Autism (Autismus (ld. k.); Autism (ingl. k.)) ehk endassesulgumus on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. Autism on spektrihäire, mis tähendab, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad teatud määral samu probleeme, mõjutab häire neid eri viisil.

Esinemissagedus (vt. ka Autismi etioloogia ja esinemissagedus)
Autismi esinemissagedus on 3-4 last 10 000 kohta. Tavalisem on see häire poiste hulgas: 3-4 poissi ühe tüdruku kohta. Autism on omapärane haigus, mille puhul olulisim on suhtlemise häire ning teistsugune arusaam ja tunnetus maailmast. Järjekindla õpetuse ja tegelusraviga on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasaarvatud oskust suhelda. Paljud autistid jäävad aga eluajaks sõltuvaks pidevast kõrvalisest abist. Osa autislikke inimesi suudab elada võrdlemisi iseseisvat elu, samas kui teistel võib lisaks esineda õpihäireid ja nad võivad vajada kogu elu vältel spetsialistide abi. Autistlikud inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes.

Tekkepõhjused ja ?mehhanismid (vt. ka Autism läbi ajaloo)
Autismi täpseid põhjuseid uuritakse endiselt. Senised uuringud viitavad aga sellele, et ajutegevuse muutuste põhjuseks on geneetiliste tegurite ja keskkonnategurite kombinatsioon. Kindel on see, et autismi ei põhjusta „halb kasvatus“, see ei sõltu inimese ühiskondlikust positsioonist ning selle tekkes ei ole süüdi autistlik inimene. On arvatud, et põhjuseks võivad olla üsasiseselt põetud punetised või tuberoosne skleroos (pärilik vaimse arengu mahajäämusega kulgev haigus). Magnettomograafiliste uuringute põhjal on oletatud ka väikeaju arengu häiret.

Kes autismi põevad?
Autismi esineb kõigist rahvustest ja igasuguse kultuurilise, usulise ja sotsiaalse taustaga inimeste seas. Meestel esineb autistisi tunduvalt rohkem kui naistel. Autism on ravimatu häire: autistlikest lastest saavad autistlikud täiskasvanud.

Sümptomid ehk avaldumine  (vt. ka Autismi tunnused ja Pervasiivseid arenguhäireid)
Esimesed sümptomid võivad ilmneda juba imikueas, kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse ka need märgid autismi sümptomitena. Näiteks ei talu autist juba imikueas pilkkontakti, tal võivad tekkida omapärased ?estid või näoilmed erinevatele välistele ärritajatele. Autist ei hakka lalisema või laliseb väga vähe. Ta ei taha, et teda sülle võetakse. Esimesi märkimisväärsemaid sümptomeid on nii sõnalise kui ka mittesõnalise suhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusse sekkuda; Mängides teiste lastega ei mõista autismiga laps mängureegleid nii nagu teised, ta ei mõista teiste tundeid, ei saa aru, kui teisel on näiteks valus, ta võib teise lapsega mängida nii, nagu too oleks mänguasi. Omaette tegutsevat last jälgides võib tähele panna stereotüüpseid ehk ühetaolisi liigutusi, näiteks käega patsutamine, pea noogutused või muu sarnane.

Oluline on autisti jaoks stabiilne, samasugune keskkond, võõrast, uut situatsiooni ta ei talu. Tema  huvide ring on äärmiselt väike, piirdudes vaid mõne üksiku eseme või tegevusega. Rutiini häirumisel võib autismiga last tabada raevuhoog.  Silmakontakti on sellise lapsega raske või isegi võimatu saada. Kui kõne on arenenud, esineb märgatavat ehholaaliat ehk kajakõne, laps hakkab kordama mingit temale tähenduslikku sõna või fraasi. Väga iseloomulik on autisti puhul ?mina? asemel ?sina? kasutamine. Autistliku lapse vaimseid võimeid on väga raske hinnata tema suhtlemispuude tõttu. Psühholoogiliste testide järgi on vaimne võimekus neil enamasti langenud. Juhtub aga ka seda, et autist osutub mingil kitsal alal väga andekaks. Koolieas ilmnevad tõsised õppimishäired. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Autismi kahtlusel ei pruugita olulisi uuringuid tehagi, oluline on lapse käitumise ja suhtlemise jälgimine ja vanemate kaebused lapse kohta.
Psühholoogilised testid võivad anda vihjeid autismi kohta. Siiski, kui diagnoosis tekib kahtlus, võidakse teha mõningaid uuringuid välistamaks teisi haigusi, mis põhjustavad käitumis- jm. häireid. Näiteks võidakse uurida verest ja uriinist ainevahetushaigustele viitavaid näitajad. Ajus toimuvate haiguslike protsesside väljalülitamiseks võidakse teha kompuutertomograafiline või magnetresonantsuuring, mis mõlemad näitavad, pisut küll üksteisest erinevalt, aju struktuure ehk ehitust.

Kuidas näevad autistlikud inimesed maailma? (vt. ka Autistlik triaad)
Autistlikud inimesed on öelnud, et nende jaoks on maailm inimeste, kohtade ja sündmuste mass, milles orienteerumiseks peavad nad pingutama ja mis tekitab neis märkimisväärset ängistust. Eelkõige võib nende jaoks tavalisest keerulisem olla teiste inimeste mõistmine ja nendega suhtlemine ning igapäevases perekonnaelus ja ühiskondlikus suhtluses osalemine. Teised inimesed näivad intuitiivselt teadvat, kuidas omavahel suhelda ning mõnel autistlikul inimesel võib tekkida küsimus, miks nad teistest erinevad.
Autismist

Autism on ravimatu arenguhäire. Häire iseloomustamiseks kasutatakse sõna „spekter” seetõttu, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad kolme põhilisse kategooriasse jagunevaid probleeme, on haigusel neile väga erinev mõju. Mõned autistlikud inimesed võivad elada üsna tavalist elu, samas kui teistel on pidevalt vaja spetsialistide abi.

Kõigil autistlikel inimestel avalduvad häired põhiliselt kolmes valdkonnas, mida nimetatakse ka autistlikuks triaadiks. Need kolm valdkonda on:
   ♦ sotsiaalse suhtlusega seotud raskused;
   ♦ sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused;
   ♦ sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused.

Autismi puudutava teadlikkuse tõstmine võib olla keeruline, sest autistlike inimeste puhul ei paista puue välja: autistlike laste vanemad ütlevad sageli, et teised inimesed peavad nende last lihtsalt üleannetuks või kasvatamatuks; täiskasvanud autistlikud inimesed aga leiavad sageli, et neid mõistetakse vääriti.

Diagnoos
Diagnoos on autismi ametlik tuvastamine ning enamasti diagnoosib haiguse meditsiinitöötaja, n&aum
l;iteks lastearst või psühhiaater. Haiguse diagnoosimine on kasulik kahel põhjusel:

   ♦ esiteks aitab see autistlikel inimestel (ja nende peredel) mõista, miks nende elus võib esineda teatud probleeme, ja nende probleemidega toime tulla;
   ♦ teiseks võimaldab diagnoos haigele juurdepääsu vajalikele teenustele ja toele.

Perearstid suunavad inimesi eriarstide juurde, kes on võimelised autismi diagnoosima. Paljudel juhtudel diagnoositakse autism juba lapseeas; laste vanemad ja hooldajad saavad paluda perearstilt saatekirja eriarsti juurde.

Õigeaegne diagnoos ja ligipääs vajalikele teenustele ja toele on abiks kõikidele autistlikele lastele!

Autismiga seostatakse vahel ka muid häireid. Nende hulka kuuluvad tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) ning sellised õpiraskused nagu düsleksia ja düspraksia.

Autismi mitu nime
Autismiga erialaselt kokkupuutuvad inimesed võivad haigusele viidata mitme nime all: seda tuntakse autismina, autismispektri häirena (ASD), klassikalise ehk Kanneri autismina, pervasiivse arenguhäirena (PDD) ja kõrgfunktsionaalse autismina (HFA).

Ravivõimalused
Spetsiifilist ravi ei ole. Hea õpetaja on autistile sageli rohkem abiks kui hea arst. Abiks lapsele võivad olla käitumis- ja kõneteraapia, mänguõpetus ja individuaalne tegelemine, et harjutada rahulikus, rutiinses keskkonnas õigesti reageerima erinevatele elusituatsioonidele. Õppimiseks vajab autist enamasti spetsiifilist kooli, kus on individuaalse õpetuse võimalus.

Prognoos
Prognooos sõltub igal lapsel just tema iseärasustest ja suhtlemispuude raskusest. Paljud autistid õpivad elus toime tulema, enemasti on aga vajalik tugiisiku olemasolu ja järelvalve. On leitud seos skisofreenia ja autismi vahel. Teadaolevalt on aga väga vähestel autistidel hilisemas elus tekkinud skisofreenia. 70 % autistidest on hilisemas elus raske puudega. 50 % õpivad vajalikul määral ennast kõne abil väljendama. 20 %-l võivad täiskasvanueas tekkida krambid. 15 % saavad oma eluga iseseisvalt hakkama.

Ennetamine
Autismi ennetamine ei ole võimalik.

 

Refereeringus on kasutatud Põhja-Eesti Autismi Liidu (PEAL); Wikipedia ja Inimene.ee materjale