OHMYGOSSIP – Lugeja küsib: „Ma ei suuda olla järjekindel. Teen muudkui plaane, aga tüdinen mõne aja pärast. Enamasti ei täitu ükski mu plaan. Äkki tahan liiga paljut või olen lihtsalt laisk? Kas peaksin unistamisest üldse loobuma?
Psühholoog vastab:
Tere,
Unistamisest ei pea loobuma, küll aga tasuks olemasolev unistus sõnastada eesmärgina. Erinevalt unistusest, mis kujutab endast lennukat uitmõtet, saab eesmärki kindlalt piiritleda.
Eesmärgid on:
· väikesteks vaheetappideks jaotatavad
· teatud aja jooksul saavutatavad
· konkreetsed
· jälgitavad
· pikaajaliste eesmärkidega kokkusobitatavad
· teatud aja tagant ümberhinnatavad
· kirja pandud endaga sõlmitavasse lepingusse
· edu puhul premeeritavad
Algatuseks võid oma unistuse vabas sõnastuses kirja panna. Edasi kujutle, et see unistus on juba täitunud. Kas oleksid siis oluliselt õnnelikum, millised su vajadustest oleksid sel juhul rahuldatud? Ega pole tegemist mingi kinnisideega minevikust? Olles veendunud, et unistuse täitumine parandab oluliselt su elukvaliteeti ning on sulle vajalik, koosta üksikud sammud, mis viivad sind järkjärgult eesmärgi täitumiseni. Sea ka ajalised piirid. Iga vaheetapi eduka läbimise puhuks mõtle (ja pane kirja) enda jaoks mingi preemia. Loe ja täienda enda poolt kirjutatut iga päev. Kui eesmärk on muutunud realistlikuks ja saavutatavaks, sõlmi iseendaga kirjalik leping. Võid protsessi kaasata ka pereliikme või hea sõbra. Nii muutub asi ametlikumaks ning esialgsest unelevast mõttest on saanud kindel plaan.
Küsimusi psühholoogile saate esitada aadressil: psyhholoog@nordenbladet.ee
Avafoto on illustreeriv: Pexels/Pixabay