Pervasiivseid arenguhäireid defineeritakse kui peaaju mõnede funktsioonide või mehhanismide arengu omapärast pidurdumist või hälvet. Põhiliselt on kahjustatud sotsiaalne tegevus, suhtlemine ja kognitiivsete võimete valdkond.
Pervasiivsete häirete korral hälbed neis valdkondades avalduvad juba varases lapseeas, enamasti esimeste eluaastate (30 elukuu) jooksul. Sageli lisandub neile ka mahajäämus vaimses arengus. Pervasiivsed häired võivad avalduda isoleeritult või nende teket võib seostada mitmete muude häiretega (kromosoomide ehituse muutus, üsasisesed infektsioonid, peaaju struktuursed muutused, ema haigused ja toksilised seisundid raseduse ajal või lapse haigused/traumad imikueas jne.).
Sotsiaalse suhtlemise häire
♣ Äärmiselt endassetõmbunud, “väljalülitunud” laps;
♣ elavad “nagu omas maailmas”;
♣ ei pööra tähelepanu, kui neid hüütakse; “nagu oleks kurt”;
♣ ei reageeri, kui neid kõnetatakse; vaatavad “inimestest läbi”;
♣ sageli valu- või puutetundlikkuse vähenemine.
Passiivne laps:
♣ nad ei pruugi olla ümbrusest “välja lülitunud”, kuid ei huvitu lastele huvipakkuvatest tegelustest;
♣ nad ei algata sotsiaalset suhtlemist või teevad seda ühetaolisel ebaharilikul viisil (nt. küsivad ühtesid ja samu küsimusi ilma selgitusi ära kuulamata)
♣on valmis täitma korraldusi, mitte ise tegutsema;
“Aktiivne, kuid imelik” laps:
♣ võivad aktiivselt kontakteeruda laste ja täiskasvanutega, kuid teevad seda ühetaoliselt, enda valitud viisil ja tingimustel.
♣ ei pööra tähelepanu teiste inimeste vajadustele, soovidele.
♣ võivad visalt taotleda kehalist kontakti (süllevõtmine, kallistamine), olla sellest väga sõltuvuses, kuid seejuures ilma lapseliku emotsionaalse soojuseta);
♣ nende vajaduste/soovide ignoreerimisel – muutuvad raskeltjuhitavaiks ja agressiivseiks.
♣ sageli agressiivsed teiste laste suhtes.
“Üliformaalne” grupp:
♣ käitumise iseärasused tulevad esile teisme- ja täiskasvanueas.
♣ avaldub neil, kel hea kõneline/keeleline tase;
♣ oma käitumises äärmiselt viisakad, kuid formaalsed;
♣ kõiki sotsiaalseid reegleid täidavad täpselt, reeglitest saavad aru formaalselt ja väga konkreetselt; sisuliselt ei saa nad neist reegleist aru ja teevad käitumises suuri vigu.
Kommunikatsioonihäired.
kõne kasutamine.
20 – 25 % – on kõnetud, ei räägi ega hakka kunagi rääkima;
mõned imiteerivad loomade või mehhaaniliste objektide müra.
Kel areneb kõne, tekib see palju hiljem. Kõne areng algab sõnade kordamisega, kuuldud sõnade intonatsiooni ja aktsendi imiteerimisega. Seejuures sõnade tähendus sagely ei ole neile oluline ja seetõttu ei vasta situatsioonile. Võib esineda:
a) vahetu ehholaalia ehk kajakõne;
b) hilinenud ehholaalia
♣ sõnad või fraasid võivad tähendada mingit nähtust/objekti, mis kunagi võisid olla adekvaatsed, kuid muutunud olukorras ei vasta käesolevale reaalsele situatsioonile;
♣ üksikud sõnad, mis adekvaatselt tähendavad teatud kindlat objekti/situatsiooni;
♣ küllaldane sõnavara ja grammatika. Siiski räägivad nad vähe.
♣ Osa patsientidest räägivad palju, pikalt, kuid ei suuda kõnes adekvaatselt kasutada
♣ kõnekäände, vastuseks küsimusele annavad nad täieliku, kuid formaalse vastuse.
kõnest arusaamise tase võib samuti varieeruda:
♣ kõnest aru ei saa, eriti keerulisematest fraasidest, ei vasta kõnele.
♣ Võivad aga aru saada situatsioonist.
♣ Kõnest arusaamine piirdub teatud objektidega, nimetustega, nn. “kõnest arusaamine märksõnade tasemel”.
♣ Kommunikatsiooniks küllaldane kõnearengu tase, kuid kõnes võivad teha elementaarseid (vormilisi, sisulisi) vigu.
Kognitiivsed häired
osal lastel – mäng piirdub vaid asjadega manipuleerimisega;
imitatsioonimäng – imiteerivad lihtsaid tegevusi, mida on näinud; kui tõmmatakse teiste laste mängu, võivad imiteerivad varemkogetut või -nähtut;
võib esineda soov osa võtta teiste laste mängust, kuid nad ei tea, kuidas seda teha; ei oska etendada “rolli”.
küllalt kompleksne mäng, kuid ei oska mängu loovalt edasi arendada, kordavad stereotüüpselt omandatud süžeed.
kopeerib TV-st või raamatust loetut, vahel imiteerib looma või lindu jne. Toimingud on lihtsad, monotoonselt korduvad, ilma fantaasiata.
Ei saa küllaldaselt aru teiste inimeste emotsioonidest (nende tõrjuvast hoiakust, ruttamisest, väsimusest, kurbusest vm.).
Kui sai üha selgemaks, et autistlik käitumine on lapse arenguhäire, mitte psühhootiline häire, tekkis küsimus: milliste võimete puudulikkus on primaarne?
♣Kas kõne areng?
♣Kui kõne asendada viipekeelega või arvutiga – kas saabub oluline paranemine? Osa autistidest kontakteerub sõnaliselt aktiivselt, neil väga hea sõnavara, grammatika, isegi elavad žestid, siiski jäävad nad autistideks.
♣Pervasiivsetele häiretele on ühine: sotsiaalse suhtluse ja ettekujutusvõime kahjustus.
Lapsel psühholoogilise arengu käigus (vajadus orienteeruda, uurida objekte) tekib huvi märkide/helide vastu – see süvendab vajadust suhelda kõikvõimalikel viisidel ja vastata teiste suhtlemispüüdlustele. Need tungid on aluseks ettekujutusvõime arengule. Ettekujutusvõime areneb mängu kaudu. Mängu tase omakorda sõltub teadmiste hulgast. Lapsel võtab palju aega, enne kui tekib arusaamine, et teistel inimestel on ka mõtted ja tunded. Rollimängud aitavad mõista teiste inimeste käitumist, nende rõõmude või kurbuse põhjuseid.
RHK-10
Pervasiivsed arenguhäired RHK – 10-s moodustavad rubriigis F80 – F89 “Psühholoogilise arengu e. psüühilise arengu spetsiifilised häired” omaette alagrupi . Rubriiki F80 – F89 kuuluvad:
F80 Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired
&
nbsp; F80.0 Artikulatsioonihäire
F80.1 Ekspressiivse kõne häire
F80.2 Retseptiivse kõne häire
F80.3 Afaasia koos epilepsiaga (Landau-Kleffneri sündroom)
F80.8 Kõne ja keele arengu muud täpsustatud häired
F80.9 Kõne ja keele arengu täpsustamata häired
F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired
F81.0 Spetsiifiline lugemishäire (düsleksia)
F81.1 Spetsiifiline õigekirjahäire (düsgraafia)
F81.2 Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia)
F81.3 Spetsiifilised segatüüpi häired
F81.8 Muud täpsustatud õpivilumuste häired
F81.9 Täpsustamata õpivilumuste häire
F82 Motoorika spetsiifiline arenguhäire
F83 Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired
F84 Pervasiivsed arenguhäired
F84.0 Lapse autism
F84.1 Atüüpiline autism
F84.2 Rett`i sündroom
F84.3 Lapse muu desintegratiivne häire
F84.4 Hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga
F84.5 Aspergeri sündroom
F84.8 Muud täpsustatud pervasiivsed arenguhäired
F84.9 Täpsustamata pervasiivne arenguhäire
F88 Psühholoogilise arengu muud häired
F89 Psühholoogilise arengu täpsustamata häire
Pervasiivsed häired sellesse rubriiki on paigutatud seetõttu, et nende avaldumise ja kulu mitmed tunnused on sarnased antud rubriigi (F 8 ) teiste häirete korral ilmnevaile:
algus on alati varases lapseeas;
lapse arengu varastel etappidel häirub või oluliselt pidurdub peaaju mitmete funktsioonide väljakujunemine ja küpsemine;
kulg on pidev ja remissioonideta (kuigi sümptoomide avaldumise intensiivsus võib mitmetel asjaoludel muutuda);
enamikul juhtudel suuremal või vähemal määral on mõjustatud kõne, ruumitaju võime ja/või motoorika areng;
enamiku F8 rubriigi häirete korral ilmneb ka intellektuaalse ja kognitiivsete võimete kergem või sügavam puudulikkus;
analoogsete või neile lähedaste häirete esinemine ka autismihäirega isikute perekonnaliikmetel või lähedastel sugulastel;
kõikide nende spetsiifiliste häirete korral on tegemist igale häirele omaste kindlate ajumehhanismide formeerumise pidurdumisega, mis kliiniliselt avaldub häire spetsiifilise kliinilise pildina.
Allikas: dots. Jüri Liivamägi
Loe lisaks:
Autism — arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet
Autistlik triaad — kolm valdkonda, milles autistlike inimeste häired põhiliselt avalduvad