OHMYGOSSIP — Nutmine on sagedasem neil, kes elavad jõukas ühiskonnas. Teadlased on avastanud, et maailma Lääne osas elavad inimesed nutavad tihemini kuigi mujal maailmas oleks selleks rohkem põhjust. Science of US veebileht uurib, kas nutmine on tõesti märk heast elust.
Kirjanik Matthew Sweet kasutas Charles Darwin´i nutmise teooriat, et välja selgitada, kuidas kultuur mõjutab nutmise põhjust ja hetke. Loodusteadlase Darwin´i “algelisus” pani inimesed kergemini nutma. Darwin uskus, et lääne ühiskonnas esines rohkem tunde- ja emotsioonide purskeid ning külmemas kliimas nuteti harvemini.
Aastal 2011 tehtud hollandlaste uuring näitas aga teistsugust tulemust. Meessoost ameeriklased ja austraallased ning Rootsi naised nutavad kõige rohkem. Nigeerlased, bulgaarlased ja Malaisia mehed nutavad poole vähem nagu ka Ghana ja Nepaali naised.
Uurijad jõudsid järeldusele, et demokraatlikes ja rikastes maades nutetakse rohkem. Mida elamiskõlblikum ja mugavam maa, seda enam pisaraid. Seega läänlased, kellel on olnud õnnetu tööpäev, hakkavad kergemini nutma kui pidevas vaesuses, näljas ja keset sõda elavad inimesed. Kuna turvaline ja stabiilne elu on iseenesestmõistetav, siis võib vähimgi ebaõnnestumine tunduda halvana. Teiselpool maailma võideldakse iga päev elu ja surma vahel. Sellistes olukordades on nutmine mõttetu – see ei paranda olukorda ja raiskab kallist aega.
Matthew Sweet´i sõnul on vaesetel tänavatel vahe kergesti märgatav. Näljased paluvad kuivade silmadega toitu, hangivad kilomeetrite kaugusest kaevust joogivett ja kõnnivad koju. Samas olukorras olev läänlane võib kokku variseda, meeleheitest nutta. Matthew Sweet tsiteerib ühte toiduteemalise saate eestvedaja Dorte Jessen´i ütlust: “Kui olete ületanud teatud väsimuse piiri, siis ei jagu energiat sentimentaalsuseks.”
Avafoto: (PantherMedia/Monkeybusiness Images/Scanpix)