Teadlased on seisukohal, et madala süsivesikute sisaldusega staaride poolt laialdaselt armastatud ja kasutusel olev “Atkinsi dieet” ei pruugi südamele hästi mõjuda. Ameerikas Harvardi ülikoolis tehtud uuring näitas, et madala süsivesikute sisaldusega Atkinisi dieet võib arterid ummistada ning südamehaigusi esile kutsuda. Kõige kuulsam Atkinsi dieedi pidaja on Jennifer Aniston.
Teadlaste sõnul kurnab Atkinsi dieet südant ja veresoonkonda. “Uuring tõestas, et süsivesikute puudumise tagajärjel ei suuda organism uusi veresooni luua ja vere liikumisel tekivad takistused. Selle tõttu satub süda löögi alla,” selgitasid uurijad.
Teadlaste sõnul võib Atkinsi dieedil ja sellega sarnastel dieetidel olla organismile negatiivne mõju ning süda ja veresoonkond võivad saada pöördumatult kahjustada. Uurijad tegid ka hiirtega katse, kus kahele erinevale hiirtegrupile anti erinevaid menüüsid. Esimesele hiirtegrupile manustati menüüd, milles oli 42 protsenti süsivesikuid, 42 protsenti rasva ja 15 protsent proteiine. Teisele aga vähese süsivesikute hulgaga, kuid suure proteiinikogusega menüüd, milles oli 12 protsenti süsivesikuid, 43 protsenti rasva ja 45 protsenti valke. Pärast kuut nädalat oli madala süsivesikutega dieedil olnud hiirtel kaks korda rohkem arterite ummistusi kui tavapärast süsivesikutekogust manustanud hiirtel.
Uurijate sõnul ei tasuks süsivesikuid menüüst välja jätta, vaid toituda tuleks tasakaalustatult.
Atkinsi dieedist:
Atkinsi dieedi põhimõte on piirata süsivesikute tarbimist, et ainevahetus läheks glükoosi põletamiselt üle keharasva põletamisele. See protsess algab, kui kehas tekib süsivesikute lõppemise tagajärjel ketoos. Atkinsi dieet on maailmas tuntumaid madala süsivesikute ja kõrge valkude sisaldusega dieete. Loodud 1972 dr Robert Coleman Atkinsi (1930-2003) poolt, kes tutvustas seda raamatuseerias ja ulatuslikus kommertsprogrammis, mis sisaldas raamatute ja toidulisandite müüki, teatud toiduainete reklaami jms.
1930. aastal sündinud ja Cornelli Meditsiinikolledžis hariduse omandanud Robert Atkins huvitus toitumisteadusest 33-aastasena, olles ise ülekaaluline. Oma sõnul enda peal katsetades ning meie eelajalooliste eellaste teadaolevaid toitumisharjumusi arvestades töötas ta välja omanimelise toitumisskeemi.
Atkinsi teooria järgi on arenenud lääneriikide toitumistavade kahjulikem osa liigne rafineeritud süsivesikute (suhkur, jahu, siirup) tarbimine ning küllastunud rasvade kahjulikku toimet on ülehinnatud. Ta kritiseeris traditsioonilist toitumisteadlaste soovitatavat toidupüramiidi ning väitis, et rasva tarbimise piiramine on kaasa toonud ülemäärase süsivesikute tarbimise ning sellest põhjustatud ülemäärase insuliinierituse; see põhjustab omakorda veresuhkru taseme kõikumisi, mis tekitab meeleoluhäireid, näljasööstusid ja liigsöömist.
Atkinsi dieedi idee on piirata süsivesikute tarbimist, et ainevahetus läheks glükoosi põletamiselt üle keharasva põletamisele (lipolüüs). See protsess algab, kui kehas tekib kättesaadavate süsivesikute lõppemise tagajärjel ketoos. Atkinsi järgi aitab ketoos kiiremini rasva põletada. Dieet piirab just nende süsivesikute tarbimist, mis mõjutavad veresuhkru taset; arvestusest jäetakse välja alkohol ja kiudained. Eelistatakse vähetöödeldud toite madala glükeemilise indeksiga. Küllastunud rasvad (välja arvatud transrasvhapped) on lubatud.
Dieedi esimene faas, mis kestab kaks nädalat, on kõige rangemate piirangutega – süsivesikute tarbimist piiratakse 20 grammini päevas, et organism läheks kiiresti ketoosiseisundisse. Lubatud on süüa kala, liha (eriti lahjemat liha, sh linnuliha), koort, juustu, veidi lehtsalatit ja vähesel määral teatud muid aedvilju. Loobuma peab leivast, saiast, pastaroogadest, enamikust juurviljadest, riisist, kartulist, küpsistest, suhkrust, piimast, kohvist, teest ja alkoholist. Selle perioodi vältel toimub kõige kiirem kaalukaotus – vahel kuni 4 kg nädalas. Teises faasis suurendatakse süsivesikute tarbimist iga päev 5 g võrra, kuid jäädes tasemele, kus toimub kaalukaotus (alla 40 g päevas). See faas lõpeb 4,5 kg enne soovkaalu saavutamist. Algab üleminekufaas, kus järk-järult suurendatakse süsivesikute tarbimist tasemeni, kus kehakaal püsib stabiilsena. Järgneb ideaalis elu lõpuni kestev hooldusfaas, kus omandatud toitumisharjumused peavad kinnistuma. Lisaks dieedile sisaldab Atkinsi programm toidulisandeid ja liikumissoovitusi.