“Meie ümber on ohtralt sünteetilisi lõhnaaineid — nii parfüümide, deodorantide, šampoonide, kreemide, õhuvärskendajate kui ka puhastusvahendite koostises. Kui tahes meeldivad sünteetilised lõhnad ka ei tundu olevat, võivad paljud neist olla tõsiselt ohtlikud meile ja keskkonnale,” kirjutab Maarja Lillemäe keskkonnaportaalist Bioneer.

„Väga kergesti lenduvaid lõhnaaineid, mida me sisse hingame, peaks palju paremini uurima,” on öelnud tuntud Kanada arst Kapil Khatter. „Me ei tea, mida need ained põhjustavad, sest enne turustamist ei pea kosmeetikatoodete koostisosadele tegema ohutusuuringuid.”

Samuti on iga sünteetilise lõhnaaine koostises olevad sajad kuni tuhanded keemilised ühendid, kaasa arvatud säilitusained ja lahustid, põhiliselt naftakeemia produktid. Üle 95% 5000-st kasutatavast kemikaalist (nagu benseeniderivaadid ja aldehüüdid) saadakse fossiilsetest õlidest, mille kaevandamine ja transport ainuüksi kujutavad endast suurt keskkonnariski.

Naftakeemia produkte on väga odav toota ja hetkel jätkub ka toorainet piisavalt, kuid paljud neist on tihti mürgised ja mõjuvad kahjulikult meie kesknärvi- ja hormonaalsüsteemile. Samuti võivad nad reageerida ümbritsevaga, moodustades kantserogeenseid kõrvalprodukte. Terpeen näiteks, mida võib leida männi- või tsitruselõhnalistes õhuvärskendajates, võib reageerida osoonimolekulidega meie ümber, moodustades formaldehüüdi.

Paljud inimesed kannatavad sünteetiliste lõhnaainetega kokkupuutel allergianähtude all. Halvimal juhul on mõjutatud isegi kesknärvisüsteem peapöörituste või keskendumishäiretega. Inglismaal läbi viidud uuringus dokumenteeriti kodudes, kus kasutati õhuvärskendajaid, 10% suurem peavalu- ja 16% suurem depressioonirisk (pluss 32% rohkem kõhulahtisust beebidel).

Paljud astmaatikud on leidnud, et sünteetilised lõhnaained võivad esile kutsuda astmahoo. Sünteetiliste lõhnaainete kõrvaltoimed on nii sagedased, et paljud koolijuhtkonnad, ülikoolid ja haiglad üle Kanada liiguvad lõhnaainetevaba keskkonna poole, paludes töötajatel ja õpilastel vabatahtlikult loobuda parfüümide ja deodorantide kasutamisest.

Stacy Malkan (San Francisco “Ohutu kosmeetika” kampaania kaasalgataja) on öelnud: „Paljudel meist võivad olla algul vaevumärgatavad kõrvalnähud. Sellegipoolest võivad lõhnaained, millel on meile vaevu hoomatav mõju, omada olulist rolli meie tervisele pikemas perspektiivis. See omadus on kindlasti näiteks kahel kemikaalide klassil: ftalaatidel ja sünteetilisel muskusel.”

Ftalaadid, mida leidub näiteks šampoonides ja lauvärvides, võivad põhjustada hormonaalsüsteemihäireid nagu varane puberteet tüdrukutel ja vähenenud spermatosoidide arv meestel. Samuti kasutatakse ftalaate plastis ning lõhnasäilitajana parfüümides.

Otsesed uuringud puuduvad, mis tõestaksid tarbijatoodetes sisalduvate ftalaatide terviseriske inimesele, samuti puuduvad uuringud, mis annaksid vastuse antud kemikaalide liitmõjule.

Ftalaate ja sünteetilist muskust on leitud noorte emade rinnapiimast ja selle kontsentratsioon suureneb iga aastaga. Loomkatsetes on seostatud sünteetilise muskuse suuri koguseid hormoonsüsteemi häiretega, samuti võib see teha rakku kaitsetumaks teiste toksiinide ja kantserogeenide eest.

Sünteetilist muskust kasutatakse väga palju lõhnastatud toodetes (näiteks puhastusvahendites, parfüümides ja raseerimisjärgsetes toodetes). Uuringutest tuli välja, et muskus pidurdab rannakarpide kasvu, mõjudes pärssivalt rannakarpide vastse- ja noorstaadiumitele.

„Parimaks lahenduseks on see, kui teha asjad nii lihtsaks kui võimalik,” on öelnud Madeleine Bird, kes on Montreali piirkonna rinnavähi- ja tervisealase teavitustöö aktivist. „Kas me vajame kõiki neid tooteid? Sageli on halva lõhna vastu lihtne moodus — näiteks söögisooda või söögiäädikas puhastusvahendina, kodu õhutamine ja keha pesemine. Kui toode on ohtlik, ärge lihtsalt ostke seda.”

Mida siis lõpetuseks öelda? Kui kohe kuidagi ei saa ilma sünteetilisi lisaaineid sisaldavate toodeteta, siis esmalt võiks loobuda nende kaupade ostmisest, mille lõhn on juba alguses väljakannatamatu. Siia kategooriasse jääb näiteks enamik kodukeemiatooteid. Vahetage need välja keskkonnasõbralike puhastusvahendite vastu ja elu muutub hoobilt tervislikumaks!

Autor: Maarja Lillemäe