Carmeni kasvatas üles ema. Ta õppis Paide Ühisgümnaasiumis, kus lõpetas põhikooli.14-aastase Carmeni avastas modellindusega tegelev itaallasest agent ning tegi talle tööpakkumise, kuid tütarlapse ema ei olnud sellega nõus. Kohaliku modelliagentuuri Baltic Modelsi kaudu kirjutas ta ise endale loa ning lahkus kolmeks kuuks Milanosse, kus tegi algust oma modellikarjääriga. 18-aastaselt kolis Carmen Pariisi – siin saavutas ta kiiresti edu, olles mitmete ajakirjade esikaantel: L’Officiel ja Vogue (Prantsusmaa) 1997, Elle (Austraalia), Image (Inglismaa), Madame Figaro, Numero France, Vogue (Prantsusmaa) ja Vogue (Ameerika) 1999. Aastal 2000 valis ajakiri Vogue ta aasta modelliks.

Ta on teinud koostööd mitmete tuntud disaineritega, nagu Alberta Ferretti, Anna Sui, BCBG, Bill Blass, Calvin Klein, Coco Chanel, Christian Dior, DKNY, Dolce & Gabbana, Gianfranco Ferré, Gianni Versace, Gucci, Jill Stuart, MaxMara, Michael Kors, Moschino, Nicole Miller, Prada, Oscar de la Renta, Ralph Lauren, Tommy Hilfiger ja Valentino. Carmen on poseerinud ka disaineritööde jaoks (Calvin Klein, Chanel, Donna Karan, General Motors, Guy Laroche, Krizia, ja Versace. Oma intelligentsust väljendab Kass armastusega malemängu vastu. Ta tegeleb ka spordi ja ratsutamisega ning oma e-kirjade lugemisega. Carmen on proovinud ka näitlejaametit, mängides väikerolle filmides. Näiteks osales ta eesti filmis “Täna öösel me ei maga” Tallinnas jaanuaris 2004. Carmen Kass osaleb ka poliitikas, olles erakonna Isamaa ja Res Publica Liit liige. Ta kandideeris Res Publica nimekirjas 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel.

Allikas: Stiil (2008)
Link: http://www.ateena.ee/artikkel.php?id=11903
Autor: Maria Ulfsak-Seripova Katkendid artiklist: „Ma ei ole üldse nii kuulus“

Kui sageli sa Eestis käid? Ikka päris tihti. Kui vaba aega on, käin igal võimalusel. Ma arvan, et ma ikkagi elan siin.

Aga kus su kodud veel asuvad? Saksamaal on mul ka elamine, Frankfurdi lähedal. See on nii-öelda geopoliitiliselt hea koht, sest seal on suur lennujaam ja rongiliiklus igale poole Euroopasse. Mujal ma elan hotellides.

Kui tihedad su graafikud praegu on? Mitu päeva nädalas vabaks jääb? Lähen homme hommikul Pariisi, moenädalale. Ja tulin Milanost, samamoodi moenädalalt. Sel aastal käisin ma New Yorgis ja Milanos ainult eksklusiivlepinguga, see tähendab ainult ühe disaineri jaoks.

Milline on sinu tasemel supermodelli tüüpiline tööpäev? Kas sul üldse on tüüpilist tööpäeva? Kindlasti on, jah, aga muidugi on see teistmoodi kui inimesel, kes käib esmaspäevast reedeni üheksast viieni tööl. Ma töötan kolm-neli korda nädalas, ja tavaline tööpäev kestab üheksast seitsmeni. See on siis modellitöö, lisaks teen ma muid asju.

Kas plaanid millalgi ka Eestisse tagasi kolida? See pole välistatud, aga ainuke asi, mis võib takistuseks saada, on pikk talv ja pimedus. Muid otseseid takistusi ma ei näe. Palju oleneb ka elukaaslasest – ma arvan, et välismaalasest elukaaslasega Eestisse elama tulla on keerukas. Tuleb ju mõelda mõlemapoolselt, kus on hea elada, mitte ainult isiklikest tahtmistest lähtuda.

Kui pere ja sõbrad välja arvata, kas on üldse midagi, mida sa Eestist taga igatsed? Ma ikkagi kasvasin siin selle elu ja kultuuri sees üles. Kindlasti on selliseid emotsionaalseid momente, aga neid on raske seletada. Näiteks kui sa oled kuskil seltskonnas ja järsku tunned, et Eestis oleks üks või teine asi teistmoodi, et sind oleks mõistetud teistmoodi, tekib mingi flashback. Need on väiksed nüansid. Ja mulle väga meeldib eesti toit, justnimelt lihtne toit – hakklihakaste ja vorstikaste ja seapraad jne. Aga seda saab ju tegelikult teha igal pool.

Vorstikastmega seoses, kas sa süüa oskad teha? Oskan ikka, ja teen ka vahel. Mite väga tihti. Põhiliselt teeb süüa mu elukaaslane, ja ta teeb seda paremini kui mina. Eesti toitu ta ei tee, seda teen mina – tema on spetsialiseerunud itaalia köögile, mis on mu lemmiktoit.

On sul vahel ka tunne, et välismaalased ei mõista sinu olemust, näiteks eestlaste huumorimeelt? Kindlasti on. Kuigi ma olen juba viisteist aastat reisinud ja selle aja jooksul on mul alati olnud isiklik huvi mitte seada esile ennast ja seda, kust mina tulen, vaid pigem saada aru, kust teised pärit on, nii-öelda minna nende rajale. Raudselt on hetki, kus välismaalased jäävad kaugeks, eriti huumorimeele osas. Selle koha pealt on britid ehk meile kõige lähedasemad. Ja ei mõisteta eestlaste otsekohest suhtlemislaadi. Ega see suur probleem ei ole, aga vahel harva on küll – mõtled, et no lihtsalt ei saada aru. Aga pole midagi parata, elu on selline. Modellid nagu baleriinidki lõpetavad reeglina oma karjääri üsna noorelt ja päris pinsini selle tööga vist välja ei vea.

Mis sa arvad, kui kaua sa veel aktiivselt moelavadel oled? Üks asi on lavad, teine asi on kogu äri. Kui päris aus olla, siis mul on endal juba pikemat aega lavadest suur tüdimus. Siiamaani on pakkumisi nii palju, et ma pole suutnud “ei” öelda. On selge, et mingil hetkel see lõpeb. Aga kuni on pakkumisi ja tahtmist, püüan ma seda asja venitada nii kaua kui võimalik. Kui suudaksin kutsetele eitavalt vastata, siis ma vastaksin, aga praegu ei suuda, nii et lasen mõned aastad veel edasi.

Millises vanuses modellid õieti pensionile lähevad? Oleneb modellist ja sellest, mis kategooriasse ta kuulub. Ütleme, et kolmekümne viienda, maksimaalselt neljakümnenda eluaastani on see töö võimalik, aga on selge, et lava jääb selles vanuses üha vähemaks. Kõik oleneb sinu välimusest, sellest, kui noor sa välja näed. Lavamodelle vahetatakse suuremalt jaolt üsna kiiresti.

Oled modellinduses tegutsenud juba viisteist aastat. Kui palju on selle elukutse ilustandard nende aastate jooksul muutunud? Aeg-ajal räägitakse ju ajakirjanduses vormikamate või omapärasemate nägudega modellide pealetungist? Tegelikult ei ole midagi muutunud. Kurb lugu modellinduses on see, et pole mingeid ettekirjutusi. Trend võib muutuda kolme kuuga, vahel on vaja erilisust ja karakterit, aga lõppkokkuvõttes on ikkagi nii: kui on tarvis meigi- või parfüümikampaaniat teha, siis on vaja klassikaliselt ilusat nägu, sest see müüb.

Kas sinu jaoks on olemas ka mingid teemad või kaubamärgid, mille reklaamimisega sa poleks nõus ennast siduma? Karusnahad vms? Tegelikult ei ole. Näiteks karusnahkade puhul ma ei näe selle teema tõsidust. Võibolla on nende kasutus muutunud ülemääraseks, aga olgem ausad, enamikul maailma inimestest ei ole karusnahku. Isegi kui mood on selline, siis tegelikkuses tänavatele jõuab ju sellest väga väike protsent ja sellest pole mõtet nii suurt probleemi teha. Ajast aega on inimesed endale loomanahku ümber pannud – miks siis mitte nüüd? Muidugi on vahel vaja öelda “ei” mingitele sellistele pakkumistele, mis kalduvad kõrvale sellest sihist, mille sa oled parasjagu oma karjäärile seadnud.

Kas sul on kavas jätkata ka näitlemist? Selle olen ma täiesti ära lõpetanud. Kui ma Los Angeleses elasin, otsustasin selle asjaga tõsisemalt tegeleda, aga ühel hetkel tuli mul valik langetada: kas ma tahan elada seda elu, mis on seotud näitlemisega ja Hollywoodi sihtida. Või elada lihtsamat elu. Ma võtsin plussid ja miinused kokku ning otsustasin sajaprotsendilise kindlusega, et ma ei taha oma elu Hollywoodiga siduda. Sest see ei ole reaalsus.

Kas see, et sa oled nii kuulus ja nii ilus, paneb mehed sind ka kartma? Kindlasti. Ma ei saa öelda, et nad just kardavad, sest ma ei usu, et
kardetakse ilusaid inimesi. Ilu oleneb ju sellest, kes vaatab. Aga staatuse suhtes on probleeme – meestel on keeruline suhelda naistega, kes on neist edukamad. Loomulikult on mehi, kes suudavad sellest kõrvale vaadata, aga mingi barjäär on algul ikka ees. Sellest tuleb lihtsalt üle saada.

Aga rääkides mitte meestest, vaid laiemalt – kas kuulsus tekitab sulle igapäevaelus probleeme? Otseselt mitte. Vahel on olukordi, kus see häirib, aga ega ma ei ole üldse nii kuulus (naerab). Kui rääkida staaridest, siis neil tõesti on sellised probleemid, tekivad küsimused, keda sa saad usaldada, kes on su sõbrad jne. Aga mul õnneks seda muret ei ole, ma ei ole nii suur tegija.

Tahad sa lapsi ja rutiini ja muud sinna juurde käivat? Jaa, ma ootan seda. Aga ma ei usu, et neid asju peab ilmtingimata planeerima. Ma ei ole enam teismelise-aastates – siis on mõtet sellised asjad edasi lükata või läbi mõelda. Mul on piisavalt vanust ja ma olen valmis, aga ma ei usu, et selleks peaks midagi ekstra tegema. See tuleb ise.

Kas sa tahaksid enda juures midagi muuta? Jah, pidevalt, aga need on väikesed nüansid, näiteks oma iseloomu juures. Kogu elu me õpime, väärtushinnangud muutuvad, ja mida vanemaks sa saad, seda raskem on kohaneda või teatud asjadest lahti saada. Aga midagi suurt ma küll muuta ei tahaks. Näiteks välimuse poolest – nii ma olen siia ilma sündinud ja nii ma kavatsen ka siit ilmast minna, küll natuke vanemana.

Victoria Kass, Carmeni õde: “Kui Carmen Eestisse tuleb, on meie traditsiooniks saanud ema juures õhtustamine ja saunas käimine. Kõige suurem väärtus Carmeni puhul on see, et ta on väga hooliv ja armastav nii õena kui ka tädina. Ta on mu mõlema lapsega väga lähedane: poiss sündis hommikul kell 4.50 ja juba hommikul kell 11 lendas Carmen Itaaliast teda vaatama; tütre sünni juures oli ta aga ise kohal! Õena inspireerib ta mind väga. Ma ei võtagi teda kui nooremat õde. Ta loeb väga palju raamatuid, on maailmas toimuvaga hästi kursis – meie omavahelised vestlused on alati väga pikad ja annavad mulle juurde jõudu ning töötahet. Meile meeldib koos filosofeerida ja arutada.”

 

Allikas: Naisteleht (31.10.2008)
Link: http://www.naisteleht.ee/node/5457
Katkendid artiklist: „11 küsimust – vastab Carmen Kass“

Nimeta üks staar, keda sa veel ei tunne, aga tahaksid tundma õppida. Bill Gates, kui teda staariks võib nimetada.

Milline on sinu koduriietus? Olenevalt aastaajast. Talvel kašmiirist retuusid ja lohvakas kampsun ning varvastesoojaks villased sokid. Suvel puuvillane särk ja aluspüksid. Kevadel ja sügisel midagi talve ja suve vahepealset.

Mis on su lemmikraamat? Lemmikut ei ole, sest kogu aeg on uut või vana huvitavat lugeda. Hetkel on käsil uus sünnipäevaks kingitud Lennart Meri «Poliitiline testament» ja vana Hemingway «Vanamees ja meri».

Mis on su lemmiklinn maailmas? Rooma on linn, mis iial ei jäta külmaks ja kus igal sammul on omapärane ajalugu. Mida teeksid, kui sul oleks võimalus olla üks päev nähtamatu? Püüaksin kuulata pealt kõige tähtsamat otsust, mis sel hetkel maailma jaoks vastu võetaks.

Mis on su kõige halvem komme? Napsusena targutamine.

Mille sa viimati ostsid ja kui palju see maksis? Kui jätta igapäevatarbed kõrvale, siis meeneks Mexico City hõbedavabrikust kaheksa päeva käsitsi nikerdatud käevõru. See maksis natuke alla neljasaja dollari.

Millist telesaadet üksi kodus olles salaja vaatad? Ma ei oma ega vaata telekat. Milliseid kosmeetika esmaabivahendeid kannad alati kaasas? 99 protsenti ajast ei kanna ma kosmeetikavahendeid kaasas. Kuid selle ühe protsendi ajal on mu kotis huulepehmendaja ja kulmu-shape’ija.

 

Allikas: Õhtuleht (04.11.2004)
Link: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=164966
Autor: Katrin Pauts
Katkendid artiklist: „Carmen Kass leidis uue kallima“

Maleliidu presidendist supermodell Carmen Kass on oma kauaaegse sõbra Richie Akiva hüljanud ja veedab nüüd aega malesuurmeister Eric Lobroni seltsis. Eilses «Pealtnägijas» ajakirjanik Mihkel Kärmasele antud intervjuus tunnistas eestlastele Carmen Kassi elukaaslasena tuntud Richie Akiva, et tema ja Carmen ei ela enam koos. Kärmas vihjab loo lõppedes, et peagi kolib Carmen Ühendriikidest ühte Euroopa pealinna. 26aastane Carmen Kass ja temast paar aastat vanem Akiva tutvusid kuus aastat tagasi. Akiva räägib avala naeratuse saatel, kuidas ta Carmenit esimest korda Pariisis kohtas, mõne aja pärast sama tüdrukut aga ühe Broadway kino ees silmas ja kohe autole tagasikäigu andis. Algul, meenutab Akiva, oli Carmen tõrges ega tahtnud telefoninumbrit anda, kuid järjekindel noormees sai selle lõpuks siiski kätte. Jõuka rõivatöösturi poeg Akiva ajab New Yorgis restorani- ja ööklubiäri.

Intervjuus tunnistab Akiva, et Carmenile ööklubide maailm ei istunud ja just naise pärast sukeldus ta toitlustusärisse. Akiva ütleb, et kui varem polnud ta Eestist kuulnudki, muutis Carmen kõik – ta on Eestis käinud kuus korda. Esimene kord pruudi kodulinnas Paides sai ta siiski väikese vapustuse, kui pidi oma häda õiendama kuivkäimlas. Carmenist räägib Akiva endiselt armastusega: tark, ilus, sihikindel, töökas. «Tal on olnud minule uskumatu mõju.» Märtsikuistel Melbourne`i moenädala seltskonnapiltidel särasid Carmen ja Richie veel koos. Fotograafide nina all 180 sentimeetri pikkust kaunitari suudeldes pidi 165sentimeetrine Akiva, keda sõbrad Väikeseks Richieks kutsuvad, kõvasti kaela sirutama. Ka osaliselt Akivale kuuluva New Yorgi menurestorani Butter teisel sünnipäeval juulis oli Carmen truult Richie kõrval.

Ajaleht New York Post kirjutas oktoobri algul, et Carmen käib kohtamas «nägusa vanema sakslasega, kellega ta tutvus malet mängides», lisades, et «loomulikult on mees väga jõukas». Nägus vanem sakslane pole keegi muu kui malesuurmeister Eric Lobron. Kassi ja Lobroni teed ristusid augustis mainekal Mainzi malegalal, kus Eesti maleliidu president Kass oli staarkülaline. USA- Prantsuse naiste maavõistlusturniirile septembris ilmus Kass juba Lobroni käevangus. Ühel seal tehtud seltskonnapildil istub värske paar kõrvuti söögilauas. Kass kallutab prillitatud peakest Lobroni õla poole, Lobroni näoilmet uskudes ei saa suurmeister aga enam üldse aru, kus ja kellega ta viibib.

Allikas: Postimees (06.03.2004)
Link: http://www.postimees.ee/070304/lisad/arter/128266.php
Autor: Priit Pullerits, vanemtoimetaja
Katkendid artiklist: ”Haavumatu Carmen Kass”

Olete ööinime
ne? Kui olen Los Angeleses, siis tavaliselt ärkan 7-8 hommikul, sest seal on ilus ilm, päike paistab. Saab energiat ja kõik on tore.

Ja magama lähete? Kõige hiljem kell kaks. Tavaliselt kaksteist.

Kuidas te endale värskes filmis meeldite? Rahul sajaprotsendiliselt ei ole kunagi. Aga panin nii palju tööd sellesse sisse, kui võimalik, ja kui millegagi mitte rahul olla, püüan edaspidi seda parandada.

Kas te filmi retseptsiooni ei karda? Retseptsiooni? Aidake mind välja.

Publiku ja kriitika vastuvõttu. Aa, reception! Ei, mis seal karta. Kriitikat on vaja. Kriitikast õpitakse.

Aga kui kriitika tuleb väga hävitav? Nooh, ei tea ma ühtegi hävitustööd, kus inimene oleks hullusti kriitika põhjal põhja läinud. Tavaliselt on enesekriitika kõige hullem kriitika, ja see on mul päris kõrge.

Mida teie enesekriitika teie filmitöö kohta ütleb? See oli mul esimene film ja selle töö käigus õppisin väga palju juurde. Pärast olen koolis käinud ja edasi õppinud [näitlemist]. Arvan, et oma esimese osa eest annaksin endale võrdlemisi kõrge hinde, kui oleksin kriitik. Aga nokkida võin ka, kuid ma ei hakka neid punkte teile ette rääkima. Päris esimene film see vist siiski ei olnud, sest olete kahes filmis veel väikseid osi teinud. Jah, üks osa oli filmis «Welcome to America» («Tere tulemast Ameerikasse»), kus olin tõlk. Ma ei tea, mis selle filmiga edasi sai. Minu arust see ei ole kinodes jooksnud. Neil oli raskusi filmi kokkupanemisega. Ja teine osa? Selle tegin pärast Eesti filmi. Jah, «Zoolanderis» olin ka, aga see ei olnud näitlemine, ütleme nii. Nüüd tegin uue filmi, mille nimi on «Point and Shoot» – «Sihi ja pildista», aga seda võib võtta ka kui «Sihi ja süsti» või «Sihi ja tulista». Mul ei ole seal suur roll, vaid kõrvalroll, aga väga oluline roll, mis toob kogu filmi emotsiooni välja. Minuga tehtud lõik oli alguses filmi keskel, aga siis otsustati sellega filmi hoopis alata. Nii palju, kui kuulnud olen, ollakse väga rahul, ja ise olen ka emotsionaalselt väga rahul.

Kunas «Point and Shoot» välja tuleb? Nad tahavad sellega minna Tribeca filmifestivalile ja Cannes’i festivalile. Eks ta siis hakkab mööda ilma jooksma.

Kui palju on eestlaste keel, sõnakasutus ja olemus teile võõraks jäänud arvestades seda, et olete nii palju aastaid Eestist eemal elanud? Ei, võõraks ei ole absoluutselt jäänud. Aga võibolla on murdepunkt, kui tulen võõralt maalt, sest igal maal pead oskama mõelda nii, nagu seal mõeldakse; ja kui liigun ühelt kontinendilt teisele, võtab natuke aega, et ümber mõelda. Kas sellest murdepunktist olid tingitud ka teie esimeste päevade keelekonarused? Kindlasti. Et rääkida teist keelt õieti, pead mõtlema samamoodi, nagu nemad mõtlevad. Mõistuses on endale kõik arusaadav, aga lause ülesehitus tuleb teinekord pigem inglise kui eesti oma. Arvan, et see on paari nädala küsimus, kui saad jälle õigesse sõiduvette.

Kummas keeles mõtlete, eesti või inglise keeles? Olenevalt ühiskonnast.

Mis keeli veel peale inglise keele oskate? Räägin itaalia keelt suhtlustasandil. Vene keelt olen kasutanud väga vähe. Usun, et kui peaksin kuukese vene kodanikega koos veetma, siis see keel tuleks ka tagasi.

Kui palju võtab aega, et kaugelt maalt tulnuna taas Eesti ühiskonda sulanduda ja siinset elu jagama hakata? Ma olen nii palju Eestiga ühenduses: mul on pere siin, olen siin üles kasvanud. See ei kao mitte kusagile, kannan seda kaasas.

Kui välismaalase pilguga vaadata, mis tundub eestlaste juures kõige veidram? (Mõtleb.) Võibolla… väiksuslikkus. Et ei julgeta mõelda suurelt. Oleks tore, kui julgetakse mõelda, et kõik on võimalik, et lähen ja teen.

Mis te eesti meestest arvate? Toredad eesti mehed. Ometi on teie boyfriend võõramaalane, Richie Akiva, mitte eestlane. Juhtus nii, see ei olnud teadlik valik.

Kas teiega on raske või kerge koos elada? Kindlasti raske. Olen isepäine. Kui olen midagi otsustanud, siis jään sellele kindlaks. Ja teiseks, olen pidevalt avaliku elu sees… ja ees. Kuna mul on oma elu ja kuna ma olen kõik ise üles ehitanud, võib see mehele tekitada ebakindlust. Sest me oleme siiski harjunud, et mees on see, kes juhib peret ja võtab otsused vastu.

Milline on teie arvates teie imidz eesti inimeste silmis? Usun, et üldiselt poolehoidev. (Mõtleb.) Kindlasti arvatakse, et olen pisut ülbe, ja arvan, et see tuleneb sellest, kuidas olengi oma imidzit loonud – mitte ülbena, vaid rohkem konservatiivsena selles tähenduses, et ma ei ava end kõigile. Ja tihtipeale jätab see mulje ülbusest. Kuid enamjaolt, kui inimesed minuga tutvuvad, nad enam seda ei arva.

Ülbuse tipuks oli paar aastat tagasi New York Times Magazine’ile antud intervjuu, kus kõlas mõte, et nimetame Eesti ümber Carmeniks. See oli natuke valesti tõlgendatud, out of context [kontekstist välja tõstetud]. Soovitan selle loo tagamaad avada, muidu jääbki see lause Eestis edasi ketrama. Ajakirjanik küsis põhimõtteliselt sama küsimuse, et mis ma arvan, kuidas eestlased minusse suhtuvad, kas nad armastavad või vihkavad. Ma ei osanud suurt vastust anda, sest nii palju, nagu on inimesi, on arvamusi. Ja siis ütles ajakirjanik, et kas ei ole nii, et kõik laskuvad põlvili ja suudlevad mu jalgu. Naersin selle peale ja ütlesin, et loomulikult, mis te veel ei arva – et nad peaksid kindlasti ka Eesti Carmeniks nimetama. See oli öeldud huumoriga: selge see, et seda ei toimu.

Kas tunnete, et teie erilisel nimel on ka olnud teie karjääris abistav jõud? Arvan, et nimi on kindlasti väga oluline, aga asi algab inimesest endast ja kuidas seda nime kanda. Ega keegi mujal maailmas usu, et see on mul pärisnimi. Arvatakse, et see on imidzinimi. Aga näete, ema oli nii nutikas, oskas ilusa nime panna.

Millest tahaksite enda juures lahti saada? (Mõtleb.) Ma ei taha millestki lahti saada. Mitte et mul vigu pole, aga olen aktsepteerinud seda, kes ma olen. Töötan nende asjade kallal, mis mulle vähem meeldivad, ja süvendan neid, mis meeldivad. Ja arvan, et ei ole oluline tuua oma vigu teistele välja, sest selleks sa näedki oma vigu, et neid parandada, mitte selleks, et neid esitada.

Mis on teie kõige parem omadus? Võibolla enesekindlus. Ma ei löö kartma, isegi kui on situatsioonid, kus ma ei ole sajaprotsendiliselt kompetentne. Mul on julgust minna asjadega kaasa ja edasi ja nii palju end alati täiendada, et saavutada tulemus, mida soovin.

Kas torked, mis teie pihta on tulnud, on valu teinud? Ei, sest olen niisugune inimene, kellele on väga raske haiget teha. Tean, kes ma olen, ja tean, mille poole püüdlen. Ja kui inimesed leiavad, et neile see ei meeldi või ei sobi, siis kahjuks pean tunnistama, et ma ei saagi kõiki inime
si õnnelikuks teha.

Üks, kes teie kohta valusalt ütles, oli etiketiõpetaja Maaja Kallast, kelle sõnul kleit, millega tulite presidendi vastuvõtule, kõlbab bordelli või seksipeole minekuks. Võibolla sõnavalik ei olnud õige. Aga ta on väga konkreetne inimene, see on tema arvamus, tema maitse, tema stiil. Ta on vanem naisterahvas, kes on teise kooli inimene.

Palun selgitage, kuidas sattusite vastuvõtul Urmas Reinsalu käevangu. Lööme selles teemas ka korra majja. Ma ei teeks selles korda majja, sest see on isiklik asi. Teatud asjad peavad jääma iseendale, sest pihiisa mul ei ole.

Kuidas teile on meeldinud pseudosündmused, kuhu teid sel nädalal viidi: koerte varjupaiga, narkosõltlaste raviasutuse ja lastekodu külastamine? Hinge lähevad. Sest tavainimesel, kaasa arvatud mina ise, on küll teadmised selliste asjade kohta, aga me tegelikult ei näe, mis toimub. Ja kui siis näed, teeb haiget, et on nii palju ükskõiksust. Kõik saab alguse sellest, et on hoolimatus ja arusaamatus – ja see teeb kurvaks. Peab olema rohkem inimesi, kes võtavad rohkem vastutust, sest see on ainuke viis ühiskonna loomiseks, kui me hoolime üksteistest ja kommunikeerume teineteisega.

Ameerikas teevad rikkad inimesed sageli teiste heaks annetusi ja abistavad neid, kes on kehvemal järjel. Olete ka mõnda fondi või heategevat üritust toetanud? Olen piisavalt palju. Ma olen aidsivastast võitlust toetanud, hästi palju loodus… keskkonnakaitse on see õige sõna. Aga see on olnud pealiskaudsem.

Et kirjutate lihtsalt tšeki? Mitte seda, vaid tavaliselt kutsutakse komiteesse. Sa teed väikse uurimistöö, vaatad, mis toimub, kas oled asjast huvitatud, kas see donation [annetus] läheb sinna, kuhu ta minema peab. Mul on Filipiinidel üks poiss, keda toetan. See tekkis täiesti juhuslikult, posti teel. Kuna leidsin, et mul võimalusi on, siis miks mitte, kui see toob lapsele jõulukingi ja annab võimaluse kooli minna ja võibolla isegi uue voodi [osta], kui neil on kümme last peres.

Kuus kuud tagasi ütlesite Arterile: «Ma ei ole poliitikast suurt huvitatud. See ei ole minu äri, tõesti ei ole.» Mis juhtus, et nüüd arvate teisiti? Vaat sel ajal mõtlesin niipidi. Olen modellinduses olnud kümme aastat, aga aeg on edasi läinud ja olen elu üle rohkem mõelnud. On tulnud võimalusi teistesse ametitesse sisse vaadata. Loomulikult tahan ära kasutada need võimalused, mis mulle elus on antud, et saavutada need unistused, mis mul on.

Kas näitlemine on ka üks unistus? Kindlasti. Õppisin New Yorgis aasta aega ja LAs [Los Angeles] olen võtnud isiklikke, üks-ühele tunde.

Ma ei suuda meenutada ühtegi tippmodelli, kes oleks ka näitlejana läbi löönud. Loodate esimene olla? Siiski, Charlize Theron. (Võitis just parima naisnäitleja Oscari. – P.P.) Aga ta ei olnud tippmodell tegelikult.Kas ma suudan läbi lüüa? Järjekordselt pean ütlema, et iga inimene suudab seal läbi lüüa, kui ta paneb sajaprotsendiliselt oma töö sinna sisse.

Olete veel mõelnud mõne töö peale lisaks näitlemisele? Tegelen nüüd poliitikaga ja hetkel on piisavalt [tööd]. Nii kaua, kui olen valinud ühe suuna, püüan arendada seda nii palju, kui vähegi võimalik, ja jõuda nii kaugele, kui võimalik. Kui see on saavutatud, võib vaadata järgmisi asju.

Näitan teile Los Angelese kaarti, teie näidake, kus te elate. Ma ei saa näidata, te tulete mulle külla. (Asetab siiski sõrme Brentwoodi linnaosale.) See on tippklassi elurajon.

Kirjeldage seda maja, kus te elate. See on kanjonis. Ilus vaade kanjoni ja mere peale kauguses. See ongi maja hind minu jaoks, sest mul on vaja distantsi. Et oleks väga privaatne. Et mitte kuskil mitte keegi ei näe.

Tenniseplats ja ujula ka on? Tenniseplatsi ei ole, aga ujula, usun, on Los Angeleses iga maja juures, mis on maja.

Kui mitu magamistuba? Neli magamistuba.

Te ei taha sellest eriti rääkida. Ei. See on nii mõttetu teema. See on mu kodu, ja mõttetu sellepärast, et tahaks jätta privaatsuse iseendale.

Kas jõusaalis käite? Ei ole käinud. Olen kahte health clubi [terviseklubi] end kirja pannud, olen korra käinud… Õnneks jumala poolt ei ole mul selleks vajadust, mul on nii palju looduse poolt kaasa antud. Jõusaalis käimine on mulle natuke kuiv tegevus. Leidsin väga huvitava õpetaja endale, kes õpetab yodo’t. See on kombineeritud joogast, [teatud sammudest] ja võitluskunstist. Teed poolteist tundi erinevaid asju järjest ja lõpetad joogaga, et energia puhtaks teha ja end maha rahustada. See on varieeruv ja lõbus, mitte ühetüübiline musklite arendamine, vaid pigem hinge ja keha äratamine.

Paljud modellid pidavat tarvitama uimasteid. Ei ole kunagi tarvitanud. Sest mul on piisavalt näiteid elust enesest ja teiste inimeste tegudest, nii et mul ei ole seda vajadust kunagi olnud.

Millised on teie suhted õe Victoriaga, keda süüdistatakse narkoäris? See on väga valus teema. See on kindlasti üks punkte, mis on mind pannud niisugustele asjadele mõtlema. Aga see ei tähenda, et sa kedagi hülgad, vaid pigem püüad talle näidata õiget teed.

Olete maailma teenistuse suuruselt kuues modell – saate aastas 70 miljonit krooni… …kui te nii ütlete.

Mis tunne on olla rikas? Mis on rikkus? Selge see, et raha annab tänapäeva maailmas võimaluse teha rohkem ja näha rohkem. Aga et sul oleks raha üleliia – milleks? Kui, siis selleks, et teisi aidata. Viimastel aastatel olen teenitud raha püüdnud kasutada maailma nõrgemate heaks. Sest kui võin endale lubada ilusa mugava kodu, ilusad ja mugavad riided, toidu, mis on eluks vajalik, siis mis muud selle rahaga ikka peale hakata. Raha tekitab ka väga palju probleeme.

Seda on hea rääkida teiesugusel, kellel on väga palju raha. Seda võib nii öelda, kuid ärgem unustagem, et kui ma kümme aastat tagasi Paidest lahkusin, ei olnud mul kopikatki taskus.

Keskkooli ikka jõudiste lõpetada? Käisin keskkooli kahel lõpuaastal edasi-tagasi Itaalia vahet. Keskkool sai täiesti lõpetanud.

Modellitöö, näitlemine, elu Los Angeleses, poliitika Eestis või Euroopas – keda te lolliks peate, et me usume, nagu te selle kõigega hakkama saaksite? Lolliks ma ei pea mitte kedagi. Aga usun, et saan [hakkama]. Kõik asjad on ära jaotatud teatud viisil ja kõik asjad on omal ajal. Miks mitte?

Ja siis püstitame loosungi «Carmen presidendiks!»? Ei, ärme hakkame nüüd nii suurt sammu veel võtma. Jääme selle juurde, kus olen alustanud, teeme selle täielikuks, ja siis astume uue sammu, kuhu iganes see samm siis viib.

 

Allikas: Kroonika (21.01.2003)
Link: http://kroonika.naistemaailm.e
e/artikkel.php?id=3276
Autor: Jaanus Hämarsoo
Gucci värske reklaamikampaania posteritel tirib Carmen Kass endal aluspüksid maha, et demonstreerida häbemekarvadesse raseeritud Gucci tunnusmärki ehk suurt G-tähte.

Ajakiri Vogue, Gucci moemaja ja eesti soost supermodell Carmen Kass (24) põhjustavad Inglismaal tõsist meediakära. Gucci värske reklaamikampaania posteritel tirib Kass endal aluspüksid maha, et demonstreerida häbemekarvadesse raseeritud Gucci tunnusmärki ehk suurt G-tähte. Konservatiivsuse poolest tuntud Inglismaa lehetoimetuste telefonid on punased justkui tulehargid. Inglased helistavad ja protesteerivad, nõudes nende arvates siivutu reklaami keelustamist.

Eestisse pole Kassi skandaalne poster veel jõudnud. New Yorgis resideeriv Kass sõlmis läinud aasta lõpus rõiva- ja parfüümifirmaga Gucci lepingu aastaks. Kassi itaallasest mänedzher, modelliagentuuri Baltic Models juht Massimo Parisi ütles siis, et Kassi kui reklaamnäo töö Gucciga piirdub firma riiete ja aksessuaaridega, parfüümidele see ei laiene.    

 

Loe lisaks: Mida kujutab endast Gossip.ee rubriik “Parimad palad”?