välja. See ei ole valus, aga see on erakordselt häiriv. Iga kord kui ma linna peale lähen, pean ostma hulgaliselt valeripsmeid.”

Patrick Dempsey‘l, doktoril sarjas “Grey’s Anatomy”, on tegelikus elus haiguste ja arstidega keeruline suhe. “Piisab kergest peavalust, et ma satun paanikasse ja mõtlen, et mis mul viga on. Olen tõeline hüpohondrik ja nõuan kohe röntgenit.”